Mida teha viikidega?

Ühel Saksa lehel arutati viimastel päevadel küllalt tavalist juhtumit ühelt meeskonnavõistluselt. Liider kohtub oma lähima jälitajaga eelviimases voorus. Kui teine meeskond oleks võitnud, oleks tal olnud veel teoreetilisi võimalusi esikohale. See valis aga kergema tee ja kõik 8 partiid lõppesid kiirviikidega. Teistele meeskondadele see loomulikult ei meeldinud, aga mida teha? Esitada ametlik protest või tõstatada küsimus ebasportlikust käitumisest liidumaa järgmisel malekonverentsil? Peaaegu igal aastal korduvat seal midagi taolist.

Ega mingile kindlale seisukohale välja jõutudki. Kui ikka mehed on laua taga käinud, siis ei saa ju neid takistada viiki leppimast, kuigi otsus selle kohta võib olla tehtud ka meeskondade juhtkondade poolt. Mis siis, et viigid vormistatakse peaaegu üheaegselt.
Selliseid juhtumeid, nagu kirjeldas üks arutelus osalenu, juhtub muidugi  haruharva. Neil olid sama klubi kaks meeskonda läinud omavahel kokku viimases voorus. Kõrgemasse liigasse pääsuks oleks  I meeskond pidanud võitma 5:3. Tegelikult oli edukam hoopis II meeskond ja eesmärk jäigi täitmata.

Tavaliselt lõpeb muidugi sellistel juhtudel matś nii, nagu mängijatele vaja. Et seda vältida, tehakse loosimine selliselt, et ühe klubi kaks meeskonda kohtuksid omavahel turniiri esimesel poolel või isegi juba avavoorus. Aga loomulikult peab see olema juhendis kirjas.
Et vältida meeskondade kokkuleppeviike, on ka males proovitud kasutada jalgpalliga analoogilist punktisüsteemi: matśivõit 3, viik 1 ja kaotus 0 punkti. Pole vist küll õige, et kui matś peaks viigiga lõppema võitluslike mängude järel, siis meeskonnad karistada saaksid. Ka sakslaste mõttevahetuses toodi näiteks, et mingil võistlusel olevat nii paar aastat toimitud, siis aga tavapärase juurde tagasi pöördutud. Nii et ega probleemile vist lahendust olegi.

Leidsin oma märkmetest, et mõned aastad tagasi otsustanud kusagil Põhja-Saksas kaks meeskonda vormistada viigi ainsatki käiku tegemata. Kohtunikku asendasid kaptenid, kes selle ka fikseerisid. Hiljem leidis turniirijuht, et kuna koodeksi art. 9.1 lubab pakkuda viiki vaid pärast oma käigu tegemist, lõppes matś 0:0. Siis loeti aga sellest artiklist välja, et viigiettepanekut võib teha ükskõik millisel ajal mängu kestel ja selle võib vastu võtta. Algasid vaidlused selle üle, mida see  mängu  kestel ikkagi tähendab ja kas selleks piisaks vaid ühe mängija kohalolekust. Ega täie selguseni koodeksi rakendamises jõutudki, kuigi leiti, et turniirijuhi otsuse võib siiski lugeda õigeks, sest see saab tugineda artiklile 12.1 (malemängu maine kahjustamine).
Analoogilise juhtumi (2 meeskonna 8 viiki) Hollandi  III liigas kohtunik fikseeris, aga sealse maleliidu juhatuse ametnik tegi sellest ikkagi 0:0. Millega seal protest lõppes, ei tea.

Vahetasime meile kunagise kolleegi Boris Postovskiga tema 75. sünnipäeva puhul. Kunagi oli ta üsna tuntud nõukogude maletegelane, nüüd aga esindab ta FIDE andmetel USA-d ja elab kusagil Massachusetsis. Vahepeal on ta saanud nii rahvusvaheliseks arbitriks kui ka FIDE vanemtreeneriks. Ingliskeelsele meilile sain siiski vastuse vene keeles. Meenutas 1980 Kislovodskis peetud Aleksandria - Ahmõlovskaja pretendentide matśi, kus ta oli minu asetäitjaks. Seal näisid talle küll kohalikud terviseveed olevat matśist tähtsamad. Siis oli ta just meistriks saanud, sest tuli NSVL tśempioniks kirimales. Vahepeal on aga mitukümmend aastat mööda läinud.
Lembit