Määrustevastasuse artiklist

Mingeid olulisi sisulisi muudatusi malekoodeksis vähemalt reeglite komisjoni nõunikud ei kavanda. See käib ka koodeksi 7. artikli - Määrustevastasused - kohta. Tekstiparandajate arvates tekitavat just see artikkel kohtunikes (mitte mängijates) sageli segadust. Artiklit koostades on lähtutud sellest, et mängijad oma vastast kavatsuslikult ei peta, kuigi nad võivad vahel seda teha. Nii pole kohtunikud rappa aetud reeglitega, mille eesmärgiks on eelkõige õigluse taastamine. On soovitatud malereegleid võrrelda bridźi omadega, aga kuivõrd ma seda mängu ei oska, siis jääb siinkohal võrdlus ära.

Aga konkreetsemalt. 5 paragrahvi asemel on selles artiklis nüüd 6. Sai juba viidatud sellele, et eelmisest artiklist toodi siia art. 6.13, mis siia paremini sobib ja ütleb, et määrusevastasuste korrigeerimisel toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi ja korrigeerib vajadusel ka kella käiguloendurit. Kui sellele lausele erilist tähelepanu ei pööratudki, siis on see ometi selge vihje sellele, et FIDE reitinguarvestusse minevatel võistlustel on käiguloenduri kasutamine endiselt lubatud. Teiselt poolt ei saa aga siit kuidagi välja lugeda nende kasutamise kohustust. Kuivõrd see paragrahv on nüüd 7.1, siis muutuvad ühe võrra suuremaks kõigi ülejäänud paragrahvide numbrid.

Art. 7.2 sõnastus on muudetud veidi täpsemaks. Teatavasti tuleb selle järgi vääralt asetatud malelaua puhul seis üle kanda õigesti asetatud lauale. Nüüd täpsustatakse, et seda tuleb teha vaid siis, kui mängija ees olevad nurgaväljad on tõepoolest vastupidist värvi. See, et valgetega mängija ees on 8. ja mustade ees 1. rida, ei takista partii jätkumist.

Ehk aitab kohtunikel vaidlevate mängijatega paremini toime tulla see, et art. 7.5 ütleb nüüd selgelt, et määrustevastane käik on etturi viimine viimasele reale seda millekski muundamata (vastasmängija kuninga löömine oli ju ka seni selgelt kirjas).
Art. 7.5b on lisatud, et mängija võib esitada taotluse vastase määrustevastase käigu kohta alles siis, kui see on selle käigu mitte ainult teinud, vaid ka sooritanud (s. t. ka kell on vajutatud).
Art. 7.6 õpetab, mida teha siis, kui malendid on mingil põhjusel oma väljadelt nihkunud. Siia on lisatud, et määrustevastase käigu korrigeerimine peab vastama art. 4.3 ja 4.6 nõuetele - seega ei saa teha mistahes suvalist käiku, vaid tuleb arvestada puudutamisreegleid.
Niisiis on selleski artiklis oodata vaid minimaalseid sõnastuse kohendamisi.
Lembit