Heitsin taas pilgu sakslaste internetilehtedele. Ühel neist oli üsna elavalt (selleks hetkeks 18 sõnavõttu) arutatud, kuhu peaks pärast partii lõppu kuningad asetama, et hilisematel vaatajatel oleks selge, kuidas partii lõppes. Liiati ütleb uute turniirimääruste art. 11.e Pärast partiid asetavad kohtunik või mängijad kuninga(d) laua keskele partii tulemuse märkimiseks ja siis panevad malendid kohale.
Ega sealgi teisiti toimita kui meil. Kui valge võidab, paneme valge kuninga e4, vastupidise tulemuse korral musta kuninga e5, viigi puuhul seisavad kuningad väljadel e4 ja e5 vastamisi. Teised malendid tuleks algseisu tagasi panna. Lihtne ja selge, eemaltki hästi näha.
Ainult siis, kui partii automaatselt arvutisse läheb, ei taha selline lihtne moodus sobida. Kui valge kuningas asetada e4 ja partii lõpul ta seisis d4, siis võib arvuti seda tõlgendada lihtsalt käiguna Kd4-e4, mitte tulemuse fikseerimisena. Niisiis tuleb valge võidu korral panna kuningad valgetele väljadele e4 ja d5, musta võidu korral mustadele d4 ja c5, viigi puhul aga nii nagu tavaliselt e4 ja e5. Igal juhul on tegemist seisudega, mis partiis esineda ei saaks (kuningad kõrvuti väljadel). Niisiis ei midagi uut.
Teisel lehel püüab üks kohtunik selgusele jõuda, kas ta ikka tegi õige otsuse. Välkpartii. Mõlema mängija kellal jooksevad viimased sekundid, tema jälgib kelli. Valge kellal saabki aeg otsa, must hüüab "Zeit!" (aeg). Z hüüdmise ajal olnud mustal veel 1 sekund aega, t ajaks oli aga ka musta aeg otsa saanud. Kohtunik andis mustale võidu.
Välgus teatavasti sõltuvad asjad sellest, kas tegemist on küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peab igal laual omaette kohtunik olema. Küllaldase järelevalve puhul ei piisa sellest, et me keset vooru ühe kohtuniku või tema abilise mingit partiid jälgima paneme, vaid see, kas rakendatakse küllaldast järelevalvet või mitte, peab olema selge juba vooru alguses.
Kui küllaldast järelevalvet pole, siis ei välk- ega ka kiirmales ühe noolekese langemisel kohtunik omal algatusel ei sekku. See ei tähenda muuidugi, et ta ei võiks tähelepanelikult jälgida malelaual ja kelladega toimuvat.
Antud juhul näib kohtuniku tegevus õige olevat. Omal algatusel ta partiisse ei sekkunud, vaid tegi seda alles pärast mustade taotlust ajaületuse kohta. Reeglite järgi oleks must küll pidanud kellad seiskama, aga pole kindel, kas selleks oleks sekundist piisanud. Kohtunik on kindel, et siis, kui must oma taotlust alustas, polnud tema aeg veel läbi. Sellest peaks piisama, sest tema ju otsustab.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar