Noorkohtunike küsimusi

Viimastel Prantsuse kohtunikueksamitel olid tavapäraselt katsed ka noorkohtunikele. Kahe tunniga tuli hakkama saada nelja ossa jaotatud küsimustega.

I osas oli tegemist määrustevastase käiguga kiirmales.
1. Kes võib kutsuda kohtuniku? - Vastasmängija, mitte süüdlane, võistkonna kapten ega pealtvaataja.
2. Millal võib ta oma taotluse esitada? -
 Kui vastane on kella vajutanud, mitte pärast malendi käest vabastamist.
3. Pealtvaataja teatab teile diskreetselt mõni käik varem sooritatud  määrustevastasest käigust. Mida teete? - Ei tee midagi (ei loe partiid kaotatuks ega alusta seda uuesti määrustevastasele käigule eelnenud ajast.
4. Mängija vajutab kella, aga "unustab" seejuures 8.reale viidud etturi mingi teise malendiga asendamata. Kas see on määrustevastane käik? - On küll.
5. Mängija teeb käigu, aga enne kellavajutust märkab, et tema kuningas on tules. Kas ta võib mängida teisiti ja jääda karistamata? - Jah (kõik vastused art. A4).

II osas küsitakse, kas vangerdus on võimalik.
1. Kui kuningas on tules? - Ei.
2. Kui kuningas on juba käinud? - Ei.
3. Kui vanker on juba käinud? - Ei.
4. Kui kuninga ja vankri vahel asub mingi malend? - Ei.
5. Kui vanker on löögi all? - Jah (kõik vastused art. 3.8b).

Eksami III osas on küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise kohta, viimases osas aga tuleb deśifreerida järgmised käigud
1. Rfxd4 (=)   - f-liinil olev ratsu lööb midagi väljalt d4 ja mängija pakub ühtlasi viiki,
2. d8V+         - ettur läheb d8 ja muundub vankriks, andes ühtlasi tuld,
3. gxf6 e.p.    - ettur g5 lööb möödaminnes kaksiksammu teinud etturi (vastused lisa C).
Ja veel on siin kaks küsimust:
1. Mis on kiire lõppmäng? -
 Partii järk, kus kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (art. 10.1).
2. Mängija hilineb. Tema vastane on oodanud juba 10 minutit ja tema telefo heliseb. Mida otsustab kohtunik kummagi mängija suhtes? - Kohalolnud mängija kaotab. Hilineja võidab, kui saabub hilinemiseks lubatud aja piires (art. 12.3b).
Lembit