Mitmesuguseid käike

Mais Geurt Gijsseni haiguse tõttu Chesscafes kohtunikerubriiki ei ilmunud, juuni oma oli aga õigeaegselt nähtaval. Mõnest sealsest teemast. Malendi löömise või ka muundamise korral pole tähtis, missuguse nupu esimesena pihku võtame. Samal ajal nõutakse vangedamisel, et seda peab alustama tingimata kuningakäiguga. Itaalias olevat seda kohtunike koosolekul arutatud ja üks sealne kohtunik leiab, et ka siin tuleks asjad vabaks lasta ja lubada ka vankrikäiguga alustada.
Geurt siiski nii ei arva. Kui keegi tõstab Ke1-g1, siis on selge, et järgnema peab vangerdus. Muud võimalust pole. Kui aga pannakse Vh1-f1, mis ju iseendast  on võimalik käik, ja alles mõne minuti pärast Kg1 pannakse, siis võib see näida vastase narritamisena.

Aga selline elementaarne seis: valged Kh6, Lg6 - mustad Kh8, Lf4, Eg5. Valge puudutab oma kuningat, aga paneb hoopis Lg7 mati. Selline toimimine pole art. 4.3 järgi korrektne (tuli käia esimese puudutatud malendiga), aga vastavalt art. 3 on ta ometi määrustepärane. Määrustepärase käiguga antud matt on lõpetanud partii. Küsimuse tõstataja arvates peaks midagi muutma, viimane käik ei peaks olema legal (määrustepärane), vaid correct (korrektne, korralik) või regular (regulaarne, korrapärane).

Või ütleme, et toodud seisus puudutab valge lippu, aga käib Kh5. Kas kohtunik peaks siin sekkuma, kui vastane midagi ei taotle? Kui kohtunik hakkaks nõudma lipukäiku, siis ta ei karista valgeid, vaid hoopis aitab neid. Mustal matti anda ei lubata, aga valgel lubatakse leida üles käik 1.Lg7x. Ehk oleks väljapääs selles, kui nõuda kohtunikult art. 4 (Käigu tegemine) rikkumise korral sekkumist alles siis, kui mängija esitab malendi puudutamise kohta taotluse.

Geurt näib itaallasega nõusse jäävat. Koodeksis ei peaks seisma mitte nõue, et viimane  käik oleks määrustepärane, vaid et see käik oleks kooskõlas art. 3 ja 4 nõuetega. Ometi peaks Geurti arvates kohtunik ikkagi nõudma asja korrigeerimist, kui ta märkab mingi reegli rikkumist.
Mis puutub aga reeglitesse, siis leidsid itaallased, et art. 4.6 lõpp polevat õigel kohal. Seal öeldakse, et käiku nimetatakse määrustepäraseks, kui kõik art. 3 asjakohased nõuded on täidetud. See sobiks siis paremini juba artiklisse 3. Geurt vastab, et reeglite komisjoni nõunikud olevatki juba selle ümberpaigutuse teinud. Mulle endale see nõunike avaldatud märkmetes küll silma ei hakanud.

Ja veel. Ehk peaks kõik definitsioonid tõepoolest ära tooma juba koodeksi põhiosas, nagu RC nõunikud ongi välja pakkunud. Kiirmale reeglid moodustavad koodeksi lisa A. Art. A4c ütleb näiteks, et määrustevastane käik on sooritatud. Peaks selle lause kuhugi koodeksi põhiossa panema? Küllap saame praegugi põhiosast enam-vähem selgeks, mis see käigu sooritamine on. Art. 6.7a ... käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole seda teinud. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Määrustepärane ja määrustevastane käik sooritatakse ühtmoodi. Suurem selgus ei teeks muidugi paha.

Nädal tagasi viitasin olümpiakohtunike nimetamise ümber tekkinud tülile. Nüüd sain Türgi malejuhilt kirja, kus teatab, et on oma ametist tagasi astunud. Mul pole vist temaga kunagi mingeid kokkupuuteid olnud, ometi teavitab ta juba mõnda aega kõigist oma tegemistest.
Lembit