Ajast ja kelladest

Vaatame reeglite komisjoni nõunike materjalidest lähtudes edasi malekoodeksi teksti kavandatavaid muudatusi. 6. artikliga jõutakse võistlusmäärusteni, konkreetselt on selle pealkirjaks Malekell. Ega koodeks otse ütle, millistel võistlustel peab neid määruseid rakendama, see jääb endiselt turniirimääruste ülesandeks.

Kavas on paigutada teksti umbes selline malekella definitsioon: Malekell tähendab kella kahe ajakuvariga, mis on omavahel ühendatud sellisel moel, et korraga saab neist käia vaid üks. Kell tähendab malekoodeksis kahest kuvarist ühte. Kummalgi ajakuvaril on nooleke. Noolekese langemine tähendab mängijale ettenähtud aja lõppemist.
Mõningaid asju on üritatud veidi täpsemalt sõnastada. Vajutama (press) tähendab teie kella vajutamist, et vastaspool käima hakkaks. Seiskamine (stop) tähendab mõlema kellapoole (=malekella) seismapanekut, et kohtunikult abi otsida.

Kuigi termineid on pisut muudetud,jääb art. 6.2 endiseks ja nõuab, et mängijad teeksid enne ajakontrolli teatud arvu käike.
Art. 6.3 järgi peab kohtunik pärast noolekese langemist seda kohe kontrollima. Aga kas ta peab sellest ka teatama? USA-s ei pea ja ka mujal olevat kohtunikel seda ajuti ebamugav teha (?)
Kui järgida art. 6.2 ja 6.3, tuleb otsus langetada momendil, kui kohtunik märkab noolekese langemist või üks mängija sellele tähelepanu juhib. See pole veel kaotuse fikseerimine, vaid ainult art. 6.2 nõuete täitmise kontrollimine. Kui need nõuded täidetud pole, rakendub art.  6.9. Noolekese langemine on samasugune partii rutiinne osa, millega tuleb tegelda, nagu seda on näiteks malendi puudutamine või patt.
Muutmata jääb ka art. 6.4, mille järgi malekella asendi otsustab kohtunik. Kohati levinud arvamust, et otsustajaks peaks olema mustadega mängija, ei peeta korrektseks. Tavaliselt paneb ju kohtunik kellad ühtpidi, et neid oleks kergem jälgida. See ei välista võimalust, et kohtunik ei võiks lubada kelli ümber paigutada või lasta mustal otsustada, kuhu ta istub. Vasakukäelisi ei maksvat malest eemaldada.

Kõige rohkem probleeme oli kindlasti artikliga 6.6, mis on ju üldse viimaste aastate vastuolulisemaid reegleid. FIDE ja reeglite komisjon on sattunud kriitikatule alla, kuigi koodeksist ilmneb, et lõplikult oleneb asi ikkagi konkreetse võistluse reeglitest ja korraldajatest. Nii kasutab Euroopa Maleliit oma võistlustel tavaliselt 0-hilinemisaega ja kritiseerib FIDE-t, kuigi võiks ju reeglitesse kirjutada teistsuguse hilinemisaja. S.Press kirjutab, et tuli koosolekule ettepanekuga kasutada 0-hilinemisaja asemel 30 või 15 minutit hilinemisaega, aga ühisarvamusele ei jõutud.

Jäädi püsima kahe võimaluse juurde: 1) jätta art. 6.6 püsima praegusel kujul, aga lisada selle lõppu kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Ehk pakub see praegusega võrreldes veidi rohkem manööverdusvõimalusi, aga seda on raske rakendada, sest mängijatele meeldib ühtsus ning kui jätta üks karistamata või karistada teda kergemini, peaks teistega samamoodi toimima;
2) Võistluse reeglid määravad eelnevalt hilinemisaja kindlaks. Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast seda aega, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Selles variandis ei näeks koodeks midagi konkreetset ette, kogu vastutus lasub korraldajatel.

Art. 6.7 jääks samaks. Ainult alapunkti c lõppu lisataks keelatud tegevuste loetellu kella vajutamine enne käigu tegemist. Võimalik, et ära jäetakse puuetega inimeste kellanäitude korrigeerimine.
Samaks jäävad ka artikli viimased osad. Kui kusagil esineb aga sõna kellad, siis pannakse asemele malekell. Art. 6.10 on üks koodeksi väheseid vihjeid käiguloendurile. Nõunike arvates tähendab see selle abivahendi  ametlikku sanktsioneerimist.
Art. 6.13, kus juttu sellest, mida teha kellanäitudega määrusevastasuste avastamisel, peaks kolima artiklisse 7, kus ju üldse kõneldakse määrusevastasustest. Seega muutuks art. 6.14 nüüd 6.13-ks.
Niisiis pole ka artiklisse 6 oodata midagi oluliselt uut.
Lembit