Öeldi: aeg!

Schach-Zeitungi mainumbris on FA Jürgen Kehr võtnud arutlusele üsna võimaliku juhtumi lasteturniiridelt. Kusagil Põhja-Saksamaal käib turniir koolide algklasside võistkondadele. Selle algul öeldakse, et kehtivad FIDE kiirmale reeglid ja mingit mängijate mõjutust väljastpoolt olla ei tohi. Pealtvaatajad päris laudade juurde ei pääsenud. Mängu oli jäänud vaid viimane laud. Ühel poisil oli materiaalne ülekaal, aega kellal ka rohkem alles. Kui võidetakse see partii, võidetakse ka kogu matś. Kui nõrgem maletaja on käigul, langeb tal nooleke. Barjääri taga ütleb üks pealtvaataja teisele: "Aeg!". Vastasmängija taotleb kohe võitu. Pealtvaatajate vahel algab vaidlus. Kutsutakse kohtunik. Seda informeeritakse, et üks pealtvaataja on teatanud ajaületusest. Selgub, et tegemist oli ühe mängija isaga. Võit tühistatakse ning nii partii kui matśi võidab hoopis teine pool. Null olevat ainus karistusviis.

Nüüd siis diskuteeritakse selle üle, kas kohtuniku otsus oli ikkagi õige või oleks olnud ka teisi karistusi. Ja kas laps peab oma vanemate käitumise eest vastutama. Küllap on selliseid vanemaid teisigi, kes sel moel mängu sekkuvad.
Püüame abi otsida koodeksist. Autor on esmalt viidanud kiirmalet käsitlevale artiklile A4d, mille järgi nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse, kohtunik võib aga märku anda alles siis, kui langenud on mõlemad noolekesed (tavamales on see teatavasti teistmoodi). Art. 13.4 järgi võib üks kohtuniku poolt rakendatav karistus tõepoolest olla partii kaotatuks tunnistamine, samas aga ütleb järgmine artikkel, et kohtunik võib anda ühele või mõlemale mängijale täiendavat aega, kui partiid väljastpoolt segatakse. Laste jaoks ju eraldi reegleid pole, nii et tuleb lähtuda tavalistest FIDE omadest.

Kindlasti oli langetatud otsus võimalik, aga kindlasti mitte saalomonlik. Art. 13.4 käib ikkagi eelkõige mängija enda või tema meeskonna väärkäitumise kohta, isa paigutamine selle artikli kehtivussfääri on küsitav. Partii tegelikku tulemust vahelehüüe mõjutada ei saanud, ajaületus oli ju fakt.
Vaevalt saab kohtunik selliste olukordade vältimiseks suuremat ette võtta. Süüdlase võib ju mängusaalist eemaldada, aga kui tegemist on viimase partii lõpuga, pole sellel ju enam tähtsust. Vaevalt, et võistluse ajakava oleks lubanud seda partiid tühistada ja selle asemel uut mängu panna. Ehk oleks siiski tulnud arvesse ajaga kaotanule mõnede lisaminutite andmine. Tema vastasel tegelikult ju süüd polnud, häda oli tema liigagaras isas. Muidugi ei tahaks, et poisi mänguind niimoodi raugeks.

Ega koodeksist ühest lahendust ei leia. Otsustama peab ikkagi kohtunik, kõiki asjaolusid arvestades. FA Kehr näib pooldavat kõikvõimalikke kompromisse. Näiteks tõi ta näite ühelt teiselt meeskonnavõistluselt, kus samuti vaidlus tekkis ja kus ta siis otsustas mõlemad võistkonnad edasi lasta. Aga seegi pole ju (hea) lahendus.
Lembit