Käigud saagu kirja

Täna mõnedest veidi varem seoses käikude üleskirjutamisega tõstatatud küsimustest. Koodeksi art. 8.1 nõuab, et mõlemad mängijad kirjutaksid oma käigud korrektselt ning võimalikult selgelt ja loetavalt algebralises notatsioonis. Aga kui seda ei tehta, näiteks vastase ajapuuduses?
Esimene kord piisab ilmselt hoiatusest. Teine kord eeldab nähtavasti ajalise kompensatsiooni andmist. Tavaliselt lisatakse vastasmängijale aega juurde, aga olenevalt olukorrast võib ka mängijalt aega ära võtta. Kui asi kordub samas partiis juba kolmandat korda, siis võib mõelda ka kaotuse fikseerimisele. Samamoodi karistusi võib kasutada ka käigu ennakult kirjutamise eest.

Vahel juhtub, et mingi käik pannakse kirja topelt. Ühes partiis vastane märkas seda ja kirjutas nimelt samamoodi. Kui valgel oli jäänud alla 5 minuti aega, lõpetas ta kirjutamise. Must jätkas kirjutamist. Mingil momendil oli kirjas 40 käiku, tehtud aga ainult 39. Valge ootas nüüd oma noolekese langemist, olles kindel, et käigud on täis. Must nõudis seejärel ajavõitu ja kohtunik lugeski partii valgele kaotatuks. Valge pöördus nüüd apellatsioonikomisjoni, kes aga kinnitas kohtuniku otsuse. Küll tehti mustale hoiatus ebasportliku käitumise eest.

Arvestagem aga, et kui kellale on jäänud alla 5 minuti, sõltub üleskirjutamise nõue sellest, kas selle ajakontrolliga antakse lisasekundeid või mitte. Kui mängija ei saa käike kirjutada, vähendatakse tema mõtlemisaega tavaliselt 10 minuti võrra.

Poola GM Macieja leiab, et on vastuolu selles, et käiku ei tohi enne selle tegemist üles kirjutada (art. 8.1) ning art. 9.2 ja 9.3, mis kohustavad  tegemata käigu üles kirjutama kolmekordse seisukorduse või 50 käigu reegli alusel viigi nõudmisel.
Kunagi kirjutati partii katkestamiseks (laual tegemata) salakäik üles ja seisati siis  kellad. Nii oli käik sooritatud, mitte aga tehtud. Art. 9.4 järgi tuleb viiki taotleda enne oma käigu tegemist laual. Art. 9.5 järgi jääb kirjutatud käik püsima ka siis, kui taotlus pole õige. Käigu kirjutamine viigitaotluse puhul ja kella seiskamine on sama tähendusega käigu sooritamisega.

Üldiselt on käigu eelnev üleskirjutamine siiski võrdsustatav märkmete tegemisega. Kohtunik ei pea ootama mängija taotlust selle reegli (art. 8.1) rikkumise kohta, vaid reeglirikkujale ütlema, et see lõpetaks. Kui see ei kuuletu, teeb kohtunik 1-2 hoiatust ja võib siis rakendada art. 12.8  (kaotus koodeksi pideva rikkumise eest).
Lembit