Kas midagi muutub?

Tänavu on jälle aasta, kus FIDE kongressil tuleb taas arutusele võtta  malekoodeksi tekst. Sellega tegeleb reeglite komitee, kelle koosseisu kuuluvad nüüd ka nõunikud. Neid on kolm: Franca Dapiran (Itaalia, IA 1986), Aśot Vardapetjan (Armeenia, IA 1993) ja Shaun Press (Paapua Uus-Guinea, IA 2010). Nemad peavad tegema ära eeltöö. Hiljuti olid nad koos Lausannes ja üht-teist ettepanekutest on ka avalikustatud. Käsitlevad need koodeksi I osa Põhilised mängumäärused (artiklid 1-5).  Neid jälgides tundub, et sisulisi muudatusi kavas pole, asi näib puudutavat eelkõige sõnastust.

Kõigepealt kavatsetakse ära jätta neis artiklites viited hilisematele artiklitele 6-14, mis kehtivad ju ainult võistlusmales. Koodeksisse on kavas paigutada ka terminite sõnastik (glossary), kus seletataks mõnede koodeksis kasutatavate väljendite ja definitsioonide  tähendust. See aga muutuks ju ühtlasi koodeksi osaks ja tema muutmisprotseduur oleks samasugune kui kogu koodeksil.
Art. 1.1 ei ütleks enam, et partiid alustab mängija, kel on valged malendid, vaid et esimesena käib mängija, kel on valged malendid.

Art. 2.2 ei kavatseta enam piirduda diagrammidel kasutatavate malendite kujutustega, vaid lisada ka pildid sellest, kuidas nad peaksid laual välja nägema, ilmselt siis Staunton-tüüpi nupud. Probleeemi olevat tõstatanud iirlased. Nimelt olevat seal tavaks malendid kodust kaasa võtta. Esimesena kohalejõudnu paneb nupud lauale ega lase teisel midagi muuta, olgu siis sellel kasvõi korralikud stauntonid.
Olevat vaieldud ratsu käigu sõnastuse üle (inglaste ettepanek näiteks, et selle käik meenutab L-tähte), aga muutmiseni ei jõutud.

Möödaminnes löömisest kõneldes (art. 3.7d) ei öelda enam, et ettur ründab välja, mille ületas vastasmängija ettur, vaid et see ettur asub väljale, mis asub samal real ja naaberliinil.
Etturi muundamise suhtes esialgu ühisele sõnastusele ei jõutud, kuigi leiti, et pigem ütleb koodeks praegu (art. 3.7e), mis muundamine on, mitte aga kuidas seda peaks teostama. Kui kehtivast sõnastusest võib välja lugeda, et kõigepealt tuleb ettur viia viimasele reale ja alles siis asendada see uue malendiga, siis nõunike arvates võiks uue nupu kohe peale panna, sest välgus olevat selline toimimine ju niikuinii tavaline. S.Pressi arvates tuleks see omaette alapunktina kirjutada ka järgneva artikli 4.4 teksti: muundada kavatsedes võib mängija eemaldada oma etturi 7. realt ja seejärel asetada muundatud malendi muundamisväljale.

Art. 4.3 ei kõneleks selguse mõttes enam malendite meelega puudutamisest, vaid puudutamisest kavatsusega käia või lüüa. Puudutamist käsitlevad art. 4.3 ja 4.7 vajavad kordamiste vältimiseks ühtlustamist.
Art. 5.2 kaotab partii viigiga lõppemise kohta käivad viited artiklile 9, millel polevat   tähtsust inimesele, kes kogu koodeksit läbi ei loe.
Arutasid nõunikud sedagi, mida teha siis, kui mõlemad peaksid partii üheaegselt alla andma. Kas sel juhul peaks siis art. 5.1b järgi mõlemale punkti andma. Dapirani arvates tuleks vaadata, kumma kell käib ja kelle käik on - küllap see siis alistuski esimesena.

Nii pole esialgu näha, mis peaks pärast koodeksi järjekordset redigeerimist praktiliselt muutuma hakkama. Aga muidugi oli praegu vaatluse all vaid see osa koodeksist, mis räägib ainult, kuidas malet mängitakse. Muust on teada vaid see, et välkpartii aeg tahakse piirata 10 minutiga. Eesti kohtunikud pole vist sel sajandil FIDE reeglite kokkupanekul osalenud.
Lembit