Reeglid või viisakus

Olen tavaliselt iga kuu keskel mõned kommentaarid pühendanud Chesscafes käsitletud teemadele. Kahjuks seekord aga Geurti veerg päevavalgust näinud pole. Üks  teemadering oleks võinud seostuda koodeksi teksti sõnastusega. Nimelt on RC nõunikud hakanud hoolikalt läbi lugema kõiki koodeksis kirjapandud lauseid ja ühtteist parandamist vajavat leidnudki, mis siis loomulikult järgmisel kongressil peaks kinnitatama. Ehk kunagi edaspidi jõuame sellel leheküljel sinnagi. Aga see nõuaks süvenemist ja esialgu see praktiliselt  midagi ei muudaks. Võimalus oli ühineda ka Venemaa kiirmalekarikalt pärit kaebustega Phileoni kellade üle, millega minulgi üksjagu kogemusi olemas (kuigi Kohtla-Järvel näisid nad üsna korrektselt toimivat,  ainult aega nõudsid nad tublisti).

Jäin lõpuks siiski pidama Venemaa Maleföderatsiooni kodulehe peatoimetaja Dmitri Krjavkini tekstil "Femida mõõk või rüütlikoodeks?", kus kinnitatakse, et sealsetel võistkondlikel meistrivõistlustel on juba kaks aastat domineerinud fair-play.
Mullustelt võistlustelt tuuakse näiteks partii Karuana - Makarov. Enne partiid hakanud Makarovil halb, nii et ta pidi arsti poole pöörduma. Lubatud hilinemisajaks oli seal 15 minutit. Selle ajaga teda saali ei ilmunud ja seetõttu oleks ta pidanud saama kaotuse. Pärast konsulteerimist kohtunike ja oma võistkonna kapteniga ootas Karuana siiski edasi. Konkurents kahe meeskonna  vahel oli üsna pingeline, üks oli teisest vaid poole partiipunktiga ees. Hilinemine kestis ligi poolteist tundi, nii et Makarovi kellale jäi veel 40 minutit. Partii, kus ülekaal läks mustale, lõppes viigiga.

Tänavuselt turniirilt vaadeldakse partiid Tomaśevski - Saśikiran, mis meeskondade konkurentsi seisukohalt küll erilist rolli ei mänginud. Seda on nimetatud rüütliseriaali teiseks osaks. Esimene olevat olnud Moissejenko - Navara mullustelt maailma karikavõistlustelt (vt. ka meie 7.IX  Aus mäng). Seal oli Navaral võiduseis. Siis puudutas ta kuningat ja oda, arvatavasti kuningat esimesena. Odakäik oleks võitnud, kuningakäik kaotanud. Vastased leppisid viiki.

Seekord mängis Saśikiran ilmselt vastasest paremini. Saadud ülekaalust poleks võiduks siiski piisanud. Tegi käigu, vajutas hooletult kella, nii et oma pool käima jäi ja ületas aja. Saśikiran oli śokis, Tomaśevski tundis talle kaasa. Siis pakkus Tomaśevski viiki, kuigi tema meeskonna kapten sellele vastu vaidles. Pärast mõningast jutuajamist fikseeritigi viik.

Vastamisi olid mõlemas partiis kahtlemata dźentelmenid. Kohtunikud tulid siin vastu nendele, kes ei tahtnud jumalamuidu punkti saada. Malevõistlustel peaksid aga kehtima koodeks ja reglement. Mis on siis tähtsam - FIDE reeglid või meie õiglustunne?
Art. 6.8: Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks.
Art. 13.1: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Või kuidas?
Lembit