Kas lepin viiki?

Pikk päev oli. Kaks 5-tunnist vooru Eesti meistrivõistlustel jätsid selle kommentaari päris viimastele tundidele. Varem ilmus interneti lehekülgedele märksa rohkem malereegleid ja kohtunikutööd puudutavaid materjale kui viimasel ajal. Mitmetel tuntud lehekülgedel pole kuude kaupa enam midagi avaldatud. Ei tea, kas on põhjuseks see, et kõik vähegi olulised asjad on pikapeale juba selgeks vaieldud, või on tegemist hoopis mingite organisatsioooniliste probleemidega.
Vahel siiski kusagil midagi ilmub. Nii arenes paaril viimasel päeval ühel Saksa lehel  elav vaidlus selle üle, kuidas võib meeskonna kapten (esindaja) võistkonnavõistlustel toimida ja millist nõu võib ta oma mängijaile anda. Kui vaatasin, oli seal juba 53 arvamuseavaldust.

Konkreetne juhtum oli selline. Turniir toimus ilmselt üksikute matśidena väljasõitudega ühe osapoole juurde. Võistkondade kaptenid (ilmselt mittemängivad) täitsid ka kohtuniku ülesandeid. Üks mängija tuli kapteni käest küsima, kas ta võib talle pakutud viigi vastu võtta (või peab ta seda kindlasti tegema). Ajapuudusteni  polnud veel jõutud, niisiis vaatas kapten kõigepealt kõigi laudade seisud üle, jõudes lõpuks ka tolle konkreetse partiini. Aga siis tormas kohale vastasvõistkonna kapten, kes leidis, et nii ei tohi teha ja vastus oleks tulnud mängijale anda ilma  igasuguse analüüsita.  Teine kapten oli aga veendunud, et ta võib seise uurida nii kaua, kui tahab. Ainult mingeid konkreetseid käike ei tohi ta hakata välja pakkuma.

Oli arvamus, et mingi partii viigist ei peaks rääkima mitte ainult ühe konkreetse mängijaga, vaid see võiks kutsuda esile arvamustevahetuse kogu võistkonnaga.  Arvati aga ka, et oma arvamuse selle partii tuleviku suhtes peaks endale kujundama ainult teiste  partiide seisude põhjal, ilma seda partiid üldse vaatamata (ometi on ju kõik partiid kogu aeg nähtaval ja  seega jälgimisvõimalus pidevalt olemas). Toodi isegi näide, kus üks mängija olevat seisnud malelaua ette sel moel, et seda  lauda polnud kaptenil üldse võimalust näha. Teise äärmusena võiks tuua arvamuse, et kapten võiks mängijate käest küsida, kuidas nad oma seise hindavad, et selle järgi oma arvamus kujundada. Leiti, et kapten peaks mängijale ütlema vaid matśiseisu ja sellel tuleks siis partii jaoks endal otsus langetada.

Millest siis ikkagi lähtuda? Malekoodeks on dokument, millest tuleks juhinduda igal pool, kus malet mängitakse. Tõsi küll, ka sellest kehtib teine pool ainult võistlusmales ning juba koodeksi algul on nähtud ette võimalus detailsemate reeglite kehtestamiseks. Aga selles dokumendis võistkondadest ja nende kaptenitest ei kõnelda. Need leiame turniirimäärustest. Selle viimast, Peaassambleel 2010 kinnitatud teksti eesti keeles minu teada avaldatud pole, aga  põhilises erineb see vähe meie malekohtuniku käsiraamatus olevast veidi varasemast variandist. Tõsi küll, see pole universaalse kehtivusega, vaid on piiratud ametlike FIDE võistlustega. Aga seda soovitatakse rakendada kõigil reitinguarvestusse minevatel võistlustel, kuigi seejuures võib neid vajadusel muuta ja kohandada. Küllap võime neid võtta tegevusjuhisena ka muudel võistlustel, kui nende konkreetsed reeglid just midagi muud ette  ei näe, ning miks mitte siis ka sellel konkreetsel turniiril, millest Saksa internetilehel juttu oli.

Turniirimääruste uue väljaande art. 16 ütleb nüüd muide üsna selgelt, et võistkonna kapten ei tohi anda mängijale mingit infot malelaual oleva seisu ega kellaaegade kohta. Ta ei tohi partii suhtes konsulteerida mingite teiste isikute ega arvutitega. Muidu aga leiame kõik olulise ka  vana väljaande artiklist 15. Jah,, kaptenil on õigus anda oma võistkonna mängijatele nõu, kas pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda. Seejuures peab ta piirduma vaid lühikese infoga, mis põhineb üksnes matśi käiku puudutavatel asjaoludel. Otsustav sõnaõigus oma partii suhtes jääb aga ikkagi mängijale, kes pole tingimata kohustatud kapteni nõuandeid järgima.
Lembit