Kas viikideta saaks?

Lugesin huviga GM Rustam Kassimdźanovi avalikku kirja FIDE-le. Tähelepanu malele näib jätkuvalt langevat nii meil kui ka kogu maailmas. Tippturniiride arv kahaneb. Tennises on aga alati tegemist ühele poolele võidukate mängudega ja ehk seetõttu teatakse ka praeguste tipptennisistide nimesid paremini kui maletajate omi. Suurmeistri arvates jääb profispordis male tennisest valgusaastate kaugusele.

Väljapääs? Muuta male tõeliseks spordiks ja lõpetada ka siin kõik mängud resultatiivselt. Sofia reeglitest või 30 käigu viigi reeglitest pole kasu. Ettepanek on, et kui 4-5 tunnises klassikalises males peaks mäng viiki jääma, vahetage värvid ja mängige 20-minutiline kiirpartii. Kui nüüdki tuleb viik, siis jälle värvide vahetus ja nüüd on järg 10-minutilise välkmale käes. Nii lõpuni, kuni see, kes esimesena partii võidab, saab turniiritabelisse 1 punkti (vastasele muidugi 0). Ka reitinguarvesse minekul ei tehtaks vahet, mis liiki partii see viimane just oli. Ja malest saabki tõeline sport.
Ei söanda suurmeistri seisukohti hinnata, aga turniiride korraldajatele ja kohtunikele tooks nende realiseerimine küll parasjagu uusi probleeme.

Chesscafest aga paar Puertoriiko juhtumit partiile hilinemisest. Voor on just alanud. A jõuab kohale 3-minutilise hilinemisega (hilinemisajaks oli 30 minutit). Oma laua juurde ta veel jõudnud pole, kuid tema mobiil heliseb. Kas see tähendab tema partii kaotust?
Geurt on leidnud veidi omapärase lähenemisnurga. Hilinevat mängijat võiks antud juhul pidada ka pealtvaatajaks. Koodeksi art. 13.7 ütleb, et keegi ei või mängualal mingit sidevahendit kasutada, süüdlased aga võib kohtunik sealt eemaldada. Niisiis saadetaks mängija ära pealtvaatajana, kes ju niigi mängida ei saaks. Geurti arvates tuleks partii tulemus mängijate puhul märkida 1:0 või 0:1, kui aga helisenud mobiili omanud mängija eemaldataks pealtvaatajana, siis oleks partii tulemus +:- või -:+ (mis vist tähendab seda, et partii ei lähe reitinguarvestusse). Aga kas ei võiks nüüd "pealtvaataja" asemel mängulaua taha ilmuda lõpuks ikkagi mängija?

Kui teist keegi Chesscafe kohtunikeveergu jälgib, siis soovitaksin teha põige ka Austraalia maleleheküljele. Üsna sageli on seal sama veergu käsitletud ja sageli on kriitika Geurti arvamuste kohta küllaltki terav. Nii seekordki.
Austraallased leiavad, et väljaspool mänguala mobiilireeglid mängija kohta ei kehti. Mängualal on ta aga mängija, sõltumata sellest, mitme meetri kaugusel ta parajasti oma mängulauast on. Partii algab sellest hetkest, kui kohtunik kellad käigustab, nii et on täiesti väär karistada teda pealtvaatajana. Minu arust on selline arusaam täiesti loogiline.

Ühel suure osavõtjate arvuga turniiril on hilinemisajaks vanamoodi terve tund. A ootab oma vastast B-d 7. laual, C aga D-d 17. laual. B hilineb 15 minutit ja istub siis kogemata 17. lauale. D hilineb tervelt 45 minutit, näeb, et keegi istub tema kohal ja läheb kohtunikku otsima. Mida peaks see ette võtma?
Geurti soovitus kohtunikule oleks selline: Kui B-C ja A-D pole omavahel mänginud ja turniir alles algusjärgus, siis pole kohtunikul mõtet asju parandama hakata. Nii et las mängivad pealegi. Kui aga asi juhtub turniiri lõpupoole ja vastamisi istunud meeste punktierinevused on suured (ehk üle 1 punkti), siis tuleks küll B ja C partii katkestada ja mängu panna õiged paarid. B peab siis partiid alustama 15 ja D 45 vähemmminutiga.

Austraallaste arvates tuleks igal juhul taastada õiged paarid (eriti kui turniiril on vähe voore), sest erineva reitinguga vastased võivad turniiri lõpul mõjuda Buchholzi arvestamisele. A ja C pole midagi valesti teinud, neid ei saa karistada. Miks karistada A-d tema mängu venimisega? B istus tema oma süül vale laua taha ja peaks siis alustama uut partiid samuti 15+30=45 minutilise hilinemisega. Oma loogika tundub olevat nendeski mõtetes.
Lembit