Üsna keskmine turniir

Tänavuse Hiiumaa suve maleturniiri võib ilmselt nii osavõtjate arvu kui ka nende mängutugevuse järgi keskmiste hulka paigutada. Võib seda isegi rahvusvaheliseks nimetada, sest neli mängijat olid pärit Soomest ja üks koguni Ukrainast. Kahjuks tuli soomlastel kodus teine turniir peale ja viimast vooru nad mängida ei saanud. Kokkuleppel korraldajatega said nad selle vooru eest omavahelistes partiides viigid.

Juhend nägi ette, et I voorus mängitakse kiirmalet, ülejäänud neli vooru on tavamale. Hiiumaa poole sõites selgus, et oli tehtud ettepanek voorude arvu suurendamiseks ja ajakontrolli muutmiseks. Oma mõte sellel oli, aga päris üksmeelset toetust polnud. Nii jäi algne juhend täielikult püsima. Õige ka, kuigi see, milline juhend just on, kuulub korraldajate, mitte kohtuniku pädevusse. Kohtuniku ülesanne on hoolitseda selle eest, et juhendist kinni peetaks.
Seekord oli juhend jätnud ütlemata, kui palju partiile hilineda tohib. Nii et oli kaks põhivõimalust - koodeksi nulltolerants ja Eestis üldiselt kasutatav 15 minutit. Küllap sobib viimane suveturniiridele rohkem. Kohtuniku ütlemisest (mis küll korraldajatega kooskõlastatud)selle kehtestamiseks piisas. Peaaegu kõik olid niigi täiesti täpselt kohal.

Inventariga probleeme polnud. Kellad on Hiiumaal aastati erinenud. Easy´d asendusid Saitekitega, need nüüd DGT-dega. Käisid korralikult. Ainult ühe pidin partii algul välja vahetama: millegipärast tahtis vajutustele vaatamata käia vaid üks kellapool. Nii palju kui ma seda kella hiljem proovisin, oli kõik jälle täiesti korras. Pariiprotokollidki olid seekord jälle kopeerpaberiga, mis kohtuniku tööd parasjagu hõlbustab. 1. voorus, kus partiile aega 45 minutit, ametlikult muidugi kirjutama ei pidanud. Enamus siiski seda tegi ja oli nõus ka pärast oma protokolli loovutama.

Esmatähtis on, et mängijad täpselt teaksid juhendit. Sel turniiril sai iga mängija tavapartiis käiguga 30 sekundit juurde, kiirmales lisasekundeid polnud. Nii seisis ka seinal rippunud juhendis (kuigi see punkt oleks seal võinud veidi selgemalt kirjas olla), nii meenutasid turniiri avamisel nii korraldaja kui kohtunik. Aga ikkagi leidus keegi, kes kiirpartii lõpuni oli oodanud, millal küll need sekundid tulema hakkavad. Kohtunik oli siin oma arust küll kõik teinud.

Reeglitega probleeme peaaegu polnudki, õigemini oli kõige lihtsamas asjas - malendite puudutamises. Ühes pariis võttis mängija oda kätte, tegi sellega laua kohal mitmeid liigutusi ja pani selle lõpuks vist väljale d2. Vastasmängija kinnitas, et vahepeal olevat see juba g5-l käest lahti lastud ja nõudis, et see sinna ka jääks. Mängija eitas seda kindlalt. Ise ma parajasti asja päris lähedalt ei näinud, kuigi kaldun arvama, et taotlus võis olla põhjendatud. Sellisest arvamusest on aga vähe kasu. Kui on ühe mängija ütlus teise vastu, siis tuleb lähtuda sellest, et määruseid pole rikutud.
Ühe teise partii mängija tuli minuga konsulteerima aga alles siis, kui mäng juba läbi. Tema võtnud ka nupu kätte ja asetanud selle teisele väljale, ise seda veel käes hoides. Vastane oli aga kohe nõudnud, et sinna peab see ka jääma. Tema oli jäänud uskuma ja lasknudki siis nupu käest lahti. Oli väga imestunud, kui kuulis, et vastane oli ta lihtsalt eksiteele viinud. Loeb ikkagi vaid käest vabastamine.

Ühes partiis selgus alles pärast selle lõppu, et vastased olid mänginud vahetatud värvidega. Lasksin siis tagantjärele vooruprotokolli paranduse teha, et seda arvestada. Muidu oleks värvide bilanss päris korrast ära.
Aga muidu oli korraldamiseks küllalt lihtne turniir. Ah jaa, mõned pastapliiatsid peavad kohtunikul igaks juhuks alati varus olema.
Lembit