pühapäev, 25. detsember 2011

Kui käike ei kirjuta

Vaevalt me Chesscafe kohtunikeveerge lugedes märksa targemaks saame, aga vähem kogenud kohtunikud võivad sealt oma arvamustele kinnitust saada küll. Samuti võime sealt saada aimu reeglite komitee seisukohtade edasistest võimalikest arengutest.
Viimases veerus tuuakse näiteks juhtum Indiast. Üks mängija muundab parajasti etturit. 8. reale ta oma etturit lükkama ei hakka, vaid paneb sinna korrapealt lipu. Kohtunik teatab, et tegemist on määrustevastase käiguga. Tõepoolest, koodeksi art. 3.7 kõneleb ju oma algasendist kõige kaugemale reale jõudnud etturist, mis siis selsamal väljal millegagi asendatakse. Mis siis nüüd?

Reeglid on sellised, aga ega neil vist antud juhul suuremat praktilist tähtsust pole. Igatahes Geurt Gijssen väidab, et esitab järgmisel FIDE kongressil arutamiseks ettepaneku jätta mängijaile vabalt valida, kumbamoodi ta toimida tahab. Muidugi ei saa antud partii kohtunikule midagi ette heita: tema toimis nii, nagu praegu reeglites kirjas.

Teine hindu kirjutab mängijate A ja B partiist, kus B teeb määrustevastase käigu, kui tal on jäänud alla 2 minuti aega, vastasel aga on veel 5 minutit. Kohtunik ei oska aja korrigeerimist ette võtta.
Eks siis tuleb seletada, et aega korrigeeritakse mitmel moel. Kui tegemist on määrustevastaste käikudega, aga ka näiteks mingi viigitaotlusega, lisatakse vaid vastasmängija kulutamata ajale minuteid juurde, antud juhul siis kahel esimesel korral à 2 minutit (vale viigitaotluse puhul 3 minutit). Teistes olukordades on võimalik ka eksinud mängija allesjäänud minutite vähendamine (art. 13.4c). Kui meil oleks aga tegemist küllaldase järelevalvega välkmalega (igal laual omaette kohtunik), siis tuleks ka ajakaristusi määrates toimida samuti kui tavamales.

Lääne-Indias tuli aga lahendada käikude üleskirjutamise üle tekkinud vaidlust. Mängija A kaebab, et mängija B ei kirjuta. Tuleb kohtunik ja nõuab, et B teeks protokolli korda. Sedapuhku tegigi, aga A pidi niimoodi vastase poole pöörduma tervelt kolmel korral. A sattus pealegi kaotusseisu ja muutus niimoodi väga vihaseks, öeldes, et tegemist on koodeksi rikkumisega ja ta nõuab kohtunikult nüüd vastase karistamist, kasvõi partii lõpetamisega. Läks siis mängukohast minema ja laskis aja üle. B nõudis muidugi endale võitu, ilmselt sai ka. Enne järgmist vooru nõudis A apellatsioonikomiteelt selle punkti äravõtmist. Komitee otsustas hoopis karistada B-d selle eest, et see oli koodeksit rikkunud ja kohtunik oleks pidanud teda juba partii ajal karistama.

Küsimuse tõstataja uuris, kas B-d saab tagantjärele karistada, sest kohtunik polnud ju teda ametlikult hoiatanud. Muidugi polnud ka A kuigi korrektne olnud. Kui ta nägi, et B ei kirjuta, pöördus ta lihtsalt vastase poole ega kutsunud kohtunikku. Sel moel segas ta ju vastast. A-l oli protestimiseks küll täielik õigus, aga ta tegi seda valesti.
Geurt kirjutab, et on liik mängijaid, kes koodeksit üldiselt tunnevad, aga protestivad väga valjusti. Olevat selline mängija Hollandiski. Aga talle on Geurt öelnud, et valjuhäälseid proteste ta ei aktsepteeri. Nii et kui vastane rikub reegleid, siis seisaku lihtsalt kellad, tõstku käsi ja seletagu normaalselt, mis juhtus. Ja see õpetus toimivatki.

Tugineda saab siin koodeksi art. 12.8: "Mängija pidevat keeldumist malekoodeksist kinni pidamast tuleb karistada partii kaotusega. Kohtunik otsustab vastasmängija tulemuse."
Mitu korda kirjutamise pooleli jätnud mängijale oleks kohtunik pidanud kõigepealt tegema hoiatuse. Kuna kohtunik B-d ei karistanud, siis oli A-l loomulikult õigus pöörduda AC poole. Ometi pole AC otsust võimalik üheselt hinnata, sest A lahkus ju ikkagi mängualalt, jättis protokolli alla kirjutamata ja hakkas protestima alles järgmisel päeval. Konkreetse võistlusjuhendi sisu pole teada ega seegi, kas seal oli juttu protestide esitamise tähtaegadest, aga protesteerimine järgmisel päeval enne vooru algust tundub küll olevat hilja.

Pahandamise on kutsunud esile ka see, et kui näiteks koodeksi artikkel 7 näeb määrustevastaste käikude eest ette konkreetsed karistused, siis partiide üleskirjutamisele pühendatud artiklis 8 me sellist täpsust ei näe. Võiks ju tõepoolest olla, aga hakkama saab niigi. Kui kaugele kohtunik minna saab, ütleb ära juba ülaltoodud artikkel 12.8. Aga üldse on ju kõik võimalikud karistused loendatud artiklis 13.4.
Lembit

Kommentaare ei ole: