Puudutamisest ja käimisest

Austraalia veebilehel on sel nädalal peamiseks arutlusteemaks mida teha, kui malendit puudutatakse või sellega isegi käiakse enne vastaspoole kellavajutust.
Koodeksist peaks ju kõik selge olema: Käik on tehtud siis, kui malend on mingil väljal käest vabastatud. Siis seda enam sellel käigul teisele väljale asetada ei saa (art. 4.6). On määrustevastane alustada käigu tegemist siis, kui vastase käik pole veel tehtud ja seda isegi siis, kui see oleks mängija ainus määrustepärane käik.

Sooritatud on käik siis, kui mängija on pärast käigu tegemist seisanud oma kella ja käivitanud vastasmängija oma (art. 6.7). Ei tähenda, kas tegemist oli määrustepärase käiguga või mitte. Ainsaks erandiks on see, kui tehtud käik lõpetab partii. Siis pole enam vaja kella vajutada. Kui vastaspool on käigu teinud, pole määrustevastane kohe oma käigu tegemist alustada, mis sest et vastane pole veel kella vajutanud. Muidugi säilib vastasel kellavajutusõigus. Kas ei lähe aga sel juhul kaotsi taotluse võimalus vastase tehtud määrustevastase käigu kohta, sest selline taotlus tuleb esitada pärast vastase kellavajutust, aga enne kui mängija puudutab oma malendit?

Kui on tegemist tavapartiiga või on kiir- või välkmales küllaldane järelevalve, siis pole taotlust vajagi. Kohtunik peab siis olema väga tähelepanelik ning võib ise sekkuda ja määrata karistuse. Mitteküllaldase järelevalvega partiides võib taotluse esitada enne oma käigu tegemist (art. A4c, B3c), mitte enne malendi puudutamist: Antud konkreetsetel artiklitel on ilmselt prioriteet artikli 4 ees, mille järgi taotlust ei saa esitada siis, kui oled ise juba mingit malendit puudutanud.

Kes on Austraalia veebilehte jälginud, see on märganud, et peamisteks vaidlejateks on seal sageli Bonham ja Norgaard. Seda ka sellel korral.
Konkreetse näitena vaadeldakse järgmist: A teeb määrustevastase käigu, võtab malendi küljest käe ära, aga kella ei vajuta. B tõstab malendit, et vastata, aga käest lahti ta seda ei lase. Sel hetkel vajutab A kella ja B võib nüüd taotleda määrustevastase käigu fikseerimist. A võib aga ikka veel oma määrustevastase käigu tagasi võtta ja teha enne kellavajutust teise käigu. Sel juhul pole B kohustatud puudutatud malendiga käima, sest siis kui ta malendit tõstis, polnud veel tema käik.

Kui A midagi ette ei võta, on B-l valida, kas ta ootab, et A vajutaks kella, mis lubaks tal võitu taotleda, või teeb ta vastuskäigu, võtab käe ära ja teeb nagu vajutaks ta kella, lootes, et A vastab nüüd käiguga. Kuni A pole kella vajutanud, võib ta alati oma määrustevastase käigu tagasi võtta ja sundida oma uue käigu järel ka B-d oma vastukäiku tagasi võtma. Muidugi siis, kui see pole uues olukorras määrustepärane ja mängija jaoks rahuldav, nii et ta võiks lihtsalt kella tagasi vajutada.
Kes arutluse vastu lähemat huvi tunneb, vaadaku austraallaste veebilehte.
Lembit