Aastat lõpetades

Üks India maletaja on viimases Chesscafes tõstatanud küsimuse, millised on need seisud, kus on viigitaotlemine võimalik. On need kõik viigiseisud teooriaraamatutest, aga millised siis veel? Need, kus ühel poolel on suur materiaalne ülekaal? Ega isegi reeglite komisjoni esimehel seda laadi küsimustele kerge vastata ole.

On palju seise, mis peaksid teooria järgi viigiga lõppema, kui mõlemad pooled leiavad parimad võimalikud käigud. Sellistes seisudes viiki taotleda ei saa, küll aga võib vastasele viiki pakkuda. On ka seise, mida kumbki mingil juhul võita ei saa, näiteks kui lauale jäävad ainult kuningad või lisaks neile ka samaväljalised odad. Ka neil juhtudel pole vaja viiki taotleda, vaid kohtunik lihtsalt loeb need partiid viigiks. On seise, kus mängija teeb käigu, mis viib seisu 3-kordsele kordumisele või on sellega 50 käiku etturikäikude ja löömisteta täis. Artiklist 9 peaksime vajalikud peensused üles leidma. Aga on ka seise, kus kellelgi jääb alla 2 minuti aega ja ta usub, et seda seisu normaalsete vahenditega võita ei saa. Siis võib taotleda viiki artikli 10 alusel. Nii et variante ja võimalusi palju.

Kas aga oleks pidanud viik olema ka järgmisel juhul? Üks Iisraeli IA on toonud sellise juhtumi. Mingi kohalik turniir, laual kuningas ja vanker kuninga ja ratsu vastu. Tugevam pool kaotab ajaga, kohtunikku läheduses pole. Vankriga mees ütleb, et seda seisu võita ei saa. Ratsuga mees lisab, et eks see pea siis nii olema ja nõustub viigiga. Sekkub aga üks tark pealtvaataja, kes leiab, et art. 6.9 alusel (ajaületus) peaks ratsuga pool võitma. Nüüd see seda taotlebki, märkides, et ta oleks tulnud võitjaks lugeda kohe noolekese langemisega. Hilisem viikilepe olnud seetõttu ebaoluline. Lõpuks lepiti ikkagi viiki. Aga kas seda tohib teha juba pärast noolekese langemist?

Ratsuga on vankri vastu matiseis võimalik, kasvõi Kh8, Vg8 - Kh6, Rf7. Sellele seisule tuginedes oleks kohtunik pidanud lugema antud partii mustale võidetuks. Noolekese langemise järel enam viiki leppida ei saa. Kui aga mingi määrustepäraste käikude seeriaga poleks võit võimalik olnud, siis oleks asi lõppenud viigiga. Chesscafes oli loetelu võitu (viiki) andvatest seisudest oktoobris, mis oli üsna analoogiline meie 28.VIII "Aeg on üle" avaldatuga.

Või seis Malaisiast: Ke2, Oc6 - Kg4 Og5, Ef4, musta käik. Valgel on jäänud veel 5 minutit, mustal ainult 2. Kas valge saaks siin viiki taotleda? Küllap saab. Kui kohtunik näeb, et valge on korduvalt käinud odaga mööda pikka diagonaali, siis ta ilmselt nõustub sellega. Ehk isegi siis, kui valge teatab, et tal on selline kavatsus.

Leiame ka paar küsimust mobiilihelinate kohta. Indias on kellegi mobiil helisenud pärast 15. käiku. Tulemus märgitakse siis loomulikult 1:0 ja kuivõrd kumbki on teinud vähemalt ühe käigu, läheb partii ka reitinguarvestusse.
Küll aga peaksid nii kvalifikatsiooni- kui ka reeglite komisjon võtma seisukoha järgmises juhtumis: Mõlemad on vooru alguseks kohal. Valge mängib 1. b4, mis tuleb vastasele väga ootamatult. Jääb mõttesse ja ületabki aja. Reeglite järgi see peaaegu olematu partii ei peaks arvestusse minema, Geurti arvates võiks seda aga siiski pidada normaalseks partiiks, mille lõpp on 1:0.

Dominikaanis on hilinemisajaks endiselt 1 tund partiile. Valged teevad käigu ja panevad vastase kella käima. Kui möödas on 57 minutit, siis valge mobiil heliseb. Milline peaks partii tulemus olema, kui must veel 3 minutiga kohale jõuab?
Valge muidugi kaotusest ei pääse, aga kas ta peaks saama "-" või "0"? Kuivõrd must saabus kohale lubatud hilinemisajal, siis peaks ta saama 1 punkti. Reitinguarvesse see praeguste reeglite järgi küll ei lähe, aga Geurti arvates võiks ju minna.

Ühel India turniiril oli üks mängijaist käinud partii ajal raamatukapi juures mingeid raamatuid lehitsema (ilmselt küll mitte maleraamatuid) Ja kuigi ta seal mingeid märkmeid teinud, luges peakohtunik, kellele vastane kaebamas käis, partii kaotatuks. Ega koodeks siin kokreetset karistuśt ette näe. Nii võivad erinevad kohtunikud kasutada erinevaid karistusi.

Spordiaasta sai eile õhtul pidulikult lõpetatud, eks ta siis nüüd läbi ole. Olin sel aastal malekohtunikuna päris palju ametis - 23 võistlust ja 52 päeva, kirimale meistrivõistlused peale selle. Millegipärast oli mind üsna palju vaja Eesti esivõistlustel, male toetusühing pani ka oma sarja käima. Nii oli mul mitme aasta järel malevõistlusi rohkem kui kabeturniire. Kuigi ega kabemänge seetõttu vähemaks jäänud - 18 võistlust ja 40 päeva, enamus neist vähemalt mingil määral rahvusvahelised.
Lasksin veel kord silmad üle FIDE materjalidest. Veendusin, et hetkel võin end tõepoolest maailma suurima IA staaźiga aktiivselt tegutsevaks kohtunikuks pidada. Tõsi küll, viimase Lilienthali memoriaali peakohtunikuks on märgitud minu kunagine hea kolleeg GM Averbahh, aga see on viimastest aastatest tema ainus registreeritud tegutsemine ja üsna peatselt saab ta juba 90.
Üsna palju aega võttis tänavugi meie ajaveeb. Aastaga sai sinna pandud 104 mingit teksti. Aga muidugi on ka mul aeg nüüd lõpetama hakata. Veebiga küll ei tohiks probleeme tulla, sest teiste ametlike kaasaaitajate roll on viimasel ajal jäänud mõnevõrra tagasihoidlikuks ja kindlasti mõjuksid kõrgema litsentsiga kohtunike kirjatööd positiivselt kirjutiste kvaliteedile.

Aga kõigepealt ilusat vana-aasta lõppu ja veel paremat uut aastat meile kõigile!
Lembit