Kui kelli ei jätku

Käisin täna Paunkülas. Maletreenerite seminari viimaseks punktiks oli planeeritud jutuajamine malekoodeksist. Arvan, et see kulges asjalikult, mis sest et vaevalt küll tänu sellele keegi märgatavalt targemaks sai, aga kindlasti ei juhtunud ka vastupidist. Arutlus kulges seal küll üsna elementaarsete küsimuste ümber, nii et kahjuks ei leidnud sealt midagi, mis oleks võinud tänasele kommentaarile aluseks olla. Pidin niisiis jälle heitma pilgu teistele internetikülgedele.

Ühel Saksa leheküljel oli juttu probleemidest seoses ühe meeskondliku matśi korraldamisega. See pidi toimuma 8 laual, kasutusel digitaalkellad, mõtlemisajaks 2 tundi mingite lisasekunditega igale käigule. Lubatud hilinemisaeg pool tundi. Kui matś oli algamas, selgus, et korralikult toimivaid kelli on ainult 6, varukelli polnud. Päris selge, et vastuvõttev võistkond vastutab võistlusteks vajaliku inventari eest, aga ega ka turniirimäärused täpselt ütle, mida nüüd teha tuleks.

Arutuseks väljapakutud variante oli rohkesti. Võibolla oleks tulnud alustada matśi 6 laual. Kui siis ka ülejäänud kellad korda saavad (ehk oli vaja vaid uusi patareisid), siis panna ka need käima. Aga kas tuleks siis kõigil kelladel alustada algnäitudega või peaksid kaks kodumeeskonna mängijat minetama kaotsiläinud aja. Või peaksid kõik mängijad ootama probleemi lahenduseni? Võibolla tuleks sel juhul kõigilt kodumeeskonna mängijatelt aega vähemaks võtta? Või tuleks siis, kui kõiki kelli korda ei saada, fikseerida pärast pooletunnist ootamist matśi tulemuseks 0:8? Või peaks niisuguse kaotuse fikseerimiseks ootama mitte pool tundi, vaid tervelt 2? Nii et võimalusi kui palju ja ega saagi vist täie kindlusega öelda, mis neist see ainuõige võis olla.

Ning kui üks pooltest poleks kohtuniku poolt langetatud otsusega nõus, kas tuleks siis protest esitada kohe või mängida kõigepealt matś ära ja hakata alles pärast seda õiendama? Või teha seda hoopis kusagil matśi keskel, kui ollakse algul tekkinud segadusest juba mõnevõrra rahunenud? Kui protestida enne matśi, siis ei saaks mängudega alustada.

Oli küllalt palju arutlejaid, kes leidsid, et kuivõrd puudu oli kaks kella, siis peaksid kannatajaks olema kaks kohalikku mängijat, kellele pooletunnise hilinemisaja lõppedes fikseeritaks kaotus. Aga kes määrab, millised partiid need just olema peaksid? Küllap see ikka kodumeeskond ise on. Ehk peaks poole tunni asemel lubada neile ootamisajaks 2 tundi, sest kui mängija saabuks lubatud hilinemisajal, siis võiks ta laua taga ikkagi oodata 2 tundi, kuni ta aeg kellal täis saab? Mis puutub protestide esitamise tähtaega, siis oleks loogiline, et see võistlusjuhendis kirjas oleks.

Kohtunik valis variandi, kus üksikutel konkreetsetel laudadel tähtsust polnud: matśiga peale ei hakatud. Aga kui poole tunni pärast poleks ikka kellad töökorras olnud, oleks fikseeritud 8:0. Veerand tundi hiljem oli kellaprobleem lahendatud ja mäng võis alata. Nii oli variante kaalumisel palju. Vaevalt see ainuõige lahendus oli. Pakuti isegi, et õigem oleks olnud kasutada oma kohustused hooletusse jätnud klubi suhtes hoopis rahatrahvi.
Arvatavasti meil sellist olukorda ei juhtu. Küllap on igal klubil nii palju kelli, kui ettenähtud võistlusteks vaja.
Lembit