Veel puudutamisest

Ka viimasel nädalal ei paista internetiveergudel huvitavaid reegliprobleeme arutusel olevat. Tegemist oli jällegi üsna elementaarsete asjadega, mis haakuvad eelmisel nädalal kasutusel olnutega.
Austraalia lehel on taas probleemiks malendite puudutamine. Valge hakanud vangerdama ja puudutanud päris reeglipäraselt algul kuningat, siis vankrit. Alles seejärel märkas ta, et vangerduseks tuleb tal kuningaga tulest läbi minna. Kuninga teisedki võimalikud käigud oleksid tulle viinud. Kas peaks siis nüüd käima vankriga?

Koodeksi art. 4.4c ütleb siin küll selgelt, et kui kuningal määrustepäraseid käike pole, võib mängija teha ükskõik millise määrustepärase käigu. Järelikult vankriga käimise kohustust pole.
Aga mis siis, kui ta oleks puudutanud vankrit ilma vangerduskavatsuseta? Tõstis kuninga, pani selle g-liinile, aga siis märkas, et see väli on tules. Pani kuninga tagasi, nägi, et selega käia ei saa ja alles siis puudutas h-vankrit. Enam tal ju kavatsust vangerdada polnud. Nüüd peab ta vankriga käima, mis sellest et malendeid puudutati samas järjekorras kui vangerdusel.
Kui aga eksiti vangerdamisel, siis peaks karistus olema samasugune kui iga määrustevastase käigu puhul - seega vastasele 2 minutit täiendavat aega.

Üks Saksa veebileht tõstatas aga küsimuse, millal ikkagi peaks välkmales taotlema vastase määrustevastase käigu fikseerimist.
Valge teeb nimelt määrustevastase käigu ja must esitab selle kohta kohe vastava taotluse. Selleks hetkeks polnud aga valge veel kella vajutanud ja käik polnud seega sooritatud.
Ilmselt oleks must pidanud ootama kellavajutuseni. Muidu oleks valge võinud oma käiku veel korrigeerida, säilinud oleks muidugi nõue käia sama malendiga.

Jälle vaidlused selle üle, mis siis kui puudutatud malendil pole määrustepäraseid käike, küll aga saaks vastase malendit lüüa teise nupuga. Arvasin isegi algul, et küllap peaks seda tegema igal juhul ja vaevalt on esmatähtis, kas algul puudutati oma või vastase malendit.
Hoidke aga alati koodeks käepärast. Asja selgitab art. 4.3c. Me ei leia sealt, et kui vastasmängija malendit puudutati teisena ja oma malendil käiguvõimalusi pole, peaks seda lööma. Ka siis, kui pole selge, mida esimesena puudutati, võib vastase malendi löömata jätta. Vaevalt kohtunikki juhtub parajal hetkel laua juures olema.
Lembit