Käike kirjutama!

Sattusin vaatama Moskva IA Igor Bolotinski blogi. Tõstatatud probleemid sarnanevad nendega, mida on endal tulnud kogeda kasvõi iga-aastastel Kalevi Kerese-kiirturniiridel.
Antud juhul oli aga tegemist kiirmale MM-i poolfinaaliga. Mõtlemisajaks oli seal 15 minutit partiile ja iga käik tõi 10 sekundit lisa. Ühes partiis olid valgel lauale jäänud vanker ja oda, mustal ainult vanker. Kuivõrd ajalisand oli alla 30 sekundi, siis mängijad käike loomulikult ei kirjutanud.

Must ütles kohtunikule, et see loeks käike, sest siis saab ta 50 käigu reegli alusel viiki taotleda. Lõpuks jõuti seisuni, kus must oli valiku ees: kas kaotada vanker või saada paari käiguga matt. Mängija küsis kohtunikult, kui palju käike on tehtud. See vastas, et pärast esimest pöördumist on neid tema lugemist mööda olnud 53.
Valge vaidles vastu, sest polevat kindel, kas kohtunik ikka luges käike õigesti või mitte. Kohtunik fikseeris partiis küll viigi, peakohtunik aga laskis edasi mängida. Must muidugi kaotas. Pärast pöördus must apellatsioonikomitee poole, kautsjonit küll tasumata. Komitee rahuldaski protesti, tühistas partii tulemuse ja luges selle lõppenuks viigiga.

Kuidas kommenteerida? Üldiselt arvatakse, et kohtunikud toimivad alati õigesti, paraku aga see vahel nii ei ole. Lauakohtunik oleks pidanud püüdma käike üles kirjutada. MK-l toimitavat nii alati, isegi siis kui ilma ajalisandita mängides on ühe mehe kellal 4 ja teisel 5 minutit. Kui ei jõua, siis peaks kirjutama vähemalt ühe poole käike. Vahel kasutatakse ka kaht kohtunikku. Üks kirjutab siis valgete, teine mustade käike. Loomulikult nõuab see piisavalt kohtunikke. Nii saab vältida konflikte ja mängija saab kohtuniku protokollile tuginedes viiki taotleda, olgu siis kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli alusel.

Kui käigud pole täis, ei või kohtunik mängijatele öelda, mitu käiku tehtud on, ta palub vaid mängu jätkata. Bolotinski toob näiteks kolm aastat tagasi Moskvas mängitud välkmale MM partii Karjakin - Mamedźarov. Seal juhtus ülaltooduga analoogiline olukord. Karjakin olnud väga närviline ja öelnud, et kohtunik ei lugevat käike. Bolotinski palunud jätkata ja fikseerinud siis 50 käigu möödumisel viigi. Nüüd tulnud Karjakin vabandama ja öelnud, et oli ise eksinud.

Kui tulla tagasi algul vaadeldud partii juurde, siis jääb selgusetuks, miks ikkagi peakohtunik partiil jätkuda laskis. Ehk polnud ta oma alluva tegevuses lihtsalt kindel. Apellatsioonikomitee omalt poolt rikkus turniirimäärusi. Kui need näevad ette, et protesti esitamisel tuleb sisse maksta kautsjon, siis ilma selleta ei võiks asja arutusele võtta. Komitee otsus ise oli aga igal juhul õige.
Lembit