Mais Geurt Gijsseni haiguse tõttu Chesscafes kohtunikerubriiki ei ilmunud, juuni oma oli aga õigeaegselt nähtaval. Mõnest sealsest teemast. Malendi löömise või ka muundamise korral pole tähtis, missuguse nupu esimesena pihku võtame. Samal ajal nõutakse vangedamisel, et seda peab alustama tingimata kuningakäiguga. Itaalias olevat seda kohtunike koosolekul arutatud ja üks sealne kohtunik leiab, et ka siin tuleks asjad vabaks lasta ja lubada ka vankrikäiguga alustada.
Geurt siiski nii ei arva. Kui keegi tõstab Ke1-g1, siis on selge, et järgnema peab vangerdus. Muud võimalust pole. Kui aga pannakse Vh1-f1, mis ju iseendast on võimalik käik, ja alles mõne minuti pärast Kg1 pannakse, siis võib see näida vastase narritamisena.
Aga selline elementaarne seis: valged Kh6, Lg6 - mustad Kh8, Lf4, Eg5. Valge puudutab oma kuningat, aga paneb hoopis Lg7 mati. Selline toimimine pole art. 4.3 järgi korrektne (tuli käia esimese puudutatud malendiga), aga vastavalt art. 3 on ta ometi määrustepärane. Määrustepärase käiguga antud matt on lõpetanud partii. Küsimuse tõstataja arvates peaks midagi muutma, viimane käik ei peaks olema legal (määrustepärane), vaid correct (korrektne, korralik) või regular (regulaarne, korrapärane).
Või ütleme, et toodud seisus puudutab valge lippu, aga käib Kh5. Kas kohtunik peaks siin sekkuma, kui vastane midagi ei taotle? Kui kohtunik hakkaks nõudma lipukäiku, siis ta ei karista valgeid, vaid hoopis aitab neid. Mustal matti anda ei lubata, aga valgel lubatakse leida üles käik 1.Lg7x. Ehk oleks väljapääs selles, kui nõuda kohtunikult art. 4 (Käigu tegemine) rikkumise korral sekkumist alles siis, kui mängija esitab malendi puudutamise kohta taotluse.
Geurt näib itaallasega nõusse jäävat. Koodeksis ei peaks seisma mitte nõue, et viimane käik oleks määrustepärane, vaid et see käik oleks kooskõlas art. 3 ja 4 nõuetega. Ometi peaks Geurti arvates kohtunik ikkagi nõudma asja korrigeerimist, kui ta märkab mingi reegli rikkumist.
Mis puutub aga reeglitesse, siis leidsid itaallased, et art. 4.6 lõpp polevat õigel kohal. Seal öeldakse, et käiku nimetatakse määrustepäraseks, kui kõik art. 3 asjakohased nõuded on täidetud. See sobiks siis paremini juba artiklisse 3. Geurt vastab, et reeglite komisjoni nõunikud olevatki juba selle ümberpaigutuse teinud. Mulle endale see nõunike avaldatud märkmetes küll silma ei hakanud.
Ja veel. Ehk peaks kõik definitsioonid tõepoolest ära tooma juba koodeksi põhiosas, nagu RC nõunikud ongi välja pakkunud. Kiirmale reeglid moodustavad koodeksi lisa A. Art. A4c ütleb näiteks, et määrustevastane käik on sooritatud. Peaks selle lause kuhugi koodeksi põhiossa panema? Küllap saame praegugi põhiosast enam-vähem selgeks, mis see käigu sooritamine on. Art. 6.7a ... käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole seda teinud. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Määrustepärane ja määrustevastane käik sooritatakse ühtmoodi. Suurem selgus ei teeks muidugi paha.
Nädal tagasi viitasin olümpiakohtunike nimetamise ümber tekkinud tülile. Nüüd sain Türgi malejuhilt kirja, kus teatab, et on oma ametist tagasi astunud. Mul pole vist temaga kunagi mingeid kokkupuuteid olnud, ometi teavitab ta juba mõnda aega kõigist oma tegemistest.
Lembit
kolmapäev, 27. juuni 2012
pühapäev, 24. juuni 2012
Noorkohtunike küsimusi
Viimastel Prantsuse kohtunikueksamitel olid tavapäraselt katsed ka noorkohtunikele. Kahe tunniga tuli hakkama saada nelja ossa jaotatud küsimustega.
I osas oli tegemist määrustevastase käiguga kiirmales.
1. Kes võib kutsuda kohtuniku? - Vastasmängija, mitte süüdlane, võistkonna kapten ega pealtvaataja.
2. Millal võib ta oma taotluse esitada? -
Kui vastane on kella vajutanud, mitte pärast malendi käest vabastamist.
3. Pealtvaataja teatab teile diskreetselt mõni käik varem sooritatud määrustevastasest käigust. Mida teete? - Ei tee midagi (ei loe partiid kaotatuks ega alusta seda uuesti määrustevastasele käigule eelnenud ajast.
4. Mängija vajutab kella, aga "unustab" seejuures 8.reale viidud etturi mingi teise malendiga asendamata. Kas see on määrustevastane käik? - On küll.
5. Mängija teeb käigu, aga enne kellavajutust märkab, et tema kuningas on tules. Kas ta võib mängida teisiti ja jääda karistamata? - Jah (kõik vastused art. A4).
II osas küsitakse, kas vangerdus on võimalik.
1. Kui kuningas on tules? - Ei.
2. Kui kuningas on juba käinud? - Ei.
3. Kui vanker on juba käinud? - Ei.
4. Kui kuninga ja vankri vahel asub mingi malend? - Ei.
5. Kui vanker on löögi all? - Jah (kõik vastused art. 3.8b).
Eksami III osas on küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise kohta, viimases osas aga tuleb deśifreerida järgmised käigud
1. Rfxd4 (=) - f-liinil olev ratsu lööb midagi väljalt d4 ja mängija pakub ühtlasi viiki,
2. d8V+ - ettur läheb d8 ja muundub vankriks, andes ühtlasi tuld,
3. gxf6 e.p. - ettur g5 lööb möödaminnes kaksiksammu teinud etturi (vastused lisa C).
Ja veel on siin kaks küsimust:
1. Mis on kiire lõppmäng? -
Partii järk, kus kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (art. 10.1).
2. Mängija hilineb. Tema vastane on oodanud juba 10 minutit ja tema telefo heliseb. Mida otsustab kohtunik kummagi mängija suhtes? - Kohalolnud mängija kaotab. Hilineja võidab, kui saabub hilinemiseks lubatud aja piires (art. 12.3b).
Lembit
I osas oli tegemist määrustevastase käiguga kiirmales.
1. Kes võib kutsuda kohtuniku? - Vastasmängija, mitte süüdlane, võistkonna kapten ega pealtvaataja.
2. Millal võib ta oma taotluse esitada? -
Kui vastane on kella vajutanud, mitte pärast malendi käest vabastamist.
3. Pealtvaataja teatab teile diskreetselt mõni käik varem sooritatud määrustevastasest käigust. Mida teete? - Ei tee midagi (ei loe partiid kaotatuks ega alusta seda uuesti määrustevastasele käigule eelnenud ajast.
4. Mängija vajutab kella, aga "unustab" seejuures 8.reale viidud etturi mingi teise malendiga asendamata. Kas see on määrustevastane käik? - On küll.
5. Mängija teeb käigu, aga enne kellavajutust märkab, et tema kuningas on tules. Kas ta võib mängida teisiti ja jääda karistamata? - Jah (kõik vastused art. A4).
II osas küsitakse, kas vangerdus on võimalik.
1. Kui kuningas on tules? - Ei.
2. Kui kuningas on juba käinud? - Ei.
3. Kui vanker on juba käinud? - Ei.
4. Kui kuninga ja vankri vahel asub mingi malend? - Ei.
5. Kui vanker on löögi all? - Jah (kõik vastused art. 3.8b).
Eksami III osas on küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise kohta, viimases osas aga tuleb deśifreerida järgmised käigud
1. Rfxd4 (=) - f-liinil olev ratsu lööb midagi väljalt d4 ja mängija pakub ühtlasi viiki,
2. d8V+ - ettur läheb d8 ja muundub vankriks, andes ühtlasi tuld,
3. gxf6 e.p. - ettur g5 lööb möödaminnes kaksiksammu teinud etturi (vastused lisa C).
Ja veel on siin kaks küsimust:
1. Mis on kiire lõppmäng? -
Partii järk, kus kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga (art. 10.1).
2. Mängija hilineb. Tema vastane on oodanud juba 10 minutit ja tema telefo heliseb. Mida otsustab kohtunik kummagi mängija suhtes? - Kohalolnud mängija kaotab. Hilineja võidab, kui saabub hilinemiseks lubatud aja piires (art. 12.3b).
Lembit
kolmapäev, 20. juuni 2012
Määrustevastasuse artiklist
Mingeid olulisi sisulisi muudatusi malekoodeksis vähemalt reeglite komisjoni nõunikud ei kavanda. See käib ka koodeksi 7. artikli - Määrustevastasused - kohta. Tekstiparandajate arvates tekitavat just see artikkel kohtunikes (mitte mängijates) sageli segadust. Artiklit koostades on lähtutud sellest, et mängijad oma vastast kavatsuslikult ei peta, kuigi nad võivad vahel seda teha. Nii pole kohtunikud rappa aetud reeglitega, mille eesmärgiks on eelkõige õigluse taastamine. On soovitatud malereegleid võrrelda bridźi omadega, aga kuivõrd ma seda mängu ei oska, siis jääb siinkohal võrdlus ära.
Aga konkreetsemalt. 5 paragrahvi asemel on selles artiklis nüüd 6. Sai juba viidatud sellele, et eelmisest artiklist toodi siia art. 6.13, mis siia paremini sobib ja ütleb, et määrusevastasuste korrigeerimisel toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi ja korrigeerib vajadusel ka kella käiguloendurit. Kui sellele lausele erilist tähelepanu ei pööratudki, siis on see ometi selge vihje sellele, et FIDE reitinguarvestusse minevatel võistlustel on käiguloenduri kasutamine endiselt lubatud. Teiselt poolt ei saa aga siit kuidagi välja lugeda nende kasutamise kohustust. Kuivõrd see paragrahv on nüüd 7.1, siis muutuvad ühe võrra suuremaks kõigi ülejäänud paragrahvide numbrid.
Art. 7.2 sõnastus on muudetud veidi täpsemaks. Teatavasti tuleb selle järgi vääralt asetatud malelaua puhul seis üle kanda õigesti asetatud lauale. Nüüd täpsustatakse, et seda tuleb teha vaid siis, kui mängija ees olevad nurgaväljad on tõepoolest vastupidist värvi. See, et valgetega mängija ees on 8. ja mustade ees 1. rida, ei takista partii jätkumist.
Ehk aitab kohtunikel vaidlevate mängijatega paremini toime tulla see, et art. 7.5 ütleb nüüd selgelt, et määrustevastane käik on etturi viimine viimasele reale seda millekski muundamata (vastasmängija kuninga löömine oli ju ka seni selgelt kirjas).
Art. 7.5b on lisatud, et mängija võib esitada taotluse vastase määrustevastase käigu kohta alles siis, kui see on selle käigu mitte ainult teinud, vaid ka sooritanud (s. t. ka kell on vajutatud).
Art. 7.6 õpetab, mida teha siis, kui malendid on mingil põhjusel oma väljadelt nihkunud. Siia on lisatud, et määrustevastase käigu korrigeerimine peab vastama art. 4.3 ja 4.6 nõuetele - seega ei saa teha mistahes suvalist käiku, vaid tuleb arvestada puudutamisreegleid.
Niisiis on selleski artiklis oodata vaid minimaalseid sõnastuse kohendamisi.
Lembit
Aga konkreetsemalt. 5 paragrahvi asemel on selles artiklis nüüd 6. Sai juba viidatud sellele, et eelmisest artiklist toodi siia art. 6.13, mis siia paremini sobib ja ütleb, et määrusevastasuste korrigeerimisel toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi ja korrigeerib vajadusel ka kella käiguloendurit. Kui sellele lausele erilist tähelepanu ei pööratudki, siis on see ometi selge vihje sellele, et FIDE reitinguarvestusse minevatel võistlustel on käiguloenduri kasutamine endiselt lubatud. Teiselt poolt ei saa aga siit kuidagi välja lugeda nende kasutamise kohustust. Kuivõrd see paragrahv on nüüd 7.1, siis muutuvad ühe võrra suuremaks kõigi ülejäänud paragrahvide numbrid.
Art. 7.2 sõnastus on muudetud veidi täpsemaks. Teatavasti tuleb selle järgi vääralt asetatud malelaua puhul seis üle kanda õigesti asetatud lauale. Nüüd täpsustatakse, et seda tuleb teha vaid siis, kui mängija ees olevad nurgaväljad on tõepoolest vastupidist värvi. See, et valgetega mängija ees on 8. ja mustade ees 1. rida, ei takista partii jätkumist.
Ehk aitab kohtunikel vaidlevate mängijatega paremini toime tulla see, et art. 7.5 ütleb nüüd selgelt, et määrustevastane käik on etturi viimine viimasele reale seda millekski muundamata (vastasmängija kuninga löömine oli ju ka seni selgelt kirjas).
Art. 7.5b on lisatud, et mängija võib esitada taotluse vastase määrustevastase käigu kohta alles siis, kui see on selle käigu mitte ainult teinud, vaid ka sooritanud (s. t. ka kell on vajutatud).
Art. 7.6 õpetab, mida teha siis, kui malendid on mingil põhjusel oma väljadelt nihkunud. Siia on lisatud, et määrustevastase käigu korrigeerimine peab vastama art. 4.3 ja 4.6 nõuetele - seega ei saa teha mistahes suvalist käiku, vaid tuleb arvestada puudutamisreegleid.
Niisiis on selleski artiklis oodata vaid minimaalseid sõnastuse kohendamisi.
Lembit
pühapäev, 17. juuni 2012
Küsivad prantslased - 2
Nüüd siis prantslaste viimaste kohtunikueksamite teine pool. Ajakontrolliks on nende küsimuste jaoks nagu viimasel BEKO turniirilgi 1 tund partiile. Varem loeti seda kiirmaleks, nüüd tavamaleks.
-
1. Missugune on selle kontrolli ekvivalent Fischeri süsteemis? -
Prantsuse reeglite järgi on ekvivalendiks 50 minutit partiile ja 10 sekundit käigule.
2. Näete, et üks mängijaist ületab aja, aga vastane ei ütle midagi. -
Fikseerite kaotuse (art. 6.8, 6.2, 6.3).
3. Ühe mängija telefon teeb häält. Mängija lülitab selle välja, öeldes, et telefon signaliseeris, et patarei on tühjaks saanud. -
Koodeksi järgi tuleb panna kaotus, kui turniiril pole kehtestatud mingeid erireegleid (art. 12.3b).
4. Mängija puudutab oma lippu ja vastase etturit (etturi löömine oleks määrustepärane käik, kuid kaotaks lipu), siis aga muudab oma arvamust ja paneb lipu teisele väljale, öeldes, et pole seda ju veel käest lahti lasknud. -
Ettur tuleb lipuga lüüa, sest "kohendan" ju ei öeldud (art. 4.3c).
5. Mängima on jäänud viimased kaks mängijat, ühel on laual vaid kuningas, teisel on lisaks veel oda. -
Fikseerite viigi (art. 5.2b, 9.6).
6. Partii lõppedes ei taha üks mängija ära anda oma partiiprotokolli originaali. Ütleb, et tahaks selle endale jätta, kuna koopia pole loetav. -
Originaal tuleb ära anda (art. 8.3). Mängijal võib soovitada protokoll ümber kirjutada.
7. Mängija pakub vastasele viiki. See ütleb, et nüüd otsustab Prantsuse Maleliit, kas võib viiki pakkuda. -
Maleliit on neil keelanud teatud võistlustel viigipakkumise. Sellise võistluse kohta pole aga nendes otsustes mingit vihjet.
8. Mängijal jääb aega 4 minutit. Kas ta peab partiid märkima? Vastasel on jäänud 7 minutit. Kas tema peab kirjutama? -
Kui on jäänud alla 5 minuti, võib märkimise lõpetada, 7 minuti omaja aga peab kirjutama (art. 8.4).
9. Mängija tuleb teilt nõudma viigi fikseerimist seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kuidas peab ta oma taotluse esitama? Kuidas otsustate viigi fikseerimise? -
Käigul olev mängija peab oma otsuse protokolli kirjutama ning ütlema kohtunikule, et kavatseb nii käia. Kohtunik kontrollib kordumist teisel laual. Kui taotlus on õige, fikseerib ta viigi, kui mitte, annab ta vastasele 3 minutit aega juurde ja laseb partiid edasi mängida (art. 9.2, 9.5).
10. Mängija küsib teilt, kas ta võib minna oma auto parkimistasu maksma. -
Kohtunik otsustab (art. 12.2).
Ongi kõik. Muidugi on neil veel märksa raskem eksam UV1.
Istanbuli maleolümpia alguseni jääb veel üle kahe kuu, aga esimene tüli on juba puhkenud kohtunike kutsumise ümber. Türgi Maleliidu president Yazici, kes on ka üks viiest FIDE asepresidendist (põhikirja järgi peaks neid küll olema vaid kaks), teatas, et 7 maa kohtunikud tegutseda ei saa, sest need maad on oma pretensioonidega kahjustanud FIDE finantshuve. Need maad aga on Prantsusmaa, Saksamaa, Śveits, Ukraina, USA, Gruusia ja Inglismaa, kus kokku paiknevat kolmandik maailma registreeritud mängijatest ja kus loomulikult on ka rohkesti kogenud kohtunikke. Meie maleliidu suhted FIDE-ga näivad olevat head, nii et Eesti parima kohtuniku Margit Brokko-Olde tegutsemist olümpial ei sega miski. Juhtivate tegelaste hulgas on seegi kord küllalt palju neid, kellega juba eelmise sajandi lõpul oli võimalus kokku puutuda. Peakohtunikuks on kohtunikekogu esimees Nikolopoulus ise.
Lembit
-
1. Missugune on selle kontrolli ekvivalent Fischeri süsteemis? -
Prantsuse reeglite järgi on ekvivalendiks 50 minutit partiile ja 10 sekundit käigule.
2. Näete, et üks mängijaist ületab aja, aga vastane ei ütle midagi. -
Fikseerite kaotuse (art. 6.8, 6.2, 6.3).
3. Ühe mängija telefon teeb häält. Mängija lülitab selle välja, öeldes, et telefon signaliseeris, et patarei on tühjaks saanud. -
Koodeksi järgi tuleb panna kaotus, kui turniiril pole kehtestatud mingeid erireegleid (art. 12.3b).
4. Mängija puudutab oma lippu ja vastase etturit (etturi löömine oleks määrustepärane käik, kuid kaotaks lipu), siis aga muudab oma arvamust ja paneb lipu teisele väljale, öeldes, et pole seda ju veel käest lahti lasknud. -
Ettur tuleb lipuga lüüa, sest "kohendan" ju ei öeldud (art. 4.3c).
5. Mängima on jäänud viimased kaks mängijat, ühel on laual vaid kuningas, teisel on lisaks veel oda. -
Fikseerite viigi (art. 5.2b, 9.6).
6. Partii lõppedes ei taha üks mängija ära anda oma partiiprotokolli originaali. Ütleb, et tahaks selle endale jätta, kuna koopia pole loetav. -
Originaal tuleb ära anda (art. 8.3). Mängijal võib soovitada protokoll ümber kirjutada.
7. Mängija pakub vastasele viiki. See ütleb, et nüüd otsustab Prantsuse Maleliit, kas võib viiki pakkuda. -
Maleliit on neil keelanud teatud võistlustel viigipakkumise. Sellise võistluse kohta pole aga nendes otsustes mingit vihjet.
8. Mängijal jääb aega 4 minutit. Kas ta peab partiid märkima? Vastasel on jäänud 7 minutit. Kas tema peab kirjutama? -
Kui on jäänud alla 5 minuti, võib märkimise lõpetada, 7 minuti omaja aga peab kirjutama (art. 8.4).
9. Mängija tuleb teilt nõudma viigi fikseerimist seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kuidas peab ta oma taotluse esitama? Kuidas otsustate viigi fikseerimise? -
Käigul olev mängija peab oma otsuse protokolli kirjutama ning ütlema kohtunikule, et kavatseb nii käia. Kohtunik kontrollib kordumist teisel laual. Kui taotlus on õige, fikseerib ta viigi, kui mitte, annab ta vastasele 3 minutit aega juurde ja laseb partiid edasi mängida (art. 9.2, 9.5).
10. Mängija küsib teilt, kas ta võib minna oma auto parkimistasu maksma. -
Kohtunik otsustab (art. 12.2).
Ongi kõik. Muidugi on neil veel märksa raskem eksam UV1.
Istanbuli maleolümpia alguseni jääb veel üle kahe kuu, aga esimene tüli on juba puhkenud kohtunike kutsumise ümber. Türgi Maleliidu president Yazici, kes on ka üks viiest FIDE asepresidendist (põhikirja järgi peaks neid küll olema vaid kaks), teatas, et 7 maa kohtunikud tegutseda ei saa, sest need maad on oma pretensioonidega kahjustanud FIDE finantshuve. Need maad aga on Prantsusmaa, Saksamaa, Śveits, Ukraina, USA, Gruusia ja Inglismaa, kus kokku paiknevat kolmandik maailma registreeritud mängijatest ja kus loomulikult on ka rohkesti kogenud kohtunikke. Meie maleliidu suhted FIDE-ga näivad olevat head, nii et Eesti parima kohtuniku Margit Brokko-Olde tegutsemist olümpial ei sega miski. Juhtivate tegelaste hulgas on seegi kord küllalt palju neid, kellega juba eelmise sajandi lõpul oli võimalus kokku puutuda. Peakohtunikuks on kohtunikekogu esimees Nikolopoulus ise.
Lembit
kolmapäev, 13. juuni 2012
Küsivad prantslased
Tavapäraselt peeti Prantsusmaal kevadisi kohtunikueksameid. Aega oli nagu ikka 2 tundi ja vastustelt oodati põhjendamist. Täna vaatame eksami esimest poolt, kus oli vaja ette kujutada, et toimite kohtunikuna turniiril, kus mõtlemisajaks poolteist tundi, millele pärast 40. käiku lisandub veel 30 minutit. Kogu aeg on iga käiguga 30 sekundit ajalisa. Niisiis:
1. Turniiri juhendis on kirjas: "Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 30 minutit pärast mänguaja algust, kaotab partii." Üks mängija hilineb 35 minutit, tema vastane on aga valmis mängima. Mida teha?
Fikseerin kaotuse, vastasest asi ei olene (art. 6.6a).
2. Turniir toimub Prantsusmaal, võistlusjuhendis pole aga märgitud, millal hilineja kaotab. -
Prantsuse reeglite järgi on individuaalturniiridel lubatud hilineda 30 minutit. Eestis kehtib üldiselt nulltolerants, kuigi võistlusjuhendis või reglemendis märgituna võib rakendada ka 15-minutilist hilinemisaega (art. 6.6).
3. Partii algab nii, et valge kuningas ja lipp on oma asukoha ära vahetanud. Tehtud on juba mitu käiku, kui mängijad teie poole pöörduvad. - Alustame uut partiid (art. 7.1a).
4. Kaks mängijat on hakanud mängima vastupidiste värvidega. Jällegi on partii algusest mitu käiku möödas. - Kohtunik otsustab, mida teha (art. 7.2).
5. Märkate, et üks mängija kirjutab käigu üles enne selle tegemist malelaual. -
Ütlen, et nii ei tohi. Jälgin seda mängijat ka edaspidi (art. 8.1).
6. Üks mängija ütleb teile, et tema arvates ei lisa kell iga käiguga ettenähtud 30 sekundit. -
Kontrollin ja kui tõepoolest lisasekundeid ei tule, siis korrigeerin programmi ja annan mängijale täiendavat aega (art. 6.10).
7. Üks mängija viib oma etturi 8.reale ja vajutab kohe seejärel kella. -
Panen lauale seisu enne määrusevastasust ja lisan vastasele täiendavalt 2 minutit (art. 3.7e, 7.4).
8. Mängijal jääb aega 3 minutit, kui ta partii üleskirjutamise lõpetab. -
Ütlen talle, et tuleb kirjutada, sest iga käiguga lisandub ju 30 sekundit (art. 8.4).
9. Mängija mõtleb oma käiku, kui vastane talle viiki pakub. Käigul olev mängija küsib teilt, kas see pakkumine kehtib. - Kehtib küll, kuigi see ei vasta art. 12.6 nõuetele (art. 9.1b).
10. Valged teeevad oma 40. käigu, nii et aega jääb veel mõni sekund. Kui kella vajutatakse, tekib ekraanile näit 0:00. Mida teete? -
Selline näit tähendab mõtlemisaja lõppemist. Fikseerin kaotuse, sest 40. käik jäi sooritamata, kui just selle käiguga ei tekkinud lauale mati- või patiseisu (art. 6.2a, 6.7a).
Saime ju hakkama, eks? Midagi keerulist seekord polnud.
Lembit
1. Turniiri juhendis on kirjas: "Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 30 minutit pärast mänguaja algust, kaotab partii." Üks mängija hilineb 35 minutit, tema vastane on aga valmis mängima. Mida teha?
Fikseerin kaotuse, vastasest asi ei olene (art. 6.6a).
2. Turniir toimub Prantsusmaal, võistlusjuhendis pole aga märgitud, millal hilineja kaotab. -
Prantsuse reeglite järgi on individuaalturniiridel lubatud hilineda 30 minutit. Eestis kehtib üldiselt nulltolerants, kuigi võistlusjuhendis või reglemendis märgituna võib rakendada ka 15-minutilist hilinemisaega (art. 6.6).
3. Partii algab nii, et valge kuningas ja lipp on oma asukoha ära vahetanud. Tehtud on juba mitu käiku, kui mängijad teie poole pöörduvad. - Alustame uut partiid (art. 7.1a).
4. Kaks mängijat on hakanud mängima vastupidiste värvidega. Jällegi on partii algusest mitu käiku möödas. - Kohtunik otsustab, mida teha (art. 7.2).
5. Märkate, et üks mängija kirjutab käigu üles enne selle tegemist malelaual. -
Ütlen, et nii ei tohi. Jälgin seda mängijat ka edaspidi (art. 8.1).
6. Üks mängija ütleb teile, et tema arvates ei lisa kell iga käiguga ettenähtud 30 sekundit. -
Kontrollin ja kui tõepoolest lisasekundeid ei tule, siis korrigeerin programmi ja annan mängijale täiendavat aega (art. 6.10).
7. Üks mängija viib oma etturi 8.reale ja vajutab kohe seejärel kella. -
Panen lauale seisu enne määrusevastasust ja lisan vastasele täiendavalt 2 minutit (art. 3.7e, 7.4).
8. Mängijal jääb aega 3 minutit, kui ta partii üleskirjutamise lõpetab. -
Ütlen talle, et tuleb kirjutada, sest iga käiguga lisandub ju 30 sekundit (art. 8.4).
9. Mängija mõtleb oma käiku, kui vastane talle viiki pakub. Käigul olev mängija küsib teilt, kas see pakkumine kehtib. - Kehtib küll, kuigi see ei vasta art. 12.6 nõuetele (art. 9.1b).
10. Valged teeevad oma 40. käigu, nii et aega jääb veel mõni sekund. Kui kella vajutatakse, tekib ekraanile näit 0:00. Mida teete? -
Selline näit tähendab mõtlemisaja lõppemist. Fikseerin kaotuse, sest 40. käik jäi sooritamata, kui just selle käiguga ei tekkinud lauale mati- või patiseisu (art. 6.2a, 6.7a).
Saime ju hakkama, eks? Midagi keerulist seekord polnud.
Lembit
pühapäev, 10. juuni 2012
Kolmas BEKO
Mullu olin BEKO turniiri viimasel päeval hoopis mõtteduubli võistlustel, sest nende kutse tuli varem. Oleksin tänagi võinud hoopis Rakveres olla, aga Vabaettur tegutses seekord õigeaegselt. Üsna palju eelregistreeritud mängijaid jäi tulemata, nii et laudade taha sai neid vist 84. Aga piisas nendestki malemaja kõigile kolmele korrusele. Formaalselt olin jällegi peakohtunik, aga põhilise töö tegid Vabaetturi enda inimesed ära. Muidugi tegin iga vooru ajal paar korda tähtsa näoga ringkäigu ka kolleegide juurde ja uurisin, kas kõik läheb normaalselt. Paistab, et läks küll ja keegi midagi ei kurtnud. Ainus kaebus, mis mul teistes gruppides lahendada tuli, oli vist ühe väikese mängija pöördumine, et talle on eelmise vooru viigi asemel tabelisse võit kirjutatud ja nüüd tuleb tal tugevama vastasega mängida. Asi sai korda.
Oluline oli enne turniiri kokku leppida nendes reeglipunktides, kus korraldajail ja kohtunikel on manööverdamisvõimalus ning seda peakorraldaja Igoriga tegingi. Hilineda lubasime esimesel päeval, kui mängisime kiirmalet, 10 minutit, kahel viimasel päeval 15. Tegelikult olivahetu d peaaegu kõik eranditult täpselt laudade taga. Määrustevastaste käikude puhul andsime vastastele lisaaega ainult siis, kui neil oli jäänud alla 5 minuti aega. Mobiilihelina puhul üldreeglina muidugi kaotus, aga jätsime endale siiski mingi erandite tegemise võimaluse. Viimast kaht reeglit mul küll praktikas vaja ei läinud. Enne esimest vooru rõhutasin mängijatele tava- ja kiirmale erinevusi: kiirmales on kohtunike sekkumine minimaalne. Rõõmustas mind treenerite elav huvi reeglite vastu. Nii pidin enne turniiri üsnagi mitmetele küsimustele vastama.
Kaks erinevat kontrolli on teoreetiliselt põhjendatud. Śveitsi süsteemis mängivad ju avavoorudes üsna ebavõrdsed vastased. Küll aga meie küllalt väikese mängijate arvu juures läksid sageli juba kolmandas voorus konkurendid kokku.
Minu enda vahetu hoole all oli seegi kord kõige vanemate rühm. Selles juba osati mängida ja tunti reegleidki, nii et minu sekkumist vaja polnud. Omapärane oli, et kuna tüdrukuid oli vähe, siis panime nad poistega koos mängima. Ja mängisid hästi. Oli isegi voor, kus nad poisse 3:0 võitsid ning Anaid sai üldvõidu nii, et alistas kõik 6 vastaseks olnud poissi, kaotades vaid oma õele.
Ainult partiiprotokolli kirjutamisest püüdsid mõned mängijad algul hoiduda (esimesel päeval seda ju niikuinii vaja polnud), väites kasvõi et pastakat pole. Aga selleks olin valmistunud. Nii oli mu kõige tähtsamaks tööks vist jälgida, et saaliuks korralikult kinni oleks, sest ikka ja jälle tahtis see lahti minna. Kuivõrd aga alumistel korrustel treenereid ja lapsevanemaid saali ei lastud ning ka partii lõpetanud saadeti sealt võimalikult kohe välja, siis oli eesruumides küllalt kärarikas.
Hommikul alustasime voorudega küllalt vara ja üks linnast väljas elav poiss magas ühe vooru sisse. Vastane sai loomulikult tabelisse mänguta punkti. Ta oli aga üsna üllatunud, kui arvuti talle viimaseks vooruks jälle sama vastase andis. Pidin siis talle meie kohtunike käsiraamatust tõlkima: Samad mängijad kohtuvad omavahel vaid ühel korral. On võimalik paarida uuesti, kui partiid tegelikult ei toimunud. Nii saadigi ühe vastase vastu kaks punkti.
Üldiselt aga läks tänu noorematele kolleegidele tänavugi asi korda. Rakveres oleks mul muidugi raskem olnud.
Lembit
Oluline oli enne turniiri kokku leppida nendes reeglipunktides, kus korraldajail ja kohtunikel on manööverdamisvõimalus ning seda peakorraldaja Igoriga tegingi. Hilineda lubasime esimesel päeval, kui mängisime kiirmalet, 10 minutit, kahel viimasel päeval 15. Tegelikult olivahetu d peaaegu kõik eranditult täpselt laudade taga. Määrustevastaste käikude puhul andsime vastastele lisaaega ainult siis, kui neil oli jäänud alla 5 minuti aega. Mobiilihelina puhul üldreeglina muidugi kaotus, aga jätsime endale siiski mingi erandite tegemise võimaluse. Viimast kaht reeglit mul küll praktikas vaja ei läinud. Enne esimest vooru rõhutasin mängijatele tava- ja kiirmale erinevusi: kiirmales on kohtunike sekkumine minimaalne. Rõõmustas mind treenerite elav huvi reeglite vastu. Nii pidin enne turniiri üsnagi mitmetele küsimustele vastama.
Kaks erinevat kontrolli on teoreetiliselt põhjendatud. Śveitsi süsteemis mängivad ju avavoorudes üsna ebavõrdsed vastased. Küll aga meie küllalt väikese mängijate arvu juures läksid sageli juba kolmandas voorus konkurendid kokku.
Minu enda vahetu hoole all oli seegi kord kõige vanemate rühm. Selles juba osati mängida ja tunti reegleidki, nii et minu sekkumist vaja polnud. Omapärane oli, et kuna tüdrukuid oli vähe, siis panime nad poistega koos mängima. Ja mängisid hästi. Oli isegi voor, kus nad poisse 3:0 võitsid ning Anaid sai üldvõidu nii, et alistas kõik 6 vastaseks olnud poissi, kaotades vaid oma õele.
Ainult partiiprotokolli kirjutamisest püüdsid mõned mängijad algul hoiduda (esimesel päeval seda ju niikuinii vaja polnud), väites kasvõi et pastakat pole. Aga selleks olin valmistunud. Nii oli mu kõige tähtsamaks tööks vist jälgida, et saaliuks korralikult kinni oleks, sest ikka ja jälle tahtis see lahti minna. Kuivõrd aga alumistel korrustel treenereid ja lapsevanemaid saali ei lastud ning ka partii lõpetanud saadeti sealt võimalikult kohe välja, siis oli eesruumides küllalt kärarikas.
Hommikul alustasime voorudega küllalt vara ja üks linnast väljas elav poiss magas ühe vooru sisse. Vastane sai loomulikult tabelisse mänguta punkti. Ta oli aga üsna üllatunud, kui arvuti talle viimaseks vooruks jälle sama vastase andis. Pidin siis talle meie kohtunike käsiraamatust tõlkima: Samad mängijad kohtuvad omavahel vaid ühel korral. On võimalik paarida uuesti, kui partiid tegelikult ei toimunud. Nii saadigi ühe vastase vastu kaks punkti.
Üldiselt aga läks tänu noorematele kolleegidele tänavugi asi korda. Rakveres oleks mul muidugi raskem olnud.
Lembit
kolmapäev, 6. juuni 2012
Sakslaste lehtedelt
Heitsin taas pilgu sakslaste internetilehtedele. Ühel neist oli üsna elavalt (selleks hetkeks 18 sõnavõttu) arutatud, kuhu peaks pärast partii lõppu kuningad asetama, et hilisematel vaatajatel oleks selge, kuidas partii lõppes. Liiati ütleb uute turniirimääruste art. 11.e Pärast partiid asetavad kohtunik või mängijad kuninga(d) laua keskele partii tulemuse märkimiseks ja siis panevad malendid kohale.
Ega sealgi teisiti toimita kui meil. Kui valge võidab, paneme valge kuninga e4, vastupidise tulemuse korral musta kuninga e5, viigi puuhul seisavad kuningad väljadel e4 ja e5 vastamisi. Teised malendid tuleks algseisu tagasi panna. Lihtne ja selge, eemaltki hästi näha.
Ainult siis, kui partii automaatselt arvutisse läheb, ei taha selline lihtne moodus sobida. Kui valge kuningas asetada e4 ja partii lõpul ta seisis d4, siis võib arvuti seda tõlgendada lihtsalt käiguna Kd4-e4, mitte tulemuse fikseerimisena. Niisiis tuleb valge võidu korral panna kuningad valgetele väljadele e4 ja d5, musta võidu korral mustadele d4 ja c5, viigi puhul aga nii nagu tavaliselt e4 ja e5. Igal juhul on tegemist seisudega, mis partiis esineda ei saaks (kuningad kõrvuti väljadel). Niisiis ei midagi uut.
Teisel lehel püüab üks kohtunik selgusele jõuda, kas ta ikka tegi õige otsuse. Välkpartii. Mõlema mängija kellal jooksevad viimased sekundid, tema jälgib kelli. Valge kellal saabki aeg otsa, must hüüab "Zeit!" (aeg). Z hüüdmise ajal olnud mustal veel 1 sekund aega, t ajaks oli aga ka musta aeg otsa saanud. Kohtunik andis mustale võidu.
Välgus teatavasti sõltuvad asjad sellest, kas tegemist on küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peab igal laual omaette kohtunik olema. Küllaldase järelevalve puhul ei piisa sellest, et me keset vooru ühe kohtuniku või tema abilise mingit partiid jälgima paneme, vaid see, kas rakendatakse küllaldast järelevalvet või mitte, peab olema selge juba vooru alguses.
Kui küllaldast järelevalvet pole, siis ei välk- ega ka kiirmales ühe noolekese langemisel kohtunik omal algatusel ei sekku. See ei tähenda muuidugi, et ta ei võiks tähelepanelikult jälgida malelaual ja kelladega toimuvat.
Antud juhul näib kohtuniku tegevus õige olevat. Omal algatusel ta partiisse ei sekkunud, vaid tegi seda alles pärast mustade taotlust ajaületuse kohta. Reeglite järgi oleks must küll pidanud kellad seiskama, aga pole kindel, kas selleks oleks sekundist piisanud. Kohtunik on kindel, et siis, kui must oma taotlust alustas, polnud tema aeg veel läbi. Sellest peaks piisama, sest tema ju otsustab.
Lembit
Ega sealgi teisiti toimita kui meil. Kui valge võidab, paneme valge kuninga e4, vastupidise tulemuse korral musta kuninga e5, viigi puuhul seisavad kuningad väljadel e4 ja e5 vastamisi. Teised malendid tuleks algseisu tagasi panna. Lihtne ja selge, eemaltki hästi näha.
Ainult siis, kui partii automaatselt arvutisse läheb, ei taha selline lihtne moodus sobida. Kui valge kuningas asetada e4 ja partii lõpul ta seisis d4, siis võib arvuti seda tõlgendada lihtsalt käiguna Kd4-e4, mitte tulemuse fikseerimisena. Niisiis tuleb valge võidu korral panna kuningad valgetele väljadele e4 ja d5, musta võidu korral mustadele d4 ja c5, viigi puhul aga nii nagu tavaliselt e4 ja e5. Igal juhul on tegemist seisudega, mis partiis esineda ei saaks (kuningad kõrvuti väljadel). Niisiis ei midagi uut.
Teisel lehel püüab üks kohtunik selgusele jõuda, kas ta ikka tegi õige otsuse. Välkpartii. Mõlema mängija kellal jooksevad viimased sekundid, tema jälgib kelli. Valge kellal saabki aeg otsa, must hüüab "Zeit!" (aeg). Z hüüdmise ajal olnud mustal veel 1 sekund aega, t ajaks oli aga ka musta aeg otsa saanud. Kohtunik andis mustale võidu.
Välgus teatavasti sõltuvad asjad sellest, kas tegemist on küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peab igal laual omaette kohtunik olema. Küllaldase järelevalve puhul ei piisa sellest, et me keset vooru ühe kohtuniku või tema abilise mingit partiid jälgima paneme, vaid see, kas rakendatakse küllaldast järelevalvet või mitte, peab olema selge juba vooru alguses.
Kui küllaldast järelevalvet pole, siis ei välk- ega ka kiirmales ühe noolekese langemisel kohtunik omal algatusel ei sekku. See ei tähenda muuidugi, et ta ei võiks tähelepanelikult jälgida malelaual ja kelladega toimuvat.
Antud juhul näib kohtuniku tegevus õige olevat. Omal algatusel ta partiisse ei sekkunud, vaid tegi seda alles pärast mustade taotlust ajaületuse kohta. Reeglite järgi oleks must küll pidanud kellad seiskama, aga pole kindel, kas selleks oleks sekundist piisanud. Kohtunik on kindel, et siis, kui must oma taotlust alustas, polnud tema aeg veel läbi. Sellest peaks piisama, sest tema ju otsustab.
Lembit
pühapäev, 3. juuni 2012
Mida teha viikidega?
Ühel Saksa lehel arutati viimastel päevadel küllalt tavalist juhtumit ühelt meeskonnavõistluselt. Liider kohtub oma lähima jälitajaga eelviimases voorus. Kui teine meeskond oleks võitnud, oleks tal olnud veel teoreetilisi võimalusi esikohale. See valis aga kergema tee ja kõik 8 partiid lõppesid kiirviikidega. Teistele meeskondadele see loomulikult ei meeldinud, aga mida teha? Esitada ametlik protest või tõstatada küsimus ebasportlikust käitumisest liidumaa järgmisel malekonverentsil? Peaaegu igal aastal korduvat seal midagi taolist.
Ega mingile kindlale seisukohale välja jõutudki. Kui ikka mehed on laua taga käinud, siis ei saa ju neid takistada viiki leppimast, kuigi otsus selle kohta võib olla tehtud ka meeskondade juhtkondade poolt. Mis siis, et viigid vormistatakse peaaegu üheaegselt.
Selliseid juhtumeid, nagu kirjeldas üks arutelus osalenu, juhtub muidugi haruharva. Neil olid sama klubi kaks meeskonda läinud omavahel kokku viimases voorus. Kõrgemasse liigasse pääsuks oleks I meeskond pidanud võitma 5:3. Tegelikult oli edukam hoopis II meeskond ja eesmärk jäigi täitmata.
Tavaliselt lõpeb muidugi sellistel juhtudel matś nii, nagu mängijatele vaja. Et seda vältida, tehakse loosimine selliselt, et ühe klubi kaks meeskonda kohtuksid omavahel turniiri esimesel poolel või isegi juba avavoorus. Aga loomulikult peab see olema juhendis kirjas.
Et vältida meeskondade kokkuleppeviike, on ka males proovitud kasutada jalgpalliga analoogilist punktisüsteemi: matśivõit 3, viik 1 ja kaotus 0 punkti. Pole vist küll õige, et kui matś peaks viigiga lõppema võitluslike mängude järel, siis meeskonnad karistada saaksid. Ka sakslaste mõttevahetuses toodi näiteks, et mingil võistlusel olevat nii paar aastat toimitud, siis aga tavapärase juurde tagasi pöördutud. Nii et ega probleemile vist lahendust olegi.
Leidsin oma märkmetest, et mõned aastad tagasi otsustanud kusagil Põhja-Saksas kaks meeskonda vormistada viigi ainsatki käiku tegemata. Kohtunikku asendasid kaptenid, kes selle ka fikseerisid. Hiljem leidis turniirijuht, et kuna koodeksi art. 9.1 lubab pakkuda viiki vaid pärast oma käigu tegemist, lõppes matś 0:0. Siis loeti aga sellest artiklist välja, et viigiettepanekut võib teha ükskõik millisel ajal mängu kestel ja selle võib vastu võtta. Algasid vaidlused selle üle, mida see mängu kestel ikkagi tähendab ja kas selleks piisaks vaid ühe mängija kohalolekust. Ega täie selguseni koodeksi rakendamises jõutudki, kuigi leiti, et turniirijuhi otsuse võib siiski lugeda õigeks, sest see saab tugineda artiklile 12.1 (malemängu maine kahjustamine).
Analoogilise juhtumi (2 meeskonna 8 viiki) Hollandi III liigas kohtunik fikseeris, aga sealse maleliidu juhatuse ametnik tegi sellest ikkagi 0:0. Millega seal protest lõppes, ei tea.
Vahetasime meile kunagise kolleegi Boris Postovskiga tema 75. sünnipäeva puhul. Kunagi oli ta üsna tuntud nõukogude maletegelane, nüüd aga esindab ta FIDE andmetel USA-d ja elab kusagil Massachusetsis. Vahepeal on ta saanud nii rahvusvaheliseks arbitriks kui ka FIDE vanemtreeneriks. Ingliskeelsele meilile sain siiski vastuse vene keeles. Meenutas 1980 Kislovodskis peetud Aleksandria - Ahmõlovskaja pretendentide matśi, kus ta oli minu asetäitjaks. Seal näisid talle küll kohalikud terviseveed olevat matśist tähtsamad. Siis oli ta just meistriks saanud, sest tuli NSVL tśempioniks kirimales. Vahepeal on aga mitukümmend aastat mööda läinud.
Lembit
Ega mingile kindlale seisukohale välja jõutudki. Kui ikka mehed on laua taga käinud, siis ei saa ju neid takistada viiki leppimast, kuigi otsus selle kohta võib olla tehtud ka meeskondade juhtkondade poolt. Mis siis, et viigid vormistatakse peaaegu üheaegselt.
Selliseid juhtumeid, nagu kirjeldas üks arutelus osalenu, juhtub muidugi haruharva. Neil olid sama klubi kaks meeskonda läinud omavahel kokku viimases voorus. Kõrgemasse liigasse pääsuks oleks I meeskond pidanud võitma 5:3. Tegelikult oli edukam hoopis II meeskond ja eesmärk jäigi täitmata.
Tavaliselt lõpeb muidugi sellistel juhtudel matś nii, nagu mängijatele vaja. Et seda vältida, tehakse loosimine selliselt, et ühe klubi kaks meeskonda kohtuksid omavahel turniiri esimesel poolel või isegi juba avavoorus. Aga loomulikult peab see olema juhendis kirjas.
Et vältida meeskondade kokkuleppeviike, on ka males proovitud kasutada jalgpalliga analoogilist punktisüsteemi: matśivõit 3, viik 1 ja kaotus 0 punkti. Pole vist küll õige, et kui matś peaks viigiga lõppema võitluslike mängude järel, siis meeskonnad karistada saaksid. Ka sakslaste mõttevahetuses toodi näiteks, et mingil võistlusel olevat nii paar aastat toimitud, siis aga tavapärase juurde tagasi pöördutud. Nii et ega probleemile vist lahendust olegi.
Leidsin oma märkmetest, et mõned aastad tagasi otsustanud kusagil Põhja-Saksas kaks meeskonda vormistada viigi ainsatki käiku tegemata. Kohtunikku asendasid kaptenid, kes selle ka fikseerisid. Hiljem leidis turniirijuht, et kuna koodeksi art. 9.1 lubab pakkuda viiki vaid pärast oma käigu tegemist, lõppes matś 0:0. Siis loeti aga sellest artiklist välja, et viigiettepanekut võib teha ükskõik millisel ajal mängu kestel ja selle võib vastu võtta. Algasid vaidlused selle üle, mida see mängu kestel ikkagi tähendab ja kas selleks piisaks vaid ühe mängija kohalolekust. Ega täie selguseni koodeksi rakendamises jõutudki, kuigi leiti, et turniirijuhi otsuse võib siiski lugeda õigeks, sest see saab tugineda artiklile 12.1 (malemängu maine kahjustamine).
Analoogilise juhtumi (2 meeskonna 8 viiki) Hollandi III liigas kohtunik fikseeris, aga sealse maleliidu juhatuse ametnik tegi sellest ikkagi 0:0. Millega seal protest lõppes, ei tea.
Vahetasime meile kunagise kolleegi Boris Postovskiga tema 75. sünnipäeva puhul. Kunagi oli ta üsna tuntud nõukogude maletegelane, nüüd aga esindab ta FIDE andmetel USA-d ja elab kusagil Massachusetsis. Vahepeal on ta saanud nii rahvusvaheliseks arbitriks kui ka FIDE vanemtreeneriks. Ingliskeelsele meilile sain siiski vastuse vene keeles. Meenutas 1980 Kislovodskis peetud Aleksandria - Ahmõlovskaja pretendentide matśi, kus ta oli minu asetäitjaks. Seal näisid talle küll kohalikud terviseveed olevat matśist tähtsamad. Siis oli ta just meistriks saanud, sest tuli NSVL tśempioniks kirimales. Vahepeal on aga mitukümmend aastat mööda läinud.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)