Reeglite muudatused
Punkti 11.3. b muudatus
laupäev, 11. oktoober 2014
teisipäev, 1. juuli 2014
Mängureeglite muudatused, 1. juuli 2014
Alates 1. juulist 2014 kehtivad uued FIDE mängureeglid. Annan siinkohal ülevaate tähtsamatest muudatustest. Originaalis saab koodeksit lugeda aadressil
http://www.fide.com/fide/handbook
Minu kommentaarid pärinevad originaalis FIDE kohtuniku Geurt Gijssen'i artiklist:
http://www.chesscafe.com/geurt/
Tegelikult pidid need reeglid jõustuma juba aasta aega tagasi, kuid mingite arusaamatuste tõttu takerdus kogu kaadervärk FIDE bürokraatiasse ja niimoodi vanad reeglid aasta otsa kauem vastu pidasidki.
Kiirmale muudatused
Alustan kõige suuremast muutusest ja seda siis kiirmalest. Vast kõige lihtsam on meelde jätta, et kiir- ja välkmales on nüüd (peaaegu täielikult) samad reeglid!!!
Muudatus 1. Määrustevastane käik kiirmales kaotab partii!
http://www.fide.com/fide/handbook
Minu kommentaarid pärinevad originaalis FIDE kohtuniku Geurt Gijssen'i artiklist:
http://www.chesscafe.com/geurt/
Tegelikult pidid need reeglid jõustuma juba aasta aega tagasi, kuid mingite arusaamatuste tõttu takerdus kogu kaadervärk FIDE bürokraatiasse ja niimoodi vanad reeglid aasta otsa kauem vastu pidasidki.
Kiirmale muudatused
Alustan kõige suuremast muutusest ja seda siis kiirmalest. Vast kõige lihtsam on meelde jätta, et kiir- ja välkmales on nüüd (peaaegu täielikult) samad reeglid!!!
Muudatus 1. Määrustevastane käik kiirmales kaotab partii!
Ärge küsige, miks see hea on, aga selline reegel on nüüd kiirmales kehtiv... Reegel ise kõlab pikemana nii (vabas tõlkes):
Määrustevastane käik on sooritatud, kui mängija on käivitanud vastasmängija kella. Kui kohtunik näeb sellist tegevust pealt ja vastasmängija ei ole vastukäiku veel teinud, siis ta loeb eksinud poolele partii kaotatuks. Kui kohtunik antud momenti ei näe, siis on mängijal enne oma käigu tegemist laual õigus taotleda võitu vastasmängija sooritatud määrustevastase käigu tõttu. Siiski, partii lõpeb viigiga, kui vastasmängijal ei ole võimalik matistada mistahes määrustepäraste käikude seeriaga. Kui kohtunik ei sekku ja mängija ei taotle võitu, siis määrustevastane käik jääb jõusse ja partii jätkub. Kui vastasmängija on teinud oma järgmise käigu, ei saa määrustevastast käiku enam muuta, kui just ei ole vastastikust kokkulepet mängijate vahel.
Siinjuures on uus reegel ka kohtuniku sekkumise õigus (kohustus), kusjuures see kehtib ka välkmales. Varasem kohtuniku eemalolek, 2 minuti lisamine ja kahe valekäigu tegemine enam ei kehti.
Muudatus 2. On oluline reegel ka välkmales.
Kui kohtunik märkab, et mõlemad kuningad on tules või ettur asub ilma muundamata viimasel real, siis ta ootab seni, kuni järgmine käik on sooritatud. Kui määrustevastane seis jääb lauale, loeb kohtunik partii viigiks.
Reegel on päris huvitav. Kui te näiteks välkmales jätate etturi lauale ja vastasmängija unustab võidu nõudmata, siis peab kohtunik partii viigiks kuulutama. Varem kehtis siin määrustevastase käigu protseduur koos kohtuniku sekkumise õigusega.
Muudatus 3. Kiirmaleks loetakse ajakontrolli > 10 min ja < 60 min. Varem oli see 15 min (kaasaarvatud) ja 60 min vahel.
Muudatus 4. Tavamale reegleid kasutatakse vaid siis, kui a) iga kolme partii peale on vähemalt üks kohtunik ja b) iga üksik partii märgitakse üles või filmitakse kohtuniku või tema abilise poolt.
Muudatus 5. Kui tavamale reegleid ei kasutata, siis pärast esimest sooritatud 10 käiku
1) ei saa muuta kella näite, v.a. juhul, kui võistluse ajakava liigselt kannatab;
2) ei saa muuta nuppude asendit või malelaua asendit (valge-must mõttes).
Varem oli piirang 3 käiguga, nüüd siis rohkem. Kusjuures vale nuppude asend esimese 10 käigu jooksul tähendab uut partiid.
Välkmale muudatused
Pea samad reeglid, mis kiirmales. Erinevused on ainult formaadis.
Muudatus 1. Välkmale ajakontrolliks on 10 minutit või vähem ühele mängijale.
Pea samad reeglid, mis kiirmales. Erinevused on ainult formaadis.
Muudatus 1. Välkmale ajakontrolliks on 10 minutit või vähem ühele mängijale.
Muudatus 2. Kui kasutatakse tavamalereegleid, siis 2 minuti lisamise juhud taanduvad 1 minuti lisamisele.
Muudatus 3. Tavamale reegleid kasutatakse vaid siis, kui a) iga partii peale on üks kohtunik ja b) iga üksik partii märgitakse üles kohtuniku või tema abilise poolt, kui võimalik, siis elektroonselt.
Tavamale muudatused
Esiteks märgime, et kõik tavamale reeglid kehtivad ka kiir- ja välkmales, v. a. juhtudel, kus seda on selgelt märgitud.
Muudatus 1. Etturit on lubatud muundada mõlemas järjekorras: enne ettur viimasele ja siis lipp (vigur) peale või siis enne lipp (vigur) peale ja ettur eelviimaselt realt eemaldada.
See oli enne ka lubatud, aga nüüd on see selgelt sõnastatud. Enamasti tekitas see segadust mitte mängijates, vaid pigem kohtunikes. Eestis vist ei ole see juba pikemat aega probleemiks olnud.
Muudatus 2. On mõneti huvitav ja võib anda erinevaid tulemusi võrreldes vana reegliga.
Partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu tegemist oma kella ja käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Sellega loetakse käik "sooritatuks". Käik on samuti sooritatud, kui
1) käik lõpetab partii;
2) mängija on teinud oma järgmise käigu ilma et ta oleks sooritanud eelmist käiku.
Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata. Aega malelaual käigu tegemise ning oma kella seiskamise ja vastasmängija kella käivitamise vahel loetakse mängijale ettenähtud aja osaks.
Uus on siin 2) punkt. Vana reegel soovis lisa kella vajutamisi, mis on siiski lubatud ka praegu.
Näiteks. Ilmar Raua turniiril on ajakontroll 90 min 40 käigule + 15 minutit lõpuni, igal käigul lisandub 30 sekundit. Partiis Poom - Jezov tekkis olukord, kus 40 käiku oli mõlemal tehtud ja valge mõtles oma 41. käiku, aga valgete kell näitas rida nulle (15 minutit oli juurde tulemata). Ilmselt jättis keegi vahepeal kella vajutamata, kuna käiguloendur näitas 39 asemel koguni 38 käiku. Vanade reeglite järgi tulnuks valgetele kaotus märkida, kuna käigud on sooritamata (sooritamine käib koos kella vajutusega). Uute reeglite järgi on sooritatud vähemalt 40 käiku, hoolimata loenduri 38-st.
Muudatus 3. Kui malendid on paigast nihkunud ja tuleb taastada varasem seis, siis kohtunikul on õigus kellanäite ka mitte korrigeerida.
Muudatus 4. Kui mängija on oma etturi viinud viimasele reale ja vajutanud kella ilma etturit muundamata, siis selline käik on määrustevastane. Siinjuures tuleb ettur asendada sama värvi lipu vastu.
See on uus reegel. Tähtis on see ainult juhul, kui oluline peaks olema lipu asemel mingi muu viguri asendamine. Uue reegli järgi peab sellise "unustatud" etturi asendama lipuga, mingit muud valikut enam hiljem teha ei saa.
Muudatus 5. Esimene sooritatud määrustevastane käik annab vastasele 2 minutit, kuid teine vale käik toob kaasa kaotuse!
See reegel on tehtud rangemaks ja puudutab eelkõige nooremaid maletajaid ja treenereid. Vanasti võis sooritada kaks määrustevastast käiku.
Muudatus 6. Kui mängija taotleb viiki 3-kordse seisukorduse või 50 käigu reegli alusel, siis tema või kohtunik peab seiskama malekellad.
Seda reeglit on väga tihti muudetud ja kasutusel on olnu väga erinevad õigused või kohustused. Probleem on siin selles, et vahepeal kohtunikul selline kohustus puudus, mis aga tõi mängija unustamise tõttu üsna jaburaid olukordi.
Muudatus 7. Partii loetakse viigiks, kui kehtib üks või mõlemad:
a. sama seis kordub mängijate 5 järjestikulise käigu järel;
b. vähemalt 75 viimast käiku ei ole käidud ühegi etturiga ja ei ole löödud ühtegi malendit.
See reegel on uus. 3-kordne seisukordus ja 50 käigu reegel kehtivad endiselt, aga need nõuavad mängija enda poolset taotlust. Uus 5 ja 75 reegel tähendab, et kohtunik peab toodud sündmuse märkamisel partii ära lõpetamata, hoolimata mängijate enda kavatsusest. See kehtib ka välk- ja kiirmale kohta (kus 3-kordne ja 50 reegel kehtivad samuti, kuid mida on praktikas äärmiselt raske rakendada).
Näiteks. Saaremaa noorte meistrivõistlustel mängiti viimasel laual üle 50 käigu nii, et keegi viiki ei taotlenud. Vanad reeglid ei lubanud kohtunikul sekkuda. Samas, nii noored mängijad ise veel ei oska seda reeglit järgida või midagi nõuda. Too partii ise lõppes "õnneks" patiga, ilmselt mingil hetkel oleks kohtunikul tekkinud ka idee partiisse sekkuda, kuid uus reegel on üsna selge ja minu meelest väga hea. Samuti annab see mingid täiendavad võimalused kiir- ja välkmaleks.
Muudatus 8. Kiire lõppmäng on reeglitest välja visatud. Kehtib ainult siis, kui juhendis on nii märgitud.
Kiire lõppmäng oli siis see juhtum, kus võis viiki taotleda, kui kellal oli vähem kui 2 minutit. Korraldajate jaoks on oluline, et see reegel peab juhendis märgitud olema, kui tahetakse seda kasutada. Siin on uus täiendus, et kui reegel kehtib, võib mängija nõuda näiteks Fischer'i ajakontrolli kasutamist (+5 sekundit kummalegi mängijale iga käigu eest). Vastane saab 2 minutit juurde ja mäng jätkub uue ajakontrolliga.
Muudatus 9. Partii ajal on keelatud omada mängusaalis mobiiltelefoni või muud elektroonilist kommunikatsioonivahendit. Kui selline seda leitakse, siis mängija kaotab partii ja tema vastane võidab.
Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse, leebema karistuse.
Kohtunikul on õigus nõuda mängijalt tema riiete, koti või muude asjade kontrollimist (tema enda või määratud abilise poolt). Mängija keeldumise korral on kohtunikul õigus kasutada artiklit 12.9 (mängija karistamine).
Reegel on aetud nii karmiks kui võimalik. Tõsi, läbiotsimine puudutab vast siiski tiitlivõistlusi. Korraldajate jaoks on väga oluline lisada juhendisse punkt mobiiltelefonide kohta, kuna ilmselgelt on palju turniire, kus telefoni ei ole võimalik koju jätta. Mobiilihelina enda kohta on maailmas kasutatud ka näiteks rahalisi trahve.
Teisalt, "leebem" karistus jätab võimaluse ka mitte karistada, näiteks kiir- ja välkmaleturniiril (sest see reegel kehtib ka seal!).
Siinjuures on muudatus ka see, et üks pool kindlasti kaotab ja teine võidab, olenemata seisust! Vanasti sõltus tulemus siiski matistamise potentsiaali olemasolust.
Muudatus 10. Mängijal on õigus küsida kohtunikult selgitusi mängureeglite kohta.
Minu meelest on see loogiline ja väga hea reegel. Varem selline õigus puudus ja kohtunikul oli lausa keelatud partii ajal reegleid selgitada, kuna tähendanuks ühe poole eelistamist teisele... Veidi kummaline, kuna enamus mängijaid ei ole ju elukutselised ja ei pruugi üldse peenete nüanssidega kursis olla, eriti kõige nooremad maletajad. Reeglid on aga kõigile ju ühesugused (mis muide mulle endale kohe üldse ei meeldi, ei kehti ju rallil ja maanteel samad reeglid).
Muudatus 11. Kui turniiri reeglid ei näe ette teisiti, siis mängijal on õigus vaidlustada mistahes kohtuniku otsus, isegi pärast seda, kui mängija on allkirjastanud partiiprotokolli.
Ei ole suur kuid ilmselt siiski vajalik muutus, mis võtab kohtunikelt ühe "mugava" argumendi ära.
Muudatus 12. Kohtuniku kohus on tagada "õiglane mäng". Kohtunik peab kasutama abimeetmeid aitamaks puuetega mängijaid ja neid, kes vajavad arstiabi.
Vajalik lisandus, eriti arstiabi. Vanad reeglid kohati kärpisid kohtunike õigusi.
kolmapäev, 7. november 2012
Kuidas lõppes välk?
Ühel Saksa leheküljel vaieldi hiljuti selle üle, kuidas oleks pidanud üks välkpartii lõppema. Päris tavaline olukord. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Must ütleb, et valge on teinud võimatu käigu, aga kella ei vajuta. Nii läheb ta aeg kohe üle ja nüüd on valge see, kes kuulutab, et tema on võitnud vastase ajaületuse tõttu. Mida peaks kohtunik otsustama? Üks võimalus, et teda laua juures polegi, teine aga, et ta nägi kõike toimuvat ning ka seda, et must esitas taotluse enne aja ületamist.
Algul ei öeldud, missuguse tulemuse kohtunik selles partiis fikseeris. Esimene arvamuseavaldaja leidis, et kuivõrd asi on mõneti selgusetu, oleks kõige targem, kui mehed omavahel lihtsalt viiki lepiksid. Lõpuks selgus, et ka antud partii oli kohtuniku otsusel lõpetatud viigiga. Selline oleks küll liiga lihtne lahendus.
Mitteküllaldase järelevalve puhul ei ütle koodeksi välkmalelisa ära, missuguseid formaalsusi tuleks pärast määrustevastast käiku ette võtta. Koodeks ei ütle ka seda, et sel juhul tuleks kell tingimata seisma panna. Muidugi oleks siis asja selgeks saanud.
Mida kohtunik ei näe, ei pea ka ta ilmtingimata uskuma. Problemaatiline on ka tunnistajate kasutamine, sest nad ei tarvitse olla päris erapooletud.
Kui just kuningas tules pole, võib välgus olla küsitav seegi, kas määrustevastase käiguga üldse oli tegemist. Antud juhul oli kuningas tules, seega määrustevastasus kõigile näha. Koodeksi art. 6.9 pole rakendatav. Määrustevastasuse taotlusest ajaületuseni olevat kulunud umbes 5 sekundit. Nii peab küll kohtuniku viigiotsust pidama ebaprofessionaalseks.
Näib, et arutlejate enamus jõudis lõpuks samasse, kuhu mina oma 2004.a. kirjatöös "Mõnda välkmale reeglitest". Tsiteerin seda materjali: Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Musta nooleke kukub. Mõlemad nõuavad võitu. Selle saab must, sest ajaületusel pärast määrustevastast käiku pole enam tähtsust.
Lembit
Algul ei öeldud, missuguse tulemuse kohtunik selles partiis fikseeris. Esimene arvamuseavaldaja leidis, et kuivõrd asi on mõneti selgusetu, oleks kõige targem, kui mehed omavahel lihtsalt viiki lepiksid. Lõpuks selgus, et ka antud partii oli kohtuniku otsusel lõpetatud viigiga. Selline oleks küll liiga lihtne lahendus.
Mitteküllaldase järelevalve puhul ei ütle koodeksi välkmalelisa ära, missuguseid formaalsusi tuleks pärast määrustevastast käiku ette võtta. Koodeks ei ütle ka seda, et sel juhul tuleks kell tingimata seisma panna. Muidugi oleks siis asja selgeks saanud.
Mida kohtunik ei näe, ei pea ka ta ilmtingimata uskuma. Problemaatiline on ka tunnistajate kasutamine, sest nad ei tarvitse olla päris erapooletud.
Kui just kuningas tules pole, võib välgus olla küsitav seegi, kas määrustevastase käiguga üldse oli tegemist. Antud juhul oli kuningas tules, seega määrustevastasus kõigile näha. Koodeksi art. 6.9 pole rakendatav. Määrustevastasuse taotlusest ajaületuseni olevat kulunud umbes 5 sekundit. Nii peab küll kohtuniku viigiotsust pidama ebaprofessionaalseks.
Näib, et arutlejate enamus jõudis lõpuks samasse, kuhu mina oma 2004.a. kirjatöös "Mõnda välkmale reeglitest". Tsiteerin seda materjali: Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Musta nooleke kukub. Mõlemad nõuavad võitu. Selle saab must, sest ajaületusel pärast määrustevastast käiku pole enam tähtsust.
Lembit
pühapäev, 4. november 2012
Käikude kirjutamisest
Sakslaste Schach-Zeitungi viimase numbri kohtunikeveerg on pühendatud käikude üleskirjutamisele, õigemini küll rohkem sellele, mida teha, kui need jäävad millegipärast kirjutamata. Koodeksi artiklist 8 leiame üsna üksikasjaliku seletuse, kuidas kirjutama peaks.
Tähelepanu koondab FA Kehr artikli kahele lõpulausele: Kui mängija ei saa partiiprotokolli pidada, võib ta hankida käikude kirjutamiseks abilise, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav. Kohtunik korrigeerib tema kellanäite õiglasel moel.
Enamikul turniiridest tema arust abilist kasutada ei saa. Saksa kohtunikekogu otsusel tuleb juhul, kui partiid kirjutada ei saa, vähendada mõtlemisaega 10 minuti võrra. Tekib aga küsimus, miks ei saa. Kehri arvates pole vastus kaugeltki ühesugune.
Esmane on muidugi, et tegemist on mingi alalise või ajutise kehalise hädaga, kasvõi käeluumurruga. Kehri arvates oleks sel juhul ajalise karistuse rakendamine ülekohtune. Kas tuleks tõesti karistada seda, kelle osavõtt turniirist on juba omaette saavutus? Liiati on koodeksi uude teksti lisatud: Kellanäitu ei korrigeerita puudega mängijal. Nagu nüüd koodeksi lõppu lisatud sõnastikust näha, loetakse võimetuseks (disability) nii füüsilised kui ka vaimsed puuded.
Teine võimalus on see, et keegi pole üldse kirjutama õppinud. Siia kuuluvad ka lapsed, kes veel koolis ei käi. Kehri arvates tuleks ka neilt ajaline karistus ära jätta.
Ja jäävadki vaid juudid, kes laupäeviti kirjutada ei tohi. Nende suhtes olevat mõtlemisaja kallale minek küll põhjendatud.
Siiski jäävat õhku paar küsimust, millele Kehr vastata ei oska. Kõigepealt see, kuidas kohtunik peaks kindlaks tegema, et mängija partiid üles märkida ei saa. Võib-olla ta lihtsalt teeskleb ega viitsi kirjutada. Päris suurtel võistlustel on küll võimalus pöörduda arsti poole, aga need on siiski vaid erandjuhud.
Sakslaste probleemiks on seegi, et madalamate liigade võistlustel ei kasutata seal neutraalseid kohtunikke ja peamiseks otsustajaks on vastuvõtva meeskonna kapten. Täiesti neutraalne olla on nii raske või vähemalt võib mingi kahtlus tekkida.
Lembit
Tähelepanu koondab FA Kehr artikli kahele lõpulausele: Kui mängija ei saa partiiprotokolli pidada, võib ta hankida käikude kirjutamiseks abilise, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav. Kohtunik korrigeerib tema kellanäite õiglasel moel.
Enamikul turniiridest tema arust abilist kasutada ei saa. Saksa kohtunikekogu otsusel tuleb juhul, kui partiid kirjutada ei saa, vähendada mõtlemisaega 10 minuti võrra. Tekib aga küsimus, miks ei saa. Kehri arvates pole vastus kaugeltki ühesugune.
Esmane on muidugi, et tegemist on mingi alalise või ajutise kehalise hädaga, kasvõi käeluumurruga. Kehri arvates oleks sel juhul ajalise karistuse rakendamine ülekohtune. Kas tuleks tõesti karistada seda, kelle osavõtt turniirist on juba omaette saavutus? Liiati on koodeksi uude teksti lisatud: Kellanäitu ei korrigeerita puudega mängijal. Nagu nüüd koodeksi lõppu lisatud sõnastikust näha, loetakse võimetuseks (disability) nii füüsilised kui ka vaimsed puuded.
Teine võimalus on see, et keegi pole üldse kirjutama õppinud. Siia kuuluvad ka lapsed, kes veel koolis ei käi. Kehri arvates tuleks ka neilt ajaline karistus ära jätta.
Ja jäävadki vaid juudid, kes laupäeviti kirjutada ei tohi. Nende suhtes olevat mõtlemisaja kallale minek küll põhjendatud.
Siiski jäävat õhku paar küsimust, millele Kehr vastata ei oska. Kõigepealt see, kuidas kohtunik peaks kindlaks tegema, et mängija partiid üles märkida ei saa. Võib-olla ta lihtsalt teeskleb ega viitsi kirjutada. Päris suurtel võistlustel on küll võimalus pöörduda arsti poole, aga need on siiski vaid erandjuhud.
Sakslaste probleemiks on seegi, et madalamate liigade võistlustel ei kasutata seal neutraalseid kohtunikke ja peamiseks otsustajaks on vastuvõtva meeskonna kapten. Täiesti neutraalne olla on nii raske või vähemalt võib mingi kahtlus tekkida.
Lembit
kolmapäev, 31. oktoober 2012
Hilinemised ja puudumised
Partiile hilinemisest. Näide Chesscafest, sedapuhku Hispaaniast. Turniirijuhend nägi lubatud hilinemisajaks ette pool tundi. Voorud algasid tavaliselt kell 18, seega kaotused fikseeriti 18.30. Ühel päeval olid aga korraldajal tekkinud mingisugused probleemid, nii et kellad pandi käima alles kell 18.15. Mis kell tuli siis sel päeval kaotused fikseerida?
Partii algab siis, kui valge kell käivitatakse (art. 6.5), seega kell 18.15. Sellest peale arvestatakse ka hilinemisaega, mis saab otsa 18.45. Ka art. 6.6 kõneleb mänguaja (tegelikust) algusest. Varem olid asjad teisiti. Näiteks meil 1997 ilmunud koodeksis kõneleb sama artikkel mängukorra ettenähtud algusest.
Aga kui mängija üldse ei tule, vähemalt mitte ettenähtud ajal? FIDE reitinguvõistlustel kusagil Indias (nulltolerants!) ei jõudnud üks mängija õigeks ajaks kohale, sest tegi parajasti mingit eksamit, II vooru algul sattus liiklusummikusse, III vooru ajal aga ei saanud arsti juurest õigel ajal tulema. Niisiis kolm vooru ja mitte ainsatki mängitud partiid. Kas IV voorus tuleks teda paarida ja mitu korda võib turniiril nulltolerantsi kasutada?
Olukord on halb ju vastasmängijate suhtes. Kui keegi lülitub turniiri, siis arvestab ta ju sellega, et saab iga voor mängida. 9-voorulisel turniiril võib nii kaduda mingi normi täitmise võimalus. Kuigi reeglid täpselt ei ütle, poleks Geurt seda meest IV vooruks paarinud, sest risk oleks olnud liiga suur.
Turniirimäärustes (end. art. 11a, nüüd 9a) seisab: Kui mängija on kaotanud ühe partii mitteilmumise tõttu põhjustel, mis pole arvestatavad, kõrvaldatakse ta võistlustelt pärast üht partiid, kui peakohtunik ei otsusta teisiti.
Tegemist pole niivõrd ühe mängija karistamisega, kui teiste julgeoleku tagamisega.
Kõige pikemalt on Chesscafes tsiteritud ühe śveitsi mängija kirja, mis käsitleb elkõige elektroonilisi sidevahendeid ning seda, kuivõrd erinevas olukorras on suurturniiridel mängivad professionaalid ja pärast tööpäeva mängivad amatöörid. Kui esimesed võivad turniirile minnes oma mobiilid rahumeeli jätta hotellituppa, siis teistele võib nende kaasavõtmine turniirisaali olla eluline vajadus. Pettustega on vaja küll võidelda, aga samuti ei tohi male ka amatööride tasemel oma veetlust kaotada. Parim moodus on panna oma väljalülitatud seadmed malelaua kõrvale, et nendega ei saaks petta. Kuigi jah, laualt on kergem varastada kui laua kõrvalt kotist.
Reeglite komitee esimees ei poolda loomulikult erinevaid reegleid proffidele ja amatööridele, eriti kui need puuduta nulltolerantsi ja sidevahendeid. Küll aga viitab ta sellele, et art. 12.3b järgi võivad võistluste reeglid ette näha leebema karistuse ning et art. 13.9d toob uue karistusena sisse trahvi, mis võiks olla näiteks 10 eurot. Küllap alustab mõistlik korraldaja amatöörvõistlustel hoiatusest, siis järgneb trahv ja alles siis partii kaotus. Ometi tuleb iga vooru algul teatada, et mobiilid on keelatud ja peavad olema vähemallt välja lülitatud.
Lembit
Partii algab siis, kui valge kell käivitatakse (art. 6.5), seega kell 18.15. Sellest peale arvestatakse ka hilinemisaega, mis saab otsa 18.45. Ka art. 6.6 kõneleb mänguaja (tegelikust) algusest. Varem olid asjad teisiti. Näiteks meil 1997 ilmunud koodeksis kõneleb sama artikkel mängukorra ettenähtud algusest.
Aga kui mängija üldse ei tule, vähemalt mitte ettenähtud ajal? FIDE reitinguvõistlustel kusagil Indias (nulltolerants!) ei jõudnud üks mängija õigeks ajaks kohale, sest tegi parajasti mingit eksamit, II vooru algul sattus liiklusummikusse, III vooru ajal aga ei saanud arsti juurest õigel ajal tulema. Niisiis kolm vooru ja mitte ainsatki mängitud partiid. Kas IV voorus tuleks teda paarida ja mitu korda võib turniiril nulltolerantsi kasutada?
Olukord on halb ju vastasmängijate suhtes. Kui keegi lülitub turniiri, siis arvestab ta ju sellega, et saab iga voor mängida. 9-voorulisel turniiril võib nii kaduda mingi normi täitmise võimalus. Kuigi reeglid täpselt ei ütle, poleks Geurt seda meest IV vooruks paarinud, sest risk oleks olnud liiga suur.
Turniirimäärustes (end. art. 11a, nüüd 9a) seisab: Kui mängija on kaotanud ühe partii mitteilmumise tõttu põhjustel, mis pole arvestatavad, kõrvaldatakse ta võistlustelt pärast üht partiid, kui peakohtunik ei otsusta teisiti.
Tegemist pole niivõrd ühe mängija karistamisega, kui teiste julgeoleku tagamisega.
Kõige pikemalt on Chesscafes tsiteritud ühe śveitsi mängija kirja, mis käsitleb elkõige elektroonilisi sidevahendeid ning seda, kuivõrd erinevas olukorras on suurturniiridel mängivad professionaalid ja pärast tööpäeva mängivad amatöörid. Kui esimesed võivad turniirile minnes oma mobiilid rahumeeli jätta hotellituppa, siis teistele võib nende kaasavõtmine turniirisaali olla eluline vajadus. Pettustega on vaja küll võidelda, aga samuti ei tohi male ka amatööride tasemel oma veetlust kaotada. Parim moodus on panna oma väljalülitatud seadmed malelaua kõrvale, et nendega ei saaks petta. Kuigi jah, laualt on kergem varastada kui laua kõrvalt kotist.
Reeglite komitee esimees ei poolda loomulikult erinevaid reegleid proffidele ja amatööridele, eriti kui need puuduta nulltolerantsi ja sidevahendeid. Küll aga viitab ta sellele, et art. 12.3b järgi võivad võistluste reeglid ette näha leebema karistuse ning et art. 13.9d toob uue karistusena sisse trahvi, mis võiks olla näiteks 10 eurot. Küllap alustab mõistlik korraldaja amatöörvõistlustel hoiatusest, siis järgneb trahv ja alles siis partii kaotus. Ometi tuleb iga vooru algul teatada, et mobiilid on keelatud ja peavad olema vähemallt välja lülitatud.
Lembit
pühapäev, 28. oktoober 2012
Reeglid täpsemaks
Olulisi muudatusi koodeksi uus variant endaga teatavasti kaasa ei too. Üks, millest juttu on olnud, on etturi muundamist käsitlev artikkel 3.7e. Selle lõppu otsutati kongressil lisada: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Artikkel ise jäeti endiseks. Viimases Chesscafes leiavad aga kaks tähelepanelikku meest - üks LAV-ist, teine Itaaliast -, et uus versioon tekitab veel rohkem segadust kui vana. Seal kõneldakse ju ikkagi algasendist kõige kaugemale reale jõudnud etturist. Nii et kui ettur ikkagi viimasel real ära ei käi, kas ta on siis ikkagi muudatud?
Ka reeglite komitee esimees on kahtlema pandud. Siit siis umbes selline reeglivariant: Kui käigul olev mängija kavatseb viia etturi tema algasendist kõige kaugemale reale, peab ta selle etturi sama käigu osana vahetama muundumisväljal oma lipu, vankri, oda või ratsu vastu. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega. Seda etturivahetust teise malendi vastu nimetatakse muundamiseks ja uue malendi toime on viivitamatu. Muundamistoimingut võib teostada mitmel viisil: etturit pole vaja asetada muundumisväljale ning etturi eemaldamine, mistahes löödud malendi eemaldamine ning uue malendi panemine muundumisväljale võib toimuda mistahes järjekorras.
Nii peaks asi küll kõigile selgeks saama, aga koodeksi üldiselt lakoonilisest esitluslaadist kipub selline tekst erinema ja toimub see ju tükk aega pärast kongressi.
Väikese selgituse leiame Chesscafest ka ühe teise koodeksiartikli kohta. Artikkel 10.2 näeb teatavasti ette mooduse, et mängija taotlusel võib edaspidi lisasekunditeta mängides partiid jätkata ka nii, et kummalegi mängijale antakse iga käiguga 5 lisasekundit (vastasmängijale küll kõigepealt 2 minutit juurde). Küsiti, kas lisasekundite taotleja ei võiks vastase eksimust arvestades hakata nüüd hoopis võidu peale mängima. Siiski mitte, sest niipea kui on tegemist lisasekunditega, artikkel 10 enam ei kehti. Nii et maksimaalne tulemus on viik.
Mängu ajal ei tohi mängija teatavasti endale abiks kasutada mingisuguseid märkmeid ega infoallikaid (art. 12.3), ilmselt kuulub siia ka käik, kui see kirja panna enne selle tegemist laual (art. 8.1). Ometi võib partiiprotokolli märkida mingi taotlusega seotud asjaolusid ja muid asjakohaseid andmeid (art. 12.4). Ega need piirid siin päris selged olegi. Kas võiks näiteks märkida ära viimase etturikäigu või löömise, mis olulised seisukorduste puhul? Või kasvõi see koht, kus sama seis juba korra laual oli? Seda püüdis teada saada üks inglane.
Reeglite komitee esimehe seletus oli umbes selline: Kui mängija tahab viiki taotleda, siis kutsugu kohtunik ja taodelgu. Sel hetkel võib ta näidata protokollis, millal oli sama seis laual esimesed kaks korda. Ka 50 käigu reegli puhul võib nüüd protokolli märkida, millal oli tegemist viimase löömise või etturikäiguga. Mingi tulevase taotluse suhtes aga protokolli märkusi teha ei tohi.
Lembit
Ka reeglite komitee esimees on kahtlema pandud. Siit siis umbes selline reeglivariant: Kui käigul olev mängija kavatseb viia etturi tema algasendist kõige kaugemale reale, peab ta selle etturi sama käigu osana vahetama muundumisväljal oma lipu, vankri, oda või ratsu vastu. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega. Seda etturivahetust teise malendi vastu nimetatakse muundamiseks ja uue malendi toime on viivitamatu. Muundamistoimingut võib teostada mitmel viisil: etturit pole vaja asetada muundumisväljale ning etturi eemaldamine, mistahes löödud malendi eemaldamine ning uue malendi panemine muundumisväljale võib toimuda mistahes järjekorras.
Nii peaks asi küll kõigile selgeks saama, aga koodeksi üldiselt lakoonilisest esitluslaadist kipub selline tekst erinema ja toimub see ju tükk aega pärast kongressi.
Väikese selgituse leiame Chesscafest ka ühe teise koodeksiartikli kohta. Artikkel 10.2 näeb teatavasti ette mooduse, et mängija taotlusel võib edaspidi lisasekunditeta mängides partiid jätkata ka nii, et kummalegi mängijale antakse iga käiguga 5 lisasekundit (vastasmängijale küll kõigepealt 2 minutit juurde). Küsiti, kas lisasekundite taotleja ei võiks vastase eksimust arvestades hakata nüüd hoopis võidu peale mängima. Siiski mitte, sest niipea kui on tegemist lisasekunditega, artikkel 10 enam ei kehti. Nii et maksimaalne tulemus on viik.
Mängu ajal ei tohi mängija teatavasti endale abiks kasutada mingisuguseid märkmeid ega infoallikaid (art. 12.3), ilmselt kuulub siia ka käik, kui see kirja panna enne selle tegemist laual (art. 8.1). Ometi võib partiiprotokolli märkida mingi taotlusega seotud asjaolusid ja muid asjakohaseid andmeid (art. 12.4). Ega need piirid siin päris selged olegi. Kas võiks näiteks märkida ära viimase etturikäigu või löömise, mis olulised seisukorduste puhul? Või kasvõi see koht, kus sama seis juba korra laual oli? Seda püüdis teada saada üks inglane.
Reeglite komitee esimehe seletus oli umbes selline: Kui mängija tahab viiki taotleda, siis kutsugu kohtunik ja taodelgu. Sel hetkel võib ta näidata protokollis, millal oli sama seis laual esimesed kaks korda. Ka 50 käigu reegli puhul võib nüüd protokolli märkida, millal oli tegemist viimase löömise või etturikäiguga. Mingi tulevase taotluse suhtes aga protokolli märkusi teha ei tohi.
Lembit
kolmapäev, 24. oktoober 2012
Reeglite muudatused 2013
Viimasel nädalavahetusel 19.-21. oktoobril toimus verstade kaugusel Tallinnast, Kuremaal, treenerite täiendkoolitus, kus esitasin ettekanded kolmel teemal. Lisan siinjuures esitatud materjalid pdf-failidena. Juhin tähelepanu, et materjalid on mõeldud ettekandeks ja seega kasutamiseks koos kuuldud kommentaaridega.
Lisaks, sõnastused muudetavates reeglites on enamasti vabatõlge ja ei pruugi täita kogu vajalikku rangust.
Malekoodeksi muudatused (pdf)
FIDE malekohtunike reeglistik, malekohtunike litsentsid (pdf)
Šveitsi süsteemi, reitingu süsteemi muudatused, varia (pdf)
Võib-olla saab tulevikus ka mõne punkti pikemalt lahti kirjutada. Kohtunike valdkonnas on suurim muudatus see, et FIDE reitinguarvestusse läheb ainult see turniir, mille korral esitatud kohtunikud omavad kehtivat FIDE malekohtunike litsentsi. Huvitav on asjaolu, et sellega kogu lugu ei piirdu, vaid korraldaja peab arvestama veel mitme muu aspektiga.
Osad muudatused on veel lahtised. Näiteks ei ole täna teada, mis saab kiir- ja välkmale reitingute tasudest.
Lisaks, sõnastused muudetavates reeglites on enamasti vabatõlge ja ei pruugi täita kogu vajalikku rangust.
Malekoodeksi muudatused (pdf)
FIDE malekohtunike reeglistik, malekohtunike litsentsid (pdf)
Šveitsi süsteemi, reitingu süsteemi muudatused, varia (pdf)
Võib-olla saab tulevikus ka mõne punkti pikemalt lahti kirjutada. Kohtunike valdkonnas on suurim muudatus see, et FIDE reitinguarvestusse läheb ainult see turniir, mille korral esitatud kohtunikud omavad kehtivat FIDE malekohtunike litsentsi. Huvitav on asjaolu, et sellega kogu lugu ei piirdu, vaid korraldaja peab arvestama veel mitme muu aspektiga.
Osad muudatused on veel lahtised. Näiteks ei ole täna teada, mis saab kiir- ja välkmale reitingute tasudest.
Jätkates samal teemal
Just siis, kui oma eelmist kommentaari arvutisse toksisin, mängis ettepanekute esitaja Landa Saksa bundesliiga teist vooru Mülheimis. Sealt võis ta oma väidete kinnituseks materjali juurde saada. Tähelepanu tõmbas endale Eppingeni meeskonnas mänginud noor GM Bindrich. Juba eelmises voorus Mülheimi esindanud GM Tregubovi vastu oli ta oma käigul korduvalt laua tagant kadunud. Kohtunik ometi ei sekkunud, protesti ei esitatud ning Bindrich võitis partii ja tema meeskond ühe punktiga ka matśi.
Asjade kordumisega läks pühapäeval aga asi kahtlaseks. Eppingeni vastaseks oli Katernberg, Bindrichi vastas istus laua taga GM Siebrecht. Kui Bindrichi kord oli parajasti 10. käiku teha, jättis ta kella käima ja läks jälle tualetti. Seekord läks kohtunik järele. Küsimusele, kas tal ka mobiil kaasas on, vastas Bindrich jaatavalt, keeldus aga seda kohtunikule näitamast. Ei aidanud kohtuniku kinnitus, et kui seal midagi malega seotut pole, võib ta rahumeeli partiid jätkata, ega ka oma meeskonna kapteni palve.
Õigupoolest oli ju tegemist mitte pettuse endaga, vaid ainult vastava kahtlusega. Bundesliiga reeglites on aga päris selgelt kirjas mängija kohustus sel juhul kõik oma kaasasolevad asjad inspekteerimiseks anda. Kohtunik tegi seda, mida tegema pidi, ja fikseeriski kaotuse. Ühe punktiga kaotas matśi ka Eppingeni meeskond.
Pärast selle matśi lõppu esitas ka Tregubovi meeskond protesti eelmise partii kohta. Loomulikult ei saa siin kohtunik enam midagi tagantjärele muuta, vaid asjaga hakkab nüüd tegelema Saksa Maleliidu apellatsioonikomisjon.
Muide ilmus pärast Lance Armstrongi dopinguloo selgumist teateid selle kohta, et mõnede suursponsorite huvi jalgratturite vastu olevat märgatavalt vähenenud ja mitmed Saksa maleklubid lootvat seda oma ala huvides kasutada. Nüüd pole see võimalus enam nii selge.
Lembit
Asjade kordumisega läks pühapäeval aga asi kahtlaseks. Eppingeni vastaseks oli Katernberg, Bindrichi vastas istus laua taga GM Siebrecht. Kui Bindrichi kord oli parajasti 10. käiku teha, jättis ta kella käima ja läks jälle tualetti. Seekord läks kohtunik järele. Küsimusele, kas tal ka mobiil kaasas on, vastas Bindrich jaatavalt, keeldus aga seda kohtunikule näitamast. Ei aidanud kohtuniku kinnitus, et kui seal midagi malega seotut pole, võib ta rahumeeli partiid jätkata, ega ka oma meeskonna kapteni palve.
Õigupoolest oli ju tegemist mitte pettuse endaga, vaid ainult vastava kahtlusega. Bundesliiga reeglites on aga päris selgelt kirjas mängija kohustus sel juhul kõik oma kaasasolevad asjad inspekteerimiseks anda. Kohtunik tegi seda, mida tegema pidi, ja fikseeriski kaotuse. Ühe punktiga kaotas matśi ka Eppingeni meeskond.
Pärast selle matśi lõppu esitas ka Tregubovi meeskond protesti eelmise partii kohta. Loomulikult ei saa siin kohtunik enam midagi tagantjärele muuta, vaid asjaga hakkab nüüd tegelema Saksa Maleliidu apellatsioonikomisjon.
Muide ilmus pärast Lance Armstrongi dopinguloo selgumist teateid selle kohta, et mõnede suursponsorite huvi jalgratturite vastu olevat märgatavalt vähenenud ja mitmed Saksa maleklubid lootvat seda oma ala huvides kasutada. Nüüd pole see võimalus enam nii selge.
Lembit
pühapäev, 21. oktoober 2012
Kuidas kaotada pettusi?
Küsimus mängu ajal sooritatud pettustest või vähemalt nendega seotud katsetest tõuseb seoses suurte võistlutega ikka ja jälle esile. Tavaliselt ongi tegemist vaid kahtlustega, sest midagi tõestada on üpris raske. Nüüd on omapoolsete ettepanekutega välja tulnud vene suurmeister Konstantin Landa. Põhjenduseks viitab ta sellele, et hiljutisel Bakuu turniiril olevat üks mängija (kes, seda ei täpsustata) kadunud peaaegu iga käigu järel teatavasse kohta. Loomulik, et see kahtlusi tekitas. Landa pakub omalt poolt välja 6-punktilised reeglid, millega asju paika panna.
1. Esimese mängutunni ajal olgu tualetid suletud. Sel ajal on võimalik tualetti külastada vaid erandkorras kohtuniku saatel. Pärast esimest tundi tualetid avatakse. Nii välditaks avanguvariantide kordumist, mida muidu kuidagiviisi ei avastaks.
2. Mängijal ei tohi partii ajal olla mingeid sidevahendeid ega muid elektronseadmeid peale meditsiiniliste. Mobiiltelefonid tuleks kohtunike kätte hoiule anda, veel parem neid üldse mitte kaasa võtta.
3. Kohtunik võib üks kord vooru jooksul omal valikul või teise mängija taotluse alusel kontrollida käsi-metalliotsija abil sellise mängija taskuid, kes parajasti mängib turniiripartiid ja otsustab lahkuda üldisest mängusaalist.
4. Igal mängijal on õigus üks kord turniiri jooksul kontrollida ükskõik millist teist mängijat, kui see lahkub üldisest mängusaalist. Nii saaks võidelda komputeriseeritud mängijatega.
5. Pealtvaatajate pääs üldisesse mängusaali on esimesel mängutunnil keelatud.
6. Peakohtunikul on õigus paluda ükskõik millisel parajasti mittemängival osavõtjal, aga ka pealtvaatajal lahkuda üldisest mängusaalist.
Landa arvates looksid kaks viimast reeglit teatud barjääri mitteverbaalsete etteütlemiste takistamiseks. FIDE peaks välja töötama maletajate Hippokratese vande Fair Play Rules, mis paigutataks FIDE kodulehele ja avataks mängijatele allakirjutamiseks. Väidetavalt hoitaks nii ära isegi väikesed kahtlused ebaaususes ja arvutidopingu kasutamises. Igasuguste pettusekatsetega tuleks karmilt võidelda. Kuus punkti võiksid olla rakendatavad mistahes tugevusega turniiridel ja takistaksid ebaausaid mängijaid.
Igatahes teatud diskussiooni on projekt küll vallandanud. Arvamusi on väga erinevaid. Näiteks üks esimene sõnavõtja leiab, et 1. ja 5. reegel olevat kõige idiootlikumad, millega kunagi välja tuldud, samal ajal kui 2. olevat üsna mõistlik, ülejäänute üle võiks aga vaielda ja vajaduse korral neid ümber sõnastada.
Lembit
1. Esimese mängutunni ajal olgu tualetid suletud. Sel ajal on võimalik tualetti külastada vaid erandkorras kohtuniku saatel. Pärast esimest tundi tualetid avatakse. Nii välditaks avanguvariantide kordumist, mida muidu kuidagiviisi ei avastaks.
2. Mängijal ei tohi partii ajal olla mingeid sidevahendeid ega muid elektronseadmeid peale meditsiiniliste. Mobiiltelefonid tuleks kohtunike kätte hoiule anda, veel parem neid üldse mitte kaasa võtta.
3. Kohtunik võib üks kord vooru jooksul omal valikul või teise mängija taotluse alusel kontrollida käsi-metalliotsija abil sellise mängija taskuid, kes parajasti mängib turniiripartiid ja otsustab lahkuda üldisest mängusaalist.
4. Igal mängijal on õigus üks kord turniiri jooksul kontrollida ükskõik millist teist mängijat, kui see lahkub üldisest mängusaalist. Nii saaks võidelda komputeriseeritud mängijatega.
5. Pealtvaatajate pääs üldisesse mängusaali on esimesel mängutunnil keelatud.
6. Peakohtunikul on õigus paluda ükskõik millisel parajasti mittemängival osavõtjal, aga ka pealtvaatajal lahkuda üldisest mängusaalist.
Landa arvates looksid kaks viimast reeglit teatud barjääri mitteverbaalsete etteütlemiste takistamiseks. FIDE peaks välja töötama maletajate Hippokratese vande Fair Play Rules, mis paigutataks FIDE kodulehele ja avataks mängijatele allakirjutamiseks. Väidetavalt hoitaks nii ära isegi väikesed kahtlused ebaaususes ja arvutidopingu kasutamises. Igasuguste pettusekatsetega tuleks karmilt võidelda. Kuus punkti võiksid olla rakendatavad mistahes tugevusega turniiridel ja takistaksid ebaausaid mängijaid.
Igatahes teatud diskussiooni on projekt küll vallandanud. Arvamusi on väga erinevaid. Näiteks üks esimene sõnavõtja leiab, et 1. ja 5. reegel olevat kõige idiootlikumad, millega kunagi välja tuldud, samal ajal kui 2. olevat üsna mõistlik, ülejäänute üle võiks aga vaielda ja vajaduse korral neid ümber sõnastada.
Lembit
kolmapäev, 17. oktoober 2012
Noorkohtunikud teadku
Prantslased korraldasid suvel tavapäraselt eksamid ka noorkohtunikele. Milliste turniiridel esinevate juhtude kohta pidid vastava nimetuse taotlejad lahenduse leidma?
Ühes küsimuste blokis oli tegemist Fischeri kontrolliga 50 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule.
1. Üks kuueaastane poiss ütleb, et ta ei oska käike üles kirjutada.
- Võimaluse korral peaks leidma käikude kirjutamiseks abilise. Mängija mõtlemisaega peaks seejuures 5 või 10 minuti võrra vähendama. Kui abilist ei leia, jäävad ühe poole käigud kirjutamata (art. 8.1).
2. Ühes partiis on tehtud 5 käiku. Üks mängija kutsub teid, sest must lipp paikneb e8.
- Partii tuleb tühistada ja alustada uuesti (art. 7.1a).
3. Üks käigul olevatest mängijatest tõuseb ja käib mängukohas ringi.
- Mängukohas ringiliikumine pole keelatud. Kohtunik sekkub alles siis, kui mängija püüab mängualast lahkuda (art. 12.2).
4. Üks mängija käib ratsuga mööda diagonaali ja vajutab siis kella.
- Taastame seisu ja laseme ratsuga teha määrustepärase käigu, kui see on võimalik. Vastane saab 2 minutit täiendavat aega (art. 7.4).
5. Ühel mängijal jääb aega 4 minutit ja ta lõpetab kirjutamise. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, sest kirjutamise võis lõpetada (art. 8.4).
Teises blokis on ajakontrolliks 20 minutit partiile. Laual on seis:
Valged: Kh5, Lf6, Ef2 ja g3 (4).
Mustad: Kb8, Vb5, Of7, Ea7, b7 ja c6 (6).
1. Valge kutsub teid ja küsib, kas see on matt.
- Kohtunik partii käiku sekkuda ei tohi ja ütleb, et mängija peab selles ise selgusele jõudma (art. 13.6).
2. Valge käib Ld8 ja ütleb matt. Must on sellega päri.
- Kohtunik peab asjasse sekkuma, sest mõlemad kuningad on tules (art. A4c).
3. Valge kutsub teid ja ütleb, et must on teinud määrustevastase käigu, sest vanker ja oda ei saa ju korraga tuld anda.
- Ütlete, et viimane käik oli Od5-f7+. Kui viimane käik oleks olnud määrustevastane, saaks vastasmängija lisaaega.
4. Valge lööb Lf6xf7.
- Sekkute, kui sellel turniiril rakendatakse küllaldast järelevalvet. Mitteküllaldase puhul reageerite ainult mängija taotlusele.
5. Valgetega mängija ema ütleb oma pojale: "Käi ometi kuningaga, näed ju, et see on ainus võimalus!"
- Nõuate korraldajalt, et see eemaldaks segaja turniirisaalist.
Kummagi bloki küsimuste õigete vastuste eest võis eksamineeritav saada 5 punkti. 10 punkti andsid ka eksami ülejäänud osad, kus oli vaja teada noorkohtunikuks saamise tingimusi ning Prantsuse individuaalsete ja võistkondlike noortevõistluste juhendeid. Ehk võiks meilgi kohtunike järelkasvu saamiseks noorkohtuniku nimetuse sisse seada?
Lembit
Ühes küsimuste blokis oli tegemist Fischeri kontrolliga 50 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule.
1. Üks kuueaastane poiss ütleb, et ta ei oska käike üles kirjutada.
- Võimaluse korral peaks leidma käikude kirjutamiseks abilise. Mängija mõtlemisaega peaks seejuures 5 või 10 minuti võrra vähendama. Kui abilist ei leia, jäävad ühe poole käigud kirjutamata (art. 8.1).
2. Ühes partiis on tehtud 5 käiku. Üks mängija kutsub teid, sest must lipp paikneb e8.
- Partii tuleb tühistada ja alustada uuesti (art. 7.1a).
3. Üks käigul olevatest mängijatest tõuseb ja käib mängukohas ringi.
- Mängukohas ringiliikumine pole keelatud. Kohtunik sekkub alles siis, kui mängija püüab mängualast lahkuda (art. 12.2).
4. Üks mängija käib ratsuga mööda diagonaali ja vajutab siis kella.
- Taastame seisu ja laseme ratsuga teha määrustepärase käigu, kui see on võimalik. Vastane saab 2 minutit täiendavat aega (art. 7.4).
5. Ühel mängijal jääb aega 4 minutit ja ta lõpetab kirjutamise. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, sest kirjutamise võis lõpetada (art. 8.4).
Teises blokis on ajakontrolliks 20 minutit partiile. Laual on seis:
Valged: Kh5, Lf6, Ef2 ja g3 (4).
Mustad: Kb8, Vb5, Of7, Ea7, b7 ja c6 (6).
1. Valge kutsub teid ja küsib, kas see on matt.
- Kohtunik partii käiku sekkuda ei tohi ja ütleb, et mängija peab selles ise selgusele jõudma (art. 13.6).
2. Valge käib Ld8 ja ütleb matt. Must on sellega päri.
- Kohtunik peab asjasse sekkuma, sest mõlemad kuningad on tules (art. A4c).
3. Valge kutsub teid ja ütleb, et must on teinud määrustevastase käigu, sest vanker ja oda ei saa ju korraga tuld anda.
- Ütlete, et viimane käik oli Od5-f7+. Kui viimane käik oleks olnud määrustevastane, saaks vastasmängija lisaaega.
4. Valge lööb Lf6xf7.
- Sekkute, kui sellel turniiril rakendatakse küllaldast järelevalvet. Mitteküllaldase puhul reageerite ainult mängija taotlusele.
5. Valgetega mängija ema ütleb oma pojale: "Käi ometi kuningaga, näed ju, et see on ainus võimalus!"
- Nõuate korraldajalt, et see eemaldaks segaja turniirisaalist.
Kummagi bloki küsimuste õigete vastuste eest võis eksamineeritav saada 5 punkti. 10 punkti andsid ka eksami ülejäänud osad, kus oli vaja teada noorkohtunikuks saamise tingimusi ning Prantsuse individuaalsete ja võistkondlike noortevõistluste juhendeid. Ehk võiks meilgi kohtunike järelkasvu saamiseks noorkohtuniku nimetuse sisse seada?
Lembit
pühapäev, 14. oktoober 2012
Küsivad prantslased - 2
Vaatame sama prantslaste kohtunikeeksami teise poole küsimusi.
6. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule ja siis 30 minutit partii lõpuni. Kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit. Must teeb oma 40. käigu ja vajutab kella. Musta kellapoolele ilmub seejuures näit -0.00. Valged taotlevad võitu. Mida otsustab kohtunik?
- Kui laual pole mati- või patiseisu ning valgel on mati konstrueerimiseks piisavalt materjali, siis peabki ta võidu saama (art. 6.9, 6.7). Aeg malelaual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel loetakse ju mängijale ettenähtud aja osaks.
7. Peetakse mingeid meeskonnavõistlusi. Ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni. Enne esimest kontrolli on mõlemad ajapuuduses ega kirjuta käike, küll teeb seda aga kohtunik. Valge teeb käigu, kohe seejärel aga kukub tema kellal nooleke. Must ei jõua sellele kiiresti reageerida ja teeb oma käigu. Kohal on ka tema meeskonna kapten, kes hüüab: "Nooleke kukkus!" Mida teeb kohtunik?
- Eemaldab kõigepealt mängu sekkunud kapteni mängusaalist (art. 13.7a). Kuivõrd tegemist oli aga siiski ametiisikuga, võtab kohtunik tema poolt öeldu arvesse. Nõuab, et protokollid tehtaks korda, siis otsustab, kas partii on kaotatud või võib see jätkuda (art. 8.5a, 8.6).
8. Ajakontrolliks on 90 minutit partiile, iga käiguga lisandub 30 sekundit. Laual on seis:
Valged: Kg1, Ld1, Va1 ja f1, Oc4 ja f6, Rd5 ja f3, Ea2, b2, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Kg8, Ld8, Va8 ja f8, Oc5 ja g4, Rd4, Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (15).
Selles seisus mängis valge Ld1-g5. Must ei öelnud midagi, kohtunik aga oli laua juures. Mida otsustab kohtunik ja kuidas ta tegutseb?
- Selle ajakontrolli juures peab kohtunik määrustevastasele käigule reageerima. Ta taastab seisu enne käiku Lg5. Siis korrigeerib ta vajadusel kelli ja laseb valgel lipuga teha määrustepärase käigu. Art. 7.4 järgi saab must täiendavalt 2 minutit.
9. Ajakontroll on nagu 6. küsimuses. Laual on seis: valged Ke5, Va5, mustad Kf7, Oe7. Siin langeb valge kellal nooleke. Mida otsustab kohtunik?
- Vastavalt art. 6.9 lõpeb partii viigiga, sest odaga vankri vastu matistada ei saa mistahes määrustepäraste käikude seeriaga.
10. Ajakontrolliks on 25 minutit kogu partiile. Küllaldast järelevalvet ei rakendata. Pärast käike 1. d4 Rf6 2. c4 g6 3. Rc3 märkab käigul olev must, et tal on kaks mustaväljalist oda, sest kogemata on liputiival oda ja ratsu asukoht ära vahetatud. Kõigepealt paneb must nupud õigetele väljadele, siis käib ta 3. ... Og7. Valge ütleb, et kuna partii on juba alanud, siis ei saa sellist ümberpaigutust enam teha ning must peab jätma oda b8 ning 3. ... Og7 asemel mängima Rc8-b6 või d6, sest ratsut on puudutatud ja sellega saab teha määrustepärase käigu. Kohtunik on kohal. Mida ta otsustab?
- Vastavalt art. A4a pole kolm käiku veel tehtud. Vastavalt art. 7.1a tuleb partiid alustada uuesti.
8. ülesanne annab 4 punkti, iga ülejäänu 2 punkti.
Kui keegi vaatab originaalteksti, siis märkab, et prantslastel ei vasta korduvalt koodeksiartiklite numbrid nende sisule.
Lembit
6. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule ja siis 30 minutit partii lõpuni. Kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit. Must teeb oma 40. käigu ja vajutab kella. Musta kellapoolele ilmub seejuures näit -0.00. Valged taotlevad võitu. Mida otsustab kohtunik?
- Kui laual pole mati- või patiseisu ning valgel on mati konstrueerimiseks piisavalt materjali, siis peabki ta võidu saama (art. 6.9, 6.7). Aeg malelaual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel loetakse ju mängijale ettenähtud aja osaks.
7. Peetakse mingeid meeskonnavõistlusi. Ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni. Enne esimest kontrolli on mõlemad ajapuuduses ega kirjuta käike, küll teeb seda aga kohtunik. Valge teeb käigu, kohe seejärel aga kukub tema kellal nooleke. Must ei jõua sellele kiiresti reageerida ja teeb oma käigu. Kohal on ka tema meeskonna kapten, kes hüüab: "Nooleke kukkus!" Mida teeb kohtunik?
- Eemaldab kõigepealt mängu sekkunud kapteni mängusaalist (art. 13.7a). Kuivõrd tegemist oli aga siiski ametiisikuga, võtab kohtunik tema poolt öeldu arvesse. Nõuab, et protokollid tehtaks korda, siis otsustab, kas partii on kaotatud või võib see jätkuda (art. 8.5a, 8.6).
8. Ajakontrolliks on 90 minutit partiile, iga käiguga lisandub 30 sekundit. Laual on seis:
Valged: Kg1, Ld1, Va1 ja f1, Oc4 ja f6, Rd5 ja f3, Ea2, b2, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Kg8, Ld8, Va8 ja f8, Oc5 ja g4, Rd4, Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (15).
Selles seisus mängis valge Ld1-g5. Must ei öelnud midagi, kohtunik aga oli laua juures. Mida otsustab kohtunik ja kuidas ta tegutseb?
- Selle ajakontrolli juures peab kohtunik määrustevastasele käigule reageerima. Ta taastab seisu enne käiku Lg5. Siis korrigeerib ta vajadusel kelli ja laseb valgel lipuga teha määrustepärase käigu. Art. 7.4 järgi saab must täiendavalt 2 minutit.
9. Ajakontroll on nagu 6. küsimuses. Laual on seis: valged Ke5, Va5, mustad Kf7, Oe7. Siin langeb valge kellal nooleke. Mida otsustab kohtunik?
- Vastavalt art. 6.9 lõpeb partii viigiga, sest odaga vankri vastu matistada ei saa mistahes määrustepäraste käikude seeriaga.
10. Ajakontrolliks on 25 minutit kogu partiile. Küllaldast järelevalvet ei rakendata. Pärast käike 1. d4 Rf6 2. c4 g6 3. Rc3 märkab käigul olev must, et tal on kaks mustaväljalist oda, sest kogemata on liputiival oda ja ratsu asukoht ära vahetatud. Kõigepealt paneb must nupud õigetele väljadele, siis käib ta 3. ... Og7. Valge ütleb, et kuna partii on juba alanud, siis ei saa sellist ümberpaigutust enam teha ning must peab jätma oda b8 ning 3. ... Og7 asemel mängima Rc8-b6 või d6, sest ratsut on puudutatud ja sellega saab teha määrustepärase käigu. Kohtunik on kohal. Mida ta otsustab?
- Vastavalt art. A4a pole kolm käiku veel tehtud. Vastavalt art. 7.1a tuleb partiid alustada uuesti.
8. ülesanne annab 4 punkti, iga ülejäänu 2 punkti.
Kui keegi vaatab originaalteksti, siis märkab, et prantslastel ei vasta korduvalt koodeksiartiklite numbrid nende sisule.
Lembit
kolmapäev, 10. oktoober 2012
Küsivad prantslased
Ees on järjekordsed kohtunike litsentsieksamid. Ehk on seetõttu mõttekas vaadata, millistele küsimustele pidid vastama Prantsuse kolleegid nende viimasel põhieksamil UV1 tänavu juunis. Leiame need sealse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Federaux äsjasest, juba 132. numbrist. Seal kestab eksam 2 tundi. Kõiki vastuseid peab põhjendama.
1. Mustadega mängija kavatseb teha käigu h8 asuva vankriga. Küünarnukiga lükkab ta aga ümber b7 asunud oda ja see kukub laualt maha. Mees võtab oda maast, paneb selle endisele kohale tagasi ja teeb siis käigu Vh8-h1+, millega võidab valge a1 seisnud vankri. Valge seiskab kellad ja kutsub kohtuniku, teatades, et must on puudutanud oma oda ja peab nüüd sellega käima. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik loeb sooritatuks käigu Vh8-h1+ ja jätab selle jõusse. Art. 4.3 kõneleb ainult malendi meelega puudutamisest, malendite paigast nihutamist käsitlev art. 7.3 käiku ei nõua.
2. Mängija kaotab partii ja kirjutab mõlemale partiiprotokollile alla. Hakkab siis koos vastasega partiid analüüsima, seejärel aga pöördub kohtuniku poole, öeldes, et partiis oli tehtud määrustevastane käik, mida siis kumbki mängija ei märganud. Taotleb partii tulemuse tühistamist ja partii jätkamist määrustevastasele käigule eelnenud seisust. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik jätab partii tulemuse jõusse. Art. 8.7 järgi jääb allakirjutatud tulemus kehtima isegi siis, kui see on vale..
3. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule, siis 30 minutit partii lõpuni, kusjuures iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kohtunik märkab, et kellatabloolt on näidud kadunud. Mida ta teeb?
- Vastavalt art. 6.10 asendab ta kella ja toimib uute aegade seadmisel oma parema äranägemise järgi.
4. Ajakontroll on sama nagu eelmises küsimuses. Valge pakub viiki ja vajutab kella. Must lükkab suuliselt viigi tagasi, pärast lühikest mõtlemist ütleb aga siiski, et on viigiga nõus. Nüüd pole aga enam valge ise viigiga päri. Mida otsustab kohtunik?
- Must on viigi suuliselt tagasi lükanud ega saa oma otsust enam muuta (art. 9.1b).
5. Ajakontrolliks on 25 minutit partiile. Küllaldast järelevalvet sellel turniiril ei rakendata. Valge teeb käigu Rc1-c3. Must ei märka, et tegemist on määrustevastase käiguga, ja teeb ise määrustepärase käigu. Kohtunik seisab laua kõrval. Mida ta teeb?
- Mitte midagi. Vastavalt kiirmale reeglite A4c sekkub kohtunik peale paari erandjuhu vaid siis, kui selleks on olemas vastava mängija taotlus.
Küsimustes 1-3 annab iga õige vastus kaks, küsimustes 4 ja 5 ühe punkti.
Lembit
1. Mustadega mängija kavatseb teha käigu h8 asuva vankriga. Küünarnukiga lükkab ta aga ümber b7 asunud oda ja see kukub laualt maha. Mees võtab oda maast, paneb selle endisele kohale tagasi ja teeb siis käigu Vh8-h1+, millega võidab valge a1 seisnud vankri. Valge seiskab kellad ja kutsub kohtuniku, teatades, et must on puudutanud oma oda ja peab nüüd sellega käima. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik loeb sooritatuks käigu Vh8-h1+ ja jätab selle jõusse. Art. 4.3 kõneleb ainult malendi meelega puudutamisest, malendite paigast nihutamist käsitlev art. 7.3 käiku ei nõua.
2. Mängija kaotab partii ja kirjutab mõlemale partiiprotokollile alla. Hakkab siis koos vastasega partiid analüüsima, seejärel aga pöördub kohtuniku poole, öeldes, et partiis oli tehtud määrustevastane käik, mida siis kumbki mängija ei märganud. Taotleb partii tulemuse tühistamist ja partii jätkamist määrustevastasele käigule eelnenud seisust. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik jätab partii tulemuse jõusse. Art. 8.7 järgi jääb allakirjutatud tulemus kehtima isegi siis, kui see on vale..
3. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule, siis 30 minutit partii lõpuni, kusjuures iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kohtunik märkab, et kellatabloolt on näidud kadunud. Mida ta teeb?
- Vastavalt art. 6.10 asendab ta kella ja toimib uute aegade seadmisel oma parema äranägemise järgi.
4. Ajakontroll on sama nagu eelmises küsimuses. Valge pakub viiki ja vajutab kella. Must lükkab suuliselt viigi tagasi, pärast lühikest mõtlemist ütleb aga siiski, et on viigiga nõus. Nüüd pole aga enam valge ise viigiga päri. Mida otsustab kohtunik?
- Must on viigi suuliselt tagasi lükanud ega saa oma otsust enam muuta (art. 9.1b).
5. Ajakontrolliks on 25 minutit partiile. Küllaldast järelevalvet sellel turniiril ei rakendata. Valge teeb käigu Rc1-c3. Must ei märka, et tegemist on määrustevastase käiguga, ja teeb ise määrustepärase käigu. Kohtunik seisab laua kõrval. Mida ta teeb?
- Mitte midagi. Vastavalt kiirmale reeglite A4c sekkub kohtunik peale paari erandjuhu vaid siis, kui selleks on olemas vastava mängija taotlus.
Küsimustes 1-3 annab iga õige vastus kaks, küsimustes 4 ja 5 ühe punkti.
Lembit
pühapäev, 7. oktoober 2012
Üsna tavaline turniir
Oktoobri algul tegin ma oma ainsa malekohtunike eksami. Linna spordikomitees, eksamineerijateks Kaljus Pettai ja Hubert Villup. Igatahes päriti määrustevastaste käikude ja partiide katkestamise kohta (viimane on praeguseks küll juba kadunud teema). Ah jaa, juhtus see 58 aastat tagasi. Varsti pärast seda pandi koolipoiss kohtunikuks linna täitevkomitee meistrivõistlustel, kus Pettai oli küll formaalselt pea, aga turniirile põikas ta vaid haruharva.
Sellest peale olen vist küll vastu võtnud iga pakutava turniiri, kui see vaid ajaliselt kuidagi võimalik on. Kuni äsjase Viimsi turniirini. Ütlesin ettepanekust ära. Kui kaua siis ikka võib. Kui uuesti helistati ja lubati suurem osa tööst ära teha, siis andsin ikkagi järele.
Korralduselt oli turniir võrreldes mullusega üsna sarnane. Mängijaidki vaid ühe võrra rohkem, paar suurmeistrit ka hulgas, kuigi neil turniiri ära võita ei õnnestunud. Turniiriruum korralik, malendid ja kellad ka. Liiati on moodsatel DGT kelladel vaja õige vähe vajutamisi, et neil jällegi algasend taastada. Juhendis oli kõik vajalik ära öeldud (ühel hiljuti külastatud noorteturniiril polnud juhendis isegi seda, kuidas toimida võrdsete punktide korral). Kui esialgu tõid toetusühingu turniirid meie maleellu uusi tuuli, siis nüüd ollakse nendega juba harjunud ja suurt tungi neisse enam pole.
Gert tegi tõepoolest põhitöö (või peaaegu kogu töö) ära. Jõudis teha arvutipaarimise ja jälgida ka tähtsamaid partiisid. Piisavalt tugeva mängijana nägi ta hästi, mida just parajasti vaja teha (korralduskülje poolt muidugi Margus kõigeks vajalikuks olemas). Kuivõrd mingeid probleeme ei tekkinud, kofliktidest kõnelemata, siis jäi minu hooleks lihtsalt toimuva jälgimine. Aga igaks juhuks (ei me ette tea!) peaks sellistel turniiridel teine kohtunik kindlasti olema (antud juhul oleks võinud sellesse rolli loomulikult ka Margus astuda).
Üldiselt oli vaikne nagu turniiridel ikka, aga ajuti püüdis küll keegi oma arvamuse ehk liiga valjuhäälselt välja öelda. Kui tegemist oli nimeka kohtunikuga, siis tõmbas see endale asjatult tähelepanu.
Määrustevastase käigu puhul peaks vastasmängija saama 2 minutit täiendavat aega. Kasutasime seda reeglit vaid viimasel 5 minutil. Aga isegi siis näis see ajarütmist välja minevat. Nägin juhtumit, kus mängijat üldse asjale tähelepanu ei pööranud. Aga oli ka juhtum, kus enne kui kohtunikud tulid aegade ümberseadmisega toime, olid mängijad juba partii tulemuses kokku leppinud.
Aga muidu oli täiesti normaalne tavaline kiirturniir.
Lembit
Sellest peale olen vist küll vastu võtnud iga pakutava turniiri, kui see vaid ajaliselt kuidagi võimalik on. Kuni äsjase Viimsi turniirini. Ütlesin ettepanekust ära. Kui kaua siis ikka võib. Kui uuesti helistati ja lubati suurem osa tööst ära teha, siis andsin ikkagi järele.
Korralduselt oli turniir võrreldes mullusega üsna sarnane. Mängijaidki vaid ühe võrra rohkem, paar suurmeistrit ka hulgas, kuigi neil turniiri ära võita ei õnnestunud. Turniiriruum korralik, malendid ja kellad ka. Liiati on moodsatel DGT kelladel vaja õige vähe vajutamisi, et neil jällegi algasend taastada. Juhendis oli kõik vajalik ära öeldud (ühel hiljuti külastatud noorteturniiril polnud juhendis isegi seda, kuidas toimida võrdsete punktide korral). Kui esialgu tõid toetusühingu turniirid meie maleellu uusi tuuli, siis nüüd ollakse nendega juba harjunud ja suurt tungi neisse enam pole.
Gert tegi tõepoolest põhitöö (või peaaegu kogu töö) ära. Jõudis teha arvutipaarimise ja jälgida ka tähtsamaid partiisid. Piisavalt tugeva mängijana nägi ta hästi, mida just parajasti vaja teha (korralduskülje poolt muidugi Margus kõigeks vajalikuks olemas). Kuivõrd mingeid probleeme ei tekkinud, kofliktidest kõnelemata, siis jäi minu hooleks lihtsalt toimuva jälgimine. Aga igaks juhuks (ei me ette tea!) peaks sellistel turniiridel teine kohtunik kindlasti olema (antud juhul oleks võinud sellesse rolli loomulikult ka Margus astuda).
Üldiselt oli vaikne nagu turniiridel ikka, aga ajuti püüdis küll keegi oma arvamuse ehk liiga valjuhäälselt välja öelda. Kui tegemist oli nimeka kohtunikuga, siis tõmbas see endale asjatult tähelepanu.
Määrustevastase käigu puhul peaks vastasmängija saama 2 minutit täiendavat aega. Kasutasime seda reeglit vaid viimasel 5 minutil. Aga isegi siis näis see ajarütmist välja minevat. Nägin juhtumit, kus mängijat üldse asjale tähelepanu ei pööranud. Aga oli ka juhtum, kus enne kui kohtunikud tulid aegade ümberseadmisega toime, olid mängijad juba partii tulemuses kokku leppinud.
Aga muidu oli täiesti normaalne tavaline kiirturniir.
Lembit
neljapäev, 4. oktoober 2012
Koodeks ikka peamine
FIDE on suutnud oma kodulehele üles panna Istanbuli kongressi dokumendid. Huvipakkuvat peaks seal olema iga malehuvilise jaoks. Kohtunike jaoks on muidugi kõige olulisem koodeksi uus tekst, mida võib nüüd siis päris ametlikuks lugeda (mida ei saanud ju öelda näiteks Venemaa lehel avaldatu kohta). Ei oska küll öelda, kas ei võiks sinnagi veel paar parandust tekkida, kui võtta arvesse kongressi poolt presidendinõukogule antud redigeerimisõigusi.
Reeglite komitee käis koos mitu korda ja osavõtt oli väga elav. Kahju, et keegi meie Istanbulis olnud esindajatest asja vastu huvi ei tundnud. Üldse näis kongress meid ükskõikseks jätvat. Ma ei tea, kas ma päris igale poole vaatasin, aga peale koolimale komisjoni ei hakanud lühend EST küll kusagil silma. Huvitavat on materjalide hulgas siiski piisavalt, olgu selleks kasvõi Eesti Maleliidu avaldus loobumise kohta maleolümpia korraldamisest või teade sellest, et edaspidi kavatsetakse ka autasustatavate reisikulud osaliselt kompenseerida. Tore, et maleliit on Kuremaa seminariga hakanud taas kohtunike teadmistele ja litsentsidele tähelepanu pöörama, sest kui isegi tippvõistlusele sõidab litsentsita kohtunik, on süsteem korrast ära.
Saksa keelt valdajate tähelepanu tahaksin pöörata veel ühele materjalile, nimelt Jürgen Kehri kohtunikuveerule viimases Schach-Zeitungis. Selle pealkirjaks on "10.2 on surnud, elagu 10.3". Ei maksa siiski arvata, et juttu on ainult sellest üldtuntud koodeksiartiklist. Tegelikult antakse populaarne ülevaade enam-vähem kõigist koodeksimuudatustest, nii nagu meiegi seda mõnda aega teinud oleme.
Artikli pealkirjas on varjatud kriitika koodeksi redigeerijate suhtes, mis minu arvates on igati põhjendatud. Paljudes koodeksi artiklites on tegemist alajaotuste numeratsiooni muutmisega või nende asukohtade ümberpaigutusega. See raskendab ümberorienteerumist ja häirib neid, kes pika aja jooksul on harjunud, et just see artikkel käsitleb seda ja seda.
Kõige tähtsamaks muutuseks peab kirjutise autor seda, mis tehti art. 1.1. Seni olid ühel mängijal valged, teisel mustad, nüüd on siis ühel heledat värvi malendid, mida nimetatakse valgeteks, teisel aga tumedat värvi malendid, mida nimetatakse mustadeks. Asjatu aja ja energia raiskamine.
Tahaksin hoiatada, et kuigi artikkel ilmus sakslaste internetilehele alles äsja, on see kirjutatud enne kongressi otsuseid. Tegelikult jäi muutmata art. 6.9, mis kõneleb materjali vahekorrast aja ületamise momendil, ja art. 9.4, mis keelab malendi puudutamise enne viigi taotlemist. Aga muus osas peaks asi klappima.
Lembit
Reeglite komitee käis koos mitu korda ja osavõtt oli väga elav. Kahju, et keegi meie Istanbulis olnud esindajatest asja vastu huvi ei tundnud. Üldse näis kongress meid ükskõikseks jätvat. Ma ei tea, kas ma päris igale poole vaatasin, aga peale koolimale komisjoni ei hakanud lühend EST küll kusagil silma. Huvitavat on materjalide hulgas siiski piisavalt, olgu selleks kasvõi Eesti Maleliidu avaldus loobumise kohta maleolümpia korraldamisest või teade sellest, et edaspidi kavatsetakse ka autasustatavate reisikulud osaliselt kompenseerida. Tore, et maleliit on Kuremaa seminariga hakanud taas kohtunike teadmistele ja litsentsidele tähelepanu pöörama, sest kui isegi tippvõistlusele sõidab litsentsita kohtunik, on süsteem korrast ära.
Saksa keelt valdajate tähelepanu tahaksin pöörata veel ühele materjalile, nimelt Jürgen Kehri kohtunikuveerule viimases Schach-Zeitungis. Selle pealkirjaks on "10.2 on surnud, elagu 10.3". Ei maksa siiski arvata, et juttu on ainult sellest üldtuntud koodeksiartiklist. Tegelikult antakse populaarne ülevaade enam-vähem kõigist koodeksimuudatustest, nii nagu meiegi seda mõnda aega teinud oleme.
Artikli pealkirjas on varjatud kriitika koodeksi redigeerijate suhtes, mis minu arvates on igati põhjendatud. Paljudes koodeksi artiklites on tegemist alajaotuste numeratsiooni muutmisega või nende asukohtade ümberpaigutusega. See raskendab ümberorienteerumist ja häirib neid, kes pika aja jooksul on harjunud, et just see artikkel käsitleb seda ja seda.
Kõige tähtsamaks muutuseks peab kirjutise autor seda, mis tehti art. 1.1. Seni olid ühel mängijal valged, teisel mustad, nüüd on siis ühel heledat värvi malendid, mida nimetatakse valgeteks, teisel aga tumedat värvi malendid, mida nimetatakse mustadeks. Asjatu aja ja energia raiskamine.
Tahaksin hoiatada, et kuigi artikkel ilmus sakslaste internetilehele alles äsja, on see kirjutatud enne kongressi otsuseid. Tegelikult jäi muutmata art. 6.9, mis kõneleb materjali vahekorrast aja ületamise momendil, ja art. 9.4, mis keelab malendi puudutamise enne viigi taotlemist. Aga muus osas peaks asi klappima.
Lembit
teisipäev, 2. oktoober 2012
Kuidas lõppes partii?
Eelmisel nädalal tekitas ühel Saksa lehel väikese poleemika elementaarne seis: valged Kf6, Rh4 (2), mustad Kd7, Eh5 (2).
Mõtlemisajaks oli olnud 15 minutit kummalegi mängijale, seega tegemist kiirmalega. Äsja oli mustal lipp olnud, kuid kuna kellal jooksid viimased sekundid, siis võitmiseks sellest ilmselt ei piisanud. Nii otsustas ta oma lipu vastase etturi vastu loovutada ja nii saadigi laual olev seis. Selles musta aeg üle läkski. Mis on siis nüüd partii tulemuseks? Normaalse mänguga on isegi kahe ratsuga matistamine peaaegu võimatu üritus, aga abi tuleb otsida reeglitest.
Art. 6.9 järgi on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Tõsi küll, lisatakse ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Seejuures pole tähtis, missuguse ajakontrolliga on tegemist.
Must ettur võib täiesti määrustepäraste, kuigi mitte eriti loogiliste käikudega muutuda samuti ratsuks ja sel juhul on matiseis hõlpsasti konstrueeritav. Oleme oma veerus korduvalt käsitlenud partiide lõppseise ja märkinud, millisena tuleb fikseerida partii tulemus (28.VIII 2011 Aeg on üle, 15.VIII 2012 Kuidas lõpeb mäng). Siis pole vaja endal järele proovida, kas matiseisu saab lauale või mitte.
Reegleid, mis võivad ju ajuti tunduda ebaloogilistena, tuleb rakendada igal pool ühtviisi. Kui jälgida sakslaste arutlust, siis kahjuks ei saa viimastel sekunditel viiki taotleda ka siis, kui vastasel ilmselt konkreetne võiduplaan puudub. Ja ka viimasel viiel minutil ei hakka kiirmales kehtima välgureeglid, kuigi ega ka need midagi muudaks ega annaks enne ajaületust viigi taotlemise võimalust.
Oli ka ettepanek, et meie lähteseisuga analoogilistel juhtudel peaks ajaga kimpu jäänud mängijale andma iga käigu tegemiseks kaks lisasekundit. Missugustes seisudes? Reeglid nõuavad ühtsust ja selget piiritlemist.
Nii et antud juhul peab lipu ohverdaja küll ilmselt kaotusega leppima.
Lembit
Mõtlemisajaks oli olnud 15 minutit kummalegi mängijale, seega tegemist kiirmalega. Äsja oli mustal lipp olnud, kuid kuna kellal jooksid viimased sekundid, siis võitmiseks sellest ilmselt ei piisanud. Nii otsustas ta oma lipu vastase etturi vastu loovutada ja nii saadigi laual olev seis. Selles musta aeg üle läkski. Mis on siis nüüd partii tulemuseks? Normaalse mänguga on isegi kahe ratsuga matistamine peaaegu võimatu üritus, aga abi tuleb otsida reeglitest.
Art. 6.9 järgi on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Tõsi küll, lisatakse ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Seejuures pole tähtis, missuguse ajakontrolliga on tegemist.
Must ettur võib täiesti määrustepäraste, kuigi mitte eriti loogiliste käikudega muutuda samuti ratsuks ja sel juhul on matiseis hõlpsasti konstrueeritav. Oleme oma veerus korduvalt käsitlenud partiide lõppseise ja märkinud, millisena tuleb fikseerida partii tulemus (28.VIII 2011 Aeg on üle, 15.VIII 2012 Kuidas lõpeb mäng). Siis pole vaja endal järele proovida, kas matiseisu saab lauale või mitte.
Reegleid, mis võivad ju ajuti tunduda ebaloogilistena, tuleb rakendada igal pool ühtviisi. Kui jälgida sakslaste arutlust, siis kahjuks ei saa viimastel sekunditel viiki taotleda ka siis, kui vastasel ilmselt konkreetne võiduplaan puudub. Ja ka viimasel viiel minutil ei hakka kiirmales kehtima välgureeglid, kuigi ega ka need midagi muudaks ega annaks enne ajaületust viigi taotlemise võimalust.
Oli ka ettepanek, et meie lähteseisuga analoogilistel juhtudel peaks ajaga kimpu jäänud mängijale andma iga käigu tegemiseks kaks lisasekundit. Missugustes seisudes? Reeglid nõuavad ühtsust ja selget piiritlemist.
Nii et antud juhul peab lipu ohverdaja küll ilmselt kaotusega leppima.
Lembit
kolmapäev, 26. september 2012
Mitte enne 30. käiku
On võistlusi, kus viikileppimine on üldse keelatud või võib seda teha alles pärast teatud arvu käikude sooritamist. Viimasel olümpial oli selleks piiriks teatavasti 30. käik. Reeglite komitee nõunik Shaun Press on vaadelnud paari sellega seoses aset leidnud juhtumit.
Ühel mängijal tekkisid keset partiid terviseprobleemid. Kohalerutanud meedikud mõõtsid vererõhuks 280/120. Nende seisukoht oli päris selge: partiid jätkata ei saa, see võiks mängija tervist tõsiselt kahjustada. Viik? Vastasmängija oleks sellega rõõmuga nõus olnud, häda oli aga selles, et tegemist oli alles 28. käiguga. Kohtunik oli abivalmis ja ütles mängijatele, et tehku nad paar kiiret käiku ja vormistagu siis viik. Nii tehtigi ja punkt poolitatigi.
Ise arvan, et erakorralistes olukordades võiks kasutada ka erakorralisi vahendeid ja kohtunikul peaks otsustamiseks õigus olema. Hea muidugi, et antud juhul ülesseatud formaalsest piirist nii vähe puudu oli.
Kusagil viimasel laual pakkunud üks mängija teisele viiki juba 25. käigul. Teise poole vastus oli kindel: enne 30. käiku seda teha ei saa. Niisiis mängiti edasi ja viigipakkujale jäi ilmselt mulje, et põhimõtteliselt on asi selge ning tuleb vaid 30 käiku täis saada ja siis protokollidele alla kirjutada. Nii ei pööranud ta erilist tähelepanu sellele, kuhu ta käis, ja jõudis mõne käiguga lauale tekitada kaotusseisu. Kui ta tahtis hakata 30. käigul viigilepingut alla kirjutama, lükkas vastane viigi tagasi. See ajas algse viigipakkuja päris vihale. Solvas vastast sõnadega ja lõpuks haaras laualt vastase lipu ja viskas selle põrandale. Tema võistkonna kaptenil ei jäänud muud üle, kui vastast õnnitleda ja vabandada oma mängija inetu käitumise pärast.
Nii tuleb olla päris kindel selles, kas ja milles üldse kokku lepitakse. Ja kõige aluseks on ikkagi reeglid.
Lembit
Ühel mängijal tekkisid keset partiid terviseprobleemid. Kohalerutanud meedikud mõõtsid vererõhuks 280/120. Nende seisukoht oli päris selge: partiid jätkata ei saa, see võiks mängija tervist tõsiselt kahjustada. Viik? Vastasmängija oleks sellega rõõmuga nõus olnud, häda oli aga selles, et tegemist oli alles 28. käiguga. Kohtunik oli abivalmis ja ütles mängijatele, et tehku nad paar kiiret käiku ja vormistagu siis viik. Nii tehtigi ja punkt poolitatigi.
Ise arvan, et erakorralistes olukordades võiks kasutada ka erakorralisi vahendeid ja kohtunikul peaks otsustamiseks õigus olema. Hea muidugi, et antud juhul ülesseatud formaalsest piirist nii vähe puudu oli.
Kusagil viimasel laual pakkunud üks mängija teisele viiki juba 25. käigul. Teise poole vastus oli kindel: enne 30. käiku seda teha ei saa. Niisiis mängiti edasi ja viigipakkujale jäi ilmselt mulje, et põhimõtteliselt on asi selge ning tuleb vaid 30 käiku täis saada ja siis protokollidele alla kirjutada. Nii ei pööranud ta erilist tähelepanu sellele, kuhu ta käis, ja jõudis mõne käiguga lauale tekitada kaotusseisu. Kui ta tahtis hakata 30. käigul viigilepingut alla kirjutama, lükkas vastane viigi tagasi. See ajas algse viigipakkuja päris vihale. Solvas vastast sõnadega ja lõpuks haaras laualt vastase lipu ja viskas selle põrandale. Tema võistkonna kaptenil ei jäänud muud üle, kui vastast õnnitleda ja vabandada oma mängija inetu käitumise pärast.
Nii tuleb olla päris kindel selles, kas ja milles üldse kokku lepitakse. Ja kõige aluseks on ikkagi reeglid.
Lembit
pühapäev, 23. september 2012
Veel koodeksist
Veel mõnest uues koodeksis vaidlusi tekitanud punktist.
Art. 9.2 käsitleb seisu kolmekordset kordumist. Kui 5.VIII avaldasime Artiklitest 8 ja 9 oli päris lahtine, kas mängija peaks kordusele viiva käigu kõigepealt partiiprotokolli kirjutama (nagu praeguses tekstis) või mitte. Oli isegi ettepanek, et ka käigu tegemine laual ei kaotaks veel taotlusõigust. Nüüd näeme, et seisud ei ole samasugused, kui kuningal või vankril oli vangerdusõigus, aga pärast käiku see kaob.
Teatud evolutsiooni on aegade jooksul läbi teinud art. 9.5, mis kõneleb, kuidas toimida seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli rakendamise puhul kelladega. Kaua seisis koodeksis, et mängija pidi sel puhul seiskama kellad. Kui seda ei tehtud, lugesid kohtunikud taotluse ebakorrektseks. Seejärel tuli kasutusele praegune formuleering "võib seisata".
Nüüd hakkab koodeks ütlema: "... seiskab mängija või kohtunik kellad." Nii pole asi enam printsipiaalne: kui mängija kelli ei seisanud, võib seda ka kohtunik teha. Üks parandus on siia veel tehtud. Seni lisas kohtunik ebaõige taotlusel vastasmängija mõtlemisajale 3 minutit, edaspidi ainult 2. Niisiis samuti kui määrustevastaste käikude puhul. Ühtsus on kindlasti kasulik.
Mobiile käsitlev artikkel 12.3b. Reeglite komitee pakkus sedapuhku sellise formuleeringu: Mängijal on keelatud omada mängualal mobiiltelefoni ja/või teisi elektroonilisi sidevahendeid, kui selleks pole kohtuniku luba ja seadmed pole täielikult välja lülitatud. Tekst jõudis välja Peaassambleele. Seal otsust vastu ei võetud, vaid anti otsustusõigus presidendinõukogule. Seal otsustati komale järgnev osa lausest ära jätta. Aga artikli lõpus peaks nüüd seisma: Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse, leebema karistuse.
Kohtuniku otsuse vastu on tavaliselt ikka protestida saanud, kui koodeks just otse vastupidist ei öelnud, näiteks art. 10.2 puhul. Kui aga partii sai juba läbi ja protokollidel allkirjad all, siis tõrjusid kohtunikud nende poole pöördujad tavaliselt eemale, öeldes, et kui juba alla kirjutasid, siis oled juba asjadega leppinud. Enam nii lihtsalt ei saa. Art. 12.10 ütleb nüüd: Kui võistluse reeglid ei näe ette teisiti, võib mängija kaevata kohtuniku mistahes otsuse peale, isegi siis, kui ta on art. 8.8 (varem 8.7) järgi partiiprotokollile alla kirjutanud. Kohtuniku tööd see muidugi kergemaks ei tee. Viitan veel kasvõi sellele, et nüüd peab kohtunik vajadusel ka koodeksi kohta seletusi andma.
Kiir- ja välkmale reeglite puhul tõstatus küsimus küllaldasest järelevalvest. Kui kiirmales on iga kolme laua kohta ja välkmales igal laual kohtunik, siis peab ta toimima nagu tavakontrolliga turniiril. Keset partiid siin loomulikult midagi muuta ei saa. Nii et kui vooru keskel saaksime ühe kohtuniku juurde ja me paneme ta liidrite partiid jälgima, ei tähenda see, et seda partiid nüüd tavamale reeglite järgi mängitaks. Kogu voor tuleb mängida ühtsete reeglite järgi. Aga kas ka kogu turniir?
Reeglite komitees toodud näide. Käib ühe miinuse süsteemis välkturniir, 128 mängijat. 64 kohtunikku vist kusagilt ei leia, nii et mängitakse nagu välku ikka. Pärast kolme vooru jääb mängijaid alles vad 16. Komitee leidis, et neljandast voorust peale oleks igati mõttekas rakendada küllaldase järelevalve põhimõtet ja panna kohtunik igale lauale. Nii siiski toimima ei hakata. Presidendinõukogule see moodus ei meeldinud ja järelevalvet puudutavad reeglid kehtigu ühtmoodi turniiri algusest lõpuni.
Küllaldane järelevalve tähendab ka seda, et määrustevastase käigu tegemise korral tuleb vastasmängijale aega juurde anda. Art. 7.4b järgi peaks iga valekäigu eest lisatama kaks minutit. Võrreldes välkmale piiratud ajaga on seda ebaproportsionaalselt palju. Nii et reeglite komitee arvates piisab ühest minutist küll.
Kohati näib uue koodeksi vastu olevat tekkinud suur huvi. Ühel Saksa lehel, kuhu vahel kuude kaupa midagi ei ilmunud, tekkis nelja päevaga tervelt sada mõtteavaldust. Lähem vaatlus näitab küll, et peaaegu kõik need tegelevad mobiilidega, mis vist ikkagi pole see kõige tähtsam küsimus. Aga ehk leiab sealtki midagi asjalikku.
Lembit
Art. 9.2 käsitleb seisu kolmekordset kordumist. Kui 5.VIII avaldasime Artiklitest 8 ja 9 oli päris lahtine, kas mängija peaks kordusele viiva käigu kõigepealt partiiprotokolli kirjutama (nagu praeguses tekstis) või mitte. Oli isegi ettepanek, et ka käigu tegemine laual ei kaotaks veel taotlusõigust. Nüüd näeme, et seisud ei ole samasugused, kui kuningal või vankril oli vangerdusõigus, aga pärast käiku see kaob.
Teatud evolutsiooni on aegade jooksul läbi teinud art. 9.5, mis kõneleb, kuidas toimida seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli rakendamise puhul kelladega. Kaua seisis koodeksis, et mängija pidi sel puhul seiskama kellad. Kui seda ei tehtud, lugesid kohtunikud taotluse ebakorrektseks. Seejärel tuli kasutusele praegune formuleering "võib seisata".
Nüüd hakkab koodeks ütlema: "... seiskab mängija või kohtunik kellad." Nii pole asi enam printsipiaalne: kui mängija kelli ei seisanud, võib seda ka kohtunik teha. Üks parandus on siia veel tehtud. Seni lisas kohtunik ebaõige taotlusel vastasmängija mõtlemisajale 3 minutit, edaspidi ainult 2. Niisiis samuti kui määrustevastaste käikude puhul. Ühtsus on kindlasti kasulik.
Mobiile käsitlev artikkel 12.3b. Reeglite komitee pakkus sedapuhku sellise formuleeringu: Mängijal on keelatud omada mängualal mobiiltelefoni ja/või teisi elektroonilisi sidevahendeid, kui selleks pole kohtuniku luba ja seadmed pole täielikult välja lülitatud. Tekst jõudis välja Peaassambleele. Seal otsust vastu ei võetud, vaid anti otsustusõigus presidendinõukogule. Seal otsustati komale järgnev osa lausest ära jätta. Aga artikli lõpus peaks nüüd seisma: Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse, leebema karistuse.
Kohtuniku otsuse vastu on tavaliselt ikka protestida saanud, kui koodeks just otse vastupidist ei öelnud, näiteks art. 10.2 puhul. Kui aga partii sai juba läbi ja protokollidel allkirjad all, siis tõrjusid kohtunikud nende poole pöördujad tavaliselt eemale, öeldes, et kui juba alla kirjutasid, siis oled juba asjadega leppinud. Enam nii lihtsalt ei saa. Art. 12.10 ütleb nüüd: Kui võistluse reeglid ei näe ette teisiti, võib mängija kaevata kohtuniku mistahes otsuse peale, isegi siis, kui ta on art. 8.8 (varem 8.7) järgi partiiprotokollile alla kirjutanud. Kohtuniku tööd see muidugi kergemaks ei tee. Viitan veel kasvõi sellele, et nüüd peab kohtunik vajadusel ka koodeksi kohta seletusi andma.
Kiir- ja välkmale reeglite puhul tõstatus küsimus küllaldasest järelevalvest. Kui kiirmales on iga kolme laua kohta ja välkmales igal laual kohtunik, siis peab ta toimima nagu tavakontrolliga turniiril. Keset partiid siin loomulikult midagi muuta ei saa. Nii et kui vooru keskel saaksime ühe kohtuniku juurde ja me paneme ta liidrite partiid jälgima, ei tähenda see, et seda partiid nüüd tavamale reeglite järgi mängitaks. Kogu voor tuleb mängida ühtsete reeglite järgi. Aga kas ka kogu turniir?
Reeglite komitees toodud näide. Käib ühe miinuse süsteemis välkturniir, 128 mängijat. 64 kohtunikku vist kusagilt ei leia, nii et mängitakse nagu välku ikka. Pärast kolme vooru jääb mängijaid alles vad 16. Komitee leidis, et neljandast voorust peale oleks igati mõttekas rakendada küllaldase järelevalve põhimõtet ja panna kohtunik igale lauale. Nii siiski toimima ei hakata. Presidendinõukogule see moodus ei meeldinud ja järelevalvet puudutavad reeglid kehtigu ühtmoodi turniiri algusest lõpuni.
Küllaldane järelevalve tähendab ka seda, et määrustevastase käigu tegemise korral tuleb vastasmängijale aega juurde anda. Art. 7.4b järgi peaks iga valekäigu eest lisatama kaks minutit. Võrreldes välkmale piiratud ajaga on seda ebaproportsionaalselt palju. Nii et reeglite komitee arvates piisab ühest minutist küll.
Kohati näib uue koodeksi vastu olevat tekkinud suur huvi. Ühel Saksa lehel, kuhu vahel kuude kaupa midagi ei ilmunud, tekkis nelja päevaga tervelt sada mõtteavaldust. Lähem vaatlus näitab küll, et peaaegu kõik need tegelevad mobiilidega, mis vist ikkagi pole see kõige tähtsam küsimus. Aga ehk leiab sealtki midagi asjalikku.
Lembit
reede, 21. september 2012
Koodeksi üle vaieldi
Ega koodeksi uue variandi paikapanek sündinud ilma eriarvamuste ja vaidlusteta. Kongressieelset arutlust oleme mõnevõrra juba varem käsitlenud, kongressi enda kohta saame üht-teist teada Geurt Gijsseni viimasest veerust. Kasvõi senine artikkel 7.4 (uues variandis 7.1), kus juttu sellest, mida teha, kui partii ajal leitakse, et kusagil on tehtud määrustevastane käik. Mis siis ikka, eks taastame sõltumata käikude arvust esialgse seisu ja hakkame sealt uuesti peale. Viga võis juhtuda aga juba hulk käike tagasi ja ka kellaaegadega peaks tagasi pöörduma. Kui śveitsi süsteemis mängitakse kaks vooru päevas, võib see ajakavva tõsiseid probleeme tekitada.
Reeglite komitees olevat käinud selle üle elav mõttevahetus. Kas ei tuleks toimida nii nagu USA-s: käik ja ajad kuuluvad parandamisele vaid sel juhul, kui eksimus avastatakse mitte hiljem kui 10 käigu jooksul. Muidu mängitaks lihtsalt edasi. Ometi ei peetud seda varianti õiglaseks. Nüüd on kogu otsustusõigus ja loomulikult ka vastutus antud kohtuniku kätte. Seis ennistatakse, aga aegade kohta ütleb mainitud punkt: Malekellal olevate aegade määramisel toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Võimalik on ka kellaaegu mitte muuta. Nii suudame igal juhul ajakavas püsida.
Vaieldud ka artikli 8.4 üle, mis lubab mängijal katkestada käikude kirjutamise, kui ajakontrollini jääb alla 5 minuti ja iga käiguga 30 sekundit ka ei lisandu. Vastasmängija kohta see luba ei käi, tema kirjutagu ikka korralikult edasi. Ega selline toimimine päris õiglane pole, sest miks peaks soodustusi tegema mängijale, kes on oma aja ära raisanud? Istanbulis olnud küllalt palju neid, kes leidnud, et kui lõpetab kirjutamise üks, võib sedasama teha ka teine. Reegel jäi siiski muutmata - väidetavalt praktilistel põhjustel. Partiiprotokollide taastamine võiks muidu ju üpris keeruliseks osutuda.
Mis puutub viikileppimisse, siis olevat reeglite komitee olnud praeguste reeglite säilitamises küllalt üksmeelne. Artikli 9.1a järgi näevad konkreetse võistluse reeglid ette, kuidas toimima peaks. Kas on viigipakkumine täiesti vaba mistahes momendil või piiratakse viigivõimalus ära teatud käikude arvuga (Istanbulis ei tohtinud viigile minna enne 30. käiku, vahel on piiriks ka 40. käik). Võimalik on ka kohtuniku loata viikileppimine üldse keelata.
Lõplikuks koodeksi kinnitajaks on Peaassamblee. Seal tekitanud sensatsiooni Prantsuse delegaat, kellele leidunud toetajaidki. Mees soovitas nimelt kõik viigipakkumised males üldse ära keelata. Nii radikaalsete otsusteni siiski ei mindud. Artikkel jäi, nagu oli.
Lembit
Reeglite komitees olevat käinud selle üle elav mõttevahetus. Kas ei tuleks toimida nii nagu USA-s: käik ja ajad kuuluvad parandamisele vaid sel juhul, kui eksimus avastatakse mitte hiljem kui 10 käigu jooksul. Muidu mängitaks lihtsalt edasi. Ometi ei peetud seda varianti õiglaseks. Nüüd on kogu otsustusõigus ja loomulikult ka vastutus antud kohtuniku kätte. Seis ennistatakse, aga aegade kohta ütleb mainitud punkt: Malekellal olevate aegade määramisel toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Võimalik on ka kellaaegu mitte muuta. Nii suudame igal juhul ajakavas püsida.
Vaieldud ka artikli 8.4 üle, mis lubab mängijal katkestada käikude kirjutamise, kui ajakontrollini jääb alla 5 minuti ja iga käiguga 30 sekundit ka ei lisandu. Vastasmängija kohta see luba ei käi, tema kirjutagu ikka korralikult edasi. Ega selline toimimine päris õiglane pole, sest miks peaks soodustusi tegema mängijale, kes on oma aja ära raisanud? Istanbulis olnud küllalt palju neid, kes leidnud, et kui lõpetab kirjutamise üks, võib sedasama teha ka teine. Reegel jäi siiski muutmata - väidetavalt praktilistel põhjustel. Partiiprotokollide taastamine võiks muidu ju üpris keeruliseks osutuda.
Mis puutub viikileppimisse, siis olevat reeglite komitee olnud praeguste reeglite säilitamises küllalt üksmeelne. Artikli 9.1a järgi näevad konkreetse võistluse reeglid ette, kuidas toimima peaks. Kas on viigipakkumine täiesti vaba mistahes momendil või piiratakse viigivõimalus ära teatud käikude arvuga (Istanbulis ei tohtinud viigile minna enne 30. käiku, vahel on piiriks ka 40. käik). Võimalik on ka kohtuniku loata viikileppimine üldse keelata.
Lõplikuks koodeksi kinnitajaks on Peaassamblee. Seal tekitanud sensatsiooni Prantsuse delegaat, kellele leidunud toetajaidki. Mees soovitas nimelt kõik viigipakkumised males üldse ära keelata. Nii radikaalsete otsusteni siiski ei mindud. Artikkel jäi, nagu oli.
Lembit
kolmapäev, 19. september 2012
Uus koodeks olemas
Suurema osa viimasest paarist päevast kulutasin malekoodeksi uue tekstiga tutvumisele. See on läbinud kõik vajalikud protseduurid ja nüüd ka kõigile kättesaadav. Tänane Chesscafe lisab ka Geurt Gijsseni kommentaarid. Ega mingeid kardinaalseid muutusi sündinud pole, aga eks me peame reegleid täpselt tundma. Kehtima hakkavad nad alles 1.juulil 2013 ja selleks ajaks on meil loodetavasti kasutatav ka eestikeelne tekst, et ei juhtuks nii nagu turniirimäärustega, kus meil veel kaks aastat hiljem on kodulehel ainult dokumendi vana tekst (meie kommentaarides ilmus küll tõlge paarist päris uuest peatükist).
Seni tahaksin koodeksi uurijaid veidi hoiatada. Tähelepanu juhtimiseks mingitele punktidele või lausetele on need tavaliselt esialgu värvitud mingi värviga. Uurimisel leidsin aga, et on värvitud neidki asju, mis varem juba olemas olid, ja samal ajal jäetud mõned uued kohad esile tõstmata. Kui aga võtta näiteks Venemaa kodulehel avaldatud koodeksi täielik tekst ja kõrvutada see täna toodud Geurti tsitaatidega, et ka siin pole täielikku kokkulangemist. Niisiis esialgu tsiteerimisel ettevaatust!
Aga mõnest sisulisest küsimusest ka. Üht-teist oleme koodeksi arutlusest varem kirjutanud. 27.mail kirjutasime Kas midagi muutub? reeglite komitee nõunike vahel tekkinud lahkhelidest selle üle, kuidas peaks etturit muundama. On ju kaks võimalust: 1) viia ettur viimasele reale, võtta see siis laualt ära ja panna muundumisväljale uus malend või 2) eemaldada ettur juba eelviimaselt realt ja panna lihtsalt uus malend muundumisväljale. On kohtunikke, kes loevad selle mooduse määrustevastaseks ja vähemalt välgus nõudnud sel puhul koguni kaotuse fikseerimist. Tegelikult on mõlemal juhul ju tulemus ikkagi sama.
Teise mooduse tagasitõrjujad on leidnud, et siis peaks ka vangerdust lubama alustada mitte ainult kuninga, vaid ka vankriga. Sealgi oleks tulemuseks ju sama seis. Väike vahe siiski on. Vh1-f1 on juba ise määrustepärane käik ja pole kena nüüd minut või kaks oodata ning alles nüüd ehk kuningas üle vankri tõsta. Nüüd seisab siis art. 3.7 lõpul lause: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Aga vangerdus peab algama ikka kuningakäiguga.
Artikkel 5 kõneleb teatavasti partii lõpetamisest. Olgu tegemist mati, pati või surnud seisuga, nõutakse seal, et vastavat seisu tekitanud käik oleks määrustepärane. Nüüd lisatakse igale poole "ja vastavuses artiklitega 4.2-4.6 (kaasa arvatud)". Need artiklid käsitlevad malendi puudutamist ja selle käest vabastamist. Nii et vastavaid nõudeid ei saa ka päris viimasel käigul eirata.
Selgus peaks tekkima ka käigu tegemise ja sooritamise küsimuses. Üldiselt tähendab käigu tegemine malendi tõstmist laual ühelt väljalt teisele, käigu sooritamiseks tuleks sellele lisada ka kella vajutamine.
Aga Geurti näide: Valge teeb oma 20.käigu ja must vastab kohe. Valgel tuleks nüüd kellavajutusega (pärast vastase käiku) oma käik sooritada, selle asemel teeb ta aga nüüd omakorda käigu. Ka sellega on nüüd käik sooritatud.
Kui seni reguleeris asja art. 6.7, siis nüüd kannab see numbrit 6.2. Seal seisab: Partii ajal peab kumbki mängija, olles teinud oma käigu malelaual, seiskama oma kella ja käigustama oma vastasmängija kella (see tähendab, et ta vajutab oma kella). See sooritab käigu. Käik on samuti sooritatud, kui 1) käik lõpetab partii (vt. art. 5.1a, 5.2a, 5.2b, 5.2c ja 9.6) või
2) mängija teeb oma järgmise käigu, juhul kui ta eelmine käik polnud sooritatud.
Mängijal tuleb lubada vajutada pärast oma käigu tegemist isegi siis, kui vastasmängija on teinud oma järgmise käigu. Malelaual käigu tegemise ja kella vajutamise vahele jäävat aega loetakse mängijale ettenähtud aja osaks.
Lõpuks suur aitäh kõigile, kes mind FIDE autasu puhul õnnitlesid.
Lembit
Seni tahaksin koodeksi uurijaid veidi hoiatada. Tähelepanu juhtimiseks mingitele punktidele või lausetele on need tavaliselt esialgu värvitud mingi värviga. Uurimisel leidsin aga, et on värvitud neidki asju, mis varem juba olemas olid, ja samal ajal jäetud mõned uued kohad esile tõstmata. Kui aga võtta näiteks Venemaa kodulehel avaldatud koodeksi täielik tekst ja kõrvutada see täna toodud Geurti tsitaatidega, et ka siin pole täielikku kokkulangemist. Niisiis esialgu tsiteerimisel ettevaatust!
Aga mõnest sisulisest küsimusest ka. Üht-teist oleme koodeksi arutlusest varem kirjutanud. 27.mail kirjutasime Kas midagi muutub? reeglite komitee nõunike vahel tekkinud lahkhelidest selle üle, kuidas peaks etturit muundama. On ju kaks võimalust: 1) viia ettur viimasele reale, võtta see siis laualt ära ja panna muundumisväljale uus malend või 2) eemaldada ettur juba eelviimaselt realt ja panna lihtsalt uus malend muundumisväljale. On kohtunikke, kes loevad selle mooduse määrustevastaseks ja vähemalt välgus nõudnud sel puhul koguni kaotuse fikseerimist. Tegelikult on mõlemal juhul ju tulemus ikkagi sama.
Teise mooduse tagasitõrjujad on leidnud, et siis peaks ka vangerdust lubama alustada mitte ainult kuninga, vaid ka vankriga. Sealgi oleks tulemuseks ju sama seis. Väike vahe siiski on. Vh1-f1 on juba ise määrustepärane käik ja pole kena nüüd minut või kaks oodata ning alles nüüd ehk kuningas üle vankri tõsta. Nüüd seisab siis art. 3.7 lõpul lause: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Aga vangerdus peab algama ikka kuningakäiguga.
Artikkel 5 kõneleb teatavasti partii lõpetamisest. Olgu tegemist mati, pati või surnud seisuga, nõutakse seal, et vastavat seisu tekitanud käik oleks määrustepärane. Nüüd lisatakse igale poole "ja vastavuses artiklitega 4.2-4.6 (kaasa arvatud)". Need artiklid käsitlevad malendi puudutamist ja selle käest vabastamist. Nii et vastavaid nõudeid ei saa ka päris viimasel käigul eirata.
Selgus peaks tekkima ka käigu tegemise ja sooritamise küsimuses. Üldiselt tähendab käigu tegemine malendi tõstmist laual ühelt väljalt teisele, käigu sooritamiseks tuleks sellele lisada ka kella vajutamine.
Aga Geurti näide: Valge teeb oma 20.käigu ja must vastab kohe. Valgel tuleks nüüd kellavajutusega (pärast vastase käiku) oma käik sooritada, selle asemel teeb ta aga nüüd omakorda käigu. Ka sellega on nüüd käik sooritatud.
Kui seni reguleeris asja art. 6.7, siis nüüd kannab see numbrit 6.2. Seal seisab: Partii ajal peab kumbki mängija, olles teinud oma käigu malelaual, seiskama oma kella ja käigustama oma vastasmängija kella (see tähendab, et ta vajutab oma kella). See sooritab käigu. Käik on samuti sooritatud, kui 1) käik lõpetab partii (vt. art. 5.1a, 5.2a, 5.2b, 5.2c ja 9.6) või
2) mängija teeb oma järgmise käigu, juhul kui ta eelmine käik polnud sooritatud.
Mängijal tuleb lubada vajutada pärast oma käigu tegemist isegi siis, kui vastasmängija on teinud oma järgmise käigu. Malelaual käigu tegemise ja kella vajutamise vahele jäävat aega loetakse mängijale ettenähtud aja osaks.
Lõpuks suur aitäh kõigile, kes mind FIDE autasu puhul õnnitlesid.
Lembit
pühapäev, 9. september 2012
Veidi isiklikumalt
Võiks väikest juubelit pidada. Paar päeva tagasi sai meie veerg viieaastaseks. Tänane kommentaar peaks kandma järjekorranumbrit 632. Kahjuks on kolleegide panus veidi kesisevõitu olnud ja seetõttu kirjutamine üsna palju aega võtnud. Liiati on igal kohtunikul lemmikteemad, mida ta paremini tunneb. Male mängimine jääb ju ikka endiseks, reeglid muutuvad mingil määral vaid iga nelja aasta tagant ja mingid konfliktidki on selles mängus üsna haruharvad. Eelkõige peaks veerg andma pildi sellest, mis kohtunikel kusagil parajasti arutlusaineks olnud. Tugineda saab seejuures peamiselt teistele internetikülgedele.
Algul näis asi lihtsam. Arvestatavaid algallikaid oli rohkesti ja nii võisin minagi esialgu iga kuu 12 kommentaari avaldada. Vahepeal on mitmed lehed ilmumise hoopis lõpetanud või pole sinna kuude kaupa mingeid materjale ilmunud. Nii on tegemist isegi meie praeguse rütmi - kaks kommentaari nädalas kindlatel päevadel - hoidmisega. Arvan, et kui rütmist kinni poleks pidanud, oleks asi juba pooleli jäänud.Analoogilisel kujul ilmuvat veergu ei oskagi öelda.
Mitu korda nädalas tuleb internetis kõigile teadaolevatele kohtadele ring peale teha, vahel harva ka midagi leida, siis tõlkida sealne tekst, kirjutada seejärel oma kommentaar ja lõpuks see ka arvutisse lüüa. Enamasti olen ikka midagi leidnud, vaid üksikutel juhtudel olen pidanud materjali leidmiseks oma vanemate väljakirjutuste arhiivi poole pöörduma. Kindlasti on avaldatus olnud kordusi ja vasturääkivusigi.
Kasutegur on sellel tegevusel muidugi olnud minimaalne. Kohtunikke on meil ju vähe ja mis peaksid neid teiste arvamused huvitama. Peamine on ikkagi kehtivate reeglite tundmine. Ehk leiab nii vaid kõik ühest kohast.
Täna aga peaksin olema hoopis praeguses malepealinnas Istanbulis. Seal jõuavad lõpule maleolümpia ja FIDE kongress. Selle lõppistungil kavatsetakse esmakordselt kätte anda ka kohtunike elutööauhinnad. Saajaid on välja valitud neli, nende nimed tõin ära oma 1.augusti veerus. Enda arvamine nende hulka tuli mulle igatahes suure üllatusena.
Olen küll 60 aasta jooksul tegutsenud kohtunikuna küll rohkem kui 700 malevõistlusel algajate turniiridest maailma tippvõistlusteni välja, aga kõik vähegi olulised asjad jäävad ikkagi eelmisse sajandisse. Pole end ise kellelegi pakkunud ja pole keegi minu vastu huvi tundnud. Viimase kümnendi tähtsamad võistlused on olnud kabes (olen ju ikkagi ainus, kes IA nii males kui kabes, kirimalenimetus veel pealekauba). Kellele võisin ma nüüd silma jääda?
Kui saatsin tänumeili koos imestusavaldusega FIDE kohtunike komisjoni esimehele (ja maleolümpia peakohtunikule) Panagiotis Nikolopoulusele, siis sain vastuse: "FIDE kohtunike komisjon on kindel, et olete üks neist isikutest, kes tõeliselt väärib kohtunike autasu, kuna oleme teadlikud teie suurest panusest male kohtunikutöösse". Eks nad siis ise tea, mida teevad.
Tolle kreeklasega olen ma muide vestelnud juhuslikult vaid korra. See oli 1999 Dohas pärast FIDE kongressi lõppu. Sellega lõppes ka minu tegevus FIDEs, tema aga oli just valitud kohtunike tööd juhtima. Hiljem pole ma ühegi sealse asjamehega kontaktis olnud.
Huvitav, kas esiletõstetutest keegi täna Istanbulis kohal ka on. Averbahh sai juba 90, Kanada kohtunik ei jää temast palju maha, iisraellane saab kohe 80. Nii et olen neist kõige noorem. Samal ajal on mu IA staaź Averbahhiga võrdselt kõige suurem. Iisraeli ja Kanada kohtunikul pole viimaste aastate kohtunikutööst reitinguvõistluste tabelis ainsatki sissekannet, Averbahhil vaid üks juhuslikuna tunduv Lilienthali memoriaali oma. Nii võin end pidada kuni viimase ajani aktiivselt jätkanuks.
Vabandan, et niivõrd palju iseendast rääkisin. Aga hea, et Eesti kohtunikke on ka sel moel ikkagi tähele pandud (on ju olümpia kohtunikekoguski meie esindaja). Maleliidu juhatuse ega kohtunikekogu liikmetest vist küll keegi vastavat teadet ei märganud. Ühtlasi on aga tegemist järjekordse viitega, et aeg on ometi tegevus lõpetada. Aitäh kõigile, kellega olen kusagil koos tegutsenud.
Lembit
Algul näis asi lihtsam. Arvestatavaid algallikaid oli rohkesti ja nii võisin minagi esialgu iga kuu 12 kommentaari avaldada. Vahepeal on mitmed lehed ilmumise hoopis lõpetanud või pole sinna kuude kaupa mingeid materjale ilmunud. Nii on tegemist isegi meie praeguse rütmi - kaks kommentaari nädalas kindlatel päevadel - hoidmisega. Arvan, et kui rütmist kinni poleks pidanud, oleks asi juba pooleli jäänud.Analoogilisel kujul ilmuvat veergu ei oskagi öelda.
Mitu korda nädalas tuleb internetis kõigile teadaolevatele kohtadele ring peale teha, vahel harva ka midagi leida, siis tõlkida sealne tekst, kirjutada seejärel oma kommentaar ja lõpuks see ka arvutisse lüüa. Enamasti olen ikka midagi leidnud, vaid üksikutel juhtudel olen pidanud materjali leidmiseks oma vanemate väljakirjutuste arhiivi poole pöörduma. Kindlasti on avaldatus olnud kordusi ja vasturääkivusigi.
Kasutegur on sellel tegevusel muidugi olnud minimaalne. Kohtunikke on meil ju vähe ja mis peaksid neid teiste arvamused huvitama. Peamine on ikkagi kehtivate reeglite tundmine. Ehk leiab nii vaid kõik ühest kohast.
Täna aga peaksin olema hoopis praeguses malepealinnas Istanbulis. Seal jõuavad lõpule maleolümpia ja FIDE kongress. Selle lõppistungil kavatsetakse esmakordselt kätte anda ka kohtunike elutööauhinnad. Saajaid on välja valitud neli, nende nimed tõin ära oma 1.augusti veerus. Enda arvamine nende hulka tuli mulle igatahes suure üllatusena.
Olen küll 60 aasta jooksul tegutsenud kohtunikuna küll rohkem kui 700 malevõistlusel algajate turniiridest maailma tippvõistlusteni välja, aga kõik vähegi olulised asjad jäävad ikkagi eelmisse sajandisse. Pole end ise kellelegi pakkunud ja pole keegi minu vastu huvi tundnud. Viimase kümnendi tähtsamad võistlused on olnud kabes (olen ju ikkagi ainus, kes IA nii males kui kabes, kirimalenimetus veel pealekauba). Kellele võisin ma nüüd silma jääda?
Kui saatsin tänumeili koos imestusavaldusega FIDE kohtunike komisjoni esimehele (ja maleolümpia peakohtunikule) Panagiotis Nikolopoulusele, siis sain vastuse: "FIDE kohtunike komisjon on kindel, et olete üks neist isikutest, kes tõeliselt väärib kohtunike autasu, kuna oleme teadlikud teie suurest panusest male kohtunikutöösse". Eks nad siis ise tea, mida teevad.
Tolle kreeklasega olen ma muide vestelnud juhuslikult vaid korra. See oli 1999 Dohas pärast FIDE kongressi lõppu. Sellega lõppes ka minu tegevus FIDEs, tema aga oli just valitud kohtunike tööd juhtima. Hiljem pole ma ühegi sealse asjamehega kontaktis olnud.
Huvitav, kas esiletõstetutest keegi täna Istanbulis kohal ka on. Averbahh sai juba 90, Kanada kohtunik ei jää temast palju maha, iisraellane saab kohe 80. Nii et olen neist kõige noorem. Samal ajal on mu IA staaź Averbahhiga võrdselt kõige suurem. Iisraeli ja Kanada kohtunikul pole viimaste aastate kohtunikutööst reitinguvõistluste tabelis ainsatki sissekannet, Averbahhil vaid üks juhuslikuna tunduv Lilienthali memoriaali oma. Nii võin end pidada kuni viimase ajani aktiivselt jätkanuks.
Vabandan, et niivõrd palju iseendast rääkisin. Aga hea, et Eesti kohtunikke on ka sel moel ikkagi tähele pandud (on ju olümpia kohtunikekoguski meie esindaja). Maleliidu juhatuse ega kohtunikekogu liikmetest vist küll keegi vastavat teadet ei märganud. Ühtlasi on aga tegemist järjekordse viitega, et aeg on ometi tegevus lõpetada. Aitäh kõigile, kellega olen kusagil koos tegutsenud.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)