Käimisest

Vahel juhtub, et malendeid ei asetata korralikult välja keskele. Mida teha, kui malend lastakse käest lahti seal, kus kokku puutuvad kaks või isegi neli välja ning mängija tahab, et teie kohtunikuna otsustaksite, kus nupp peaks tegelikult olema? Kas võtta aluseks partiiprotokolli kirjapandud käik või uurida, missugusel väljal, kas e4 või d4 asub suurem osa malendist?
Geurt ütleb viimases Chesscafes, et kui üleskirjutatud käik on määrustepärane, siis ta seda ka arvestab. Kui käiku üles kirjutatud pole, tuleb ilmselt lähtuda laual nähtavast.

Üpris paljude küsimuste autorid on sedapuhku pärit Iraanist. Üks neist on võtnud arutluse alla juba koodeksi art. 1.1 avalause: Malepartiid mängivad kaks mängijat, kes kordamööda teevad oma malenditega käike ruudukujulisel laual, mida nimetatakse malelauaks. Teda on selles lauses viinud segadusse sõna kordamööda. Olevat võimatu määratleda, kumb mängija parajasti käigul on.
A teeb küll käigu ära, aga kella ei vajuta. B teeb käigu ning nüüd vajutavad mõlemad ka kella, algul A ja seejärel B. Häda olevat selles, et FIDE lubab mängijal käia juba siis, kui vastane on oma käigu teinud, aga pole veel kella vajutanud. Kui kell näitaks, et A on ikka veel käigul, kuni ta pole kella vajutanud ja et B-l pole õigust käia, kuna mängitakse kordamööda, oleksid asjad teistmoodi ning B käik tuleks lugeda määrustevastaseks. Küllaldase järelevalve tagamine partiide üle pole aga realistlik, sest välgus peaks siis 300 mängija kohta olema 150 kohtunikku.

Iraanlane läheb näidetega nii kaugele, et ühes partiis võiksid mängijad käigu teha ja kella mitte vajutada 7 korda järjest. Kui siis A lõpuks kella vajutab, siis kas on B-l samuti õigus kella vajutada ning nad võiksid seda korrata 6 korda ilma käiku tegemata? Päris kaos.
Küsimuse selline tõstatamine (kuigi siinkohal veidi liialdatud kujul) pole uus. Geurt kirjutab taas, et luba käia enne kellavajutust on tingitud puhtpraktilistest kaalutlustest. Ajapuuduses ja välgus on kohtunikul peaaegu võimatu näha sündmuste tegelikku järjekorda - kas käigu tegemisele järgnes kellavajutus ja käigu tegemine või hoopis käigu tegemine ja kellavajutus. Kellavajutus 3 korda järjest olevat keelatud (kuidas küll?). Ometi on Geurt veendunud, et 99,99 % mängijaist siin mingeid trikke ei kasuta.

Üks hollandlane on aga lauale pannud sellise seisu:
Valged: Kg1, Vb1, Eg2 (3). Mustad: Kg8, Vd6, Ec7, d7, f7, g7 ja h7 (7).
Käigul on valge. Ilmselt kavatseb ta enne partii lõppu veel veidi vastase närvidel mängida. Võtab oma vankri, aga asetab selle kõigepealt b3 ja alles sealt viib selle edasi b8-le. On see nüüd lihtsalt matt või peaks laskma valgel vankri b1 tagasi panna, tegema talle hoiatuse ja laskma käik uuesti teha või jätta määrustepärane käik Vb3 jõusse ja pidada ebaoluliseks, mis vankriga hiljem tehakse?
Asi on muidugi lihtne. Kui vanker b3-l käest lahti lasti, siis sinna see ka jääb. Muidu läheb vanker sinna, kus ta oma teekonna lõpetab, kui see on määrustepärane käik.
Lembit