Kiirturniirile minnes

Nädalavahetusel on jällegi ees kiirturniiride sarja üks osavõistlus. Kiirmales pole enamasti üleskerkivaid probleeme küll palju rohkem kui tavamales, aga oma spetsiifika siin kindlasti on. Vaatasin seepärast tänasest Chesscafest huviga seal tõstatatud küsimusi ja Geurt Gijsseni vastuseid nendele. Terve hulk neist lähtub ühelt Iraani maletajalt, kes muide kurdab, et tema maal toimivat kohtunikud igasugustel turniiridel ebakorrektselt, nii et mängijad ei saa kohtuniku otsustega nõustuda. Geurt soovitab tal õigust otsida konkreetse turniiri apellatsioonikomiteelt ja kui seda pole, siis maleliidult.

Aga nüüd siis sisulised küsimused, jutt on nii kiir- kui välkmalest.
Mida teha, kui üks mängija käib kaks korda järjest? -
Loomulikult peab mängija oma teise käigu tagasi võtma. Kui tema tegevus vastasmängijat tõepoolest häirib ja see sel moel aega kaotab, siis võiks kohtunik talle lisaaega anda. Kui see juhtub samas partiis korduvalt ja kohtunikul tekib mulje, et seda tehakse meelega, siis võiks mängijat karistada nii nagu määrustevastase käigu puhul (2 minutit aega vastasele, 3. korral kaotus). Välkmales toob määrustevastane käik kohe kaotuse.

Mida teha, kui mängija vajutab kella käiku tegemata? - Põhimõtteliselt peaks toimima samuti nagu eelmisel juhul, see käib ka võimalike karistuste kohta.

Mida teha, kui kellelgi on laual kaks lippu? Ilmselt oli mängijal algseisus ka ühe oda asemel lipp. Aga vastane märkab seda alles siis, kui kolm käiku on juba tehtud (see on teatavasti piir, mille järel enam mingeid taotlusi malendite ja malelaua asendi ega kellanäitude kohta vastu ei võeta). - Tavamales peaksime art. 7.1a järgi partii tühistama ja mängima uue. Kiir- ja välkmales peaks art. 7.1a järgi jääma nii, nagu on. Kirjasõnast otseselt midagi muud välja ei loe. Kindlasti oleks see liiga karm ja absurdnegi. RC esimees leiab siiski, et mainitud artiklit tuleks kasutada vaid siis, kui mängijal on mingid malendid valesti asetatud, näiteks seisab ratsu c1 ja oda b1. Algseisus oleva kahe lipu korral tuleks aga toimida nagu tavamales: kõigepealt algseis õigeks ja siis alustada uuesti.

Mida teha, kui mängija paneb oma etturi a8, ei asenda seda aga mingi muu malendiga ja vajutab kella? Kas vastane võib sel juhul taotleda võitu? -
Tuleks toimida nii, nagu näeb ette art. 7.4a määrustevastaste käikude kohta. Niisuguse käigu puhul on vastasel õigus 2 minutile lisaajale.

Mida teha, kui mängija lööb parema käega vastase malendi, võtab selle siis oma vasakusse kätte ja paneb parema käega oma malendi samale väljale? -
Ei näe me Geurtiga küll, et siin midagi valesti oleks. Mida küll võiks siin muuta ja mille eest karistada? Geurt ütleb, et on vist liiga järeleandlik. Vaevalt küll.

Üks mängija on ajapuuduses, ajab korraga kolm või isegi rohkem malendit ümber ja püüab neid siis korrektselt lauale tagasi panna. Kes peab jälgima, et need ka tõepoolest õigetele väljadele saaksid? - Kõigepealt peaks ilmselt vastasmängija vaatama, kas seis on õigesti taastatud. Kui on mingeid kahtlusi, siis peaks kohale kutsuma kohtuniku. Kuigi jah, ega kohtunikul siin kerge otsustada ole, eriti kui ta pole seisu varem jälginud.

Geurt juhib tähelepanu sellele, et oleks ohtlik, sageli isegi väär kirjutada iga reeglirikkumise eest ette täpne karistus. Mis ei välista, et mõned karistused on koodeksis tõepoolest täiesti selgelt kirjas, olgu siis tegemist määrustevastase käigu, vale viigitaotluse või mobiiltelefoni helisemisega. Teistel juhtudel peaks kohtunik rohkem arvesse võtma konkreetseid asjaolusid. Oleneb ka turniirist ja selle osavõtjatest. Laste turniiril on kohtunik ju suurelt osalt õpetaja rollis, professionaalide turniiridel on tema käitumine aga hoopis teistsugune.
Lembit