Partiid lõpevad

Vaatleme mõningaid partiide lõppemisega seotud juhtumeid.
Esimene näide on USAst. Ühel mängijal oli laual kaks seotud etturit, vastasel ainult kuningas. Esimene teeb käigu ja arvab, et on vastase patti pannud. Ütlebki: "Ei suuda uskuda, et panin su patti!" Mehed suruvad käsi ja seiskavad kellad. Nüüd näitab vastane, et tegelikult patti polnudki. Kohtunik leiab, et viik jääb siiski jõusse, kuna suruti käsi ja seisati kellad.
Küllap see nii ongi. Protokoll on küll veel alla kirjutamata, aga piisab ka käesurumisest ja kellade seiskamisest, kes just kellad seiskas, polegi oluline. Ebaselges olukorras võib kohtunik langetada mistahes otsuse.

Torino olümpial võttis üks mängija malendi, pani selle siis lähteväljale tagasi ja käis hoopis teisega. Vastane küll protestis, aga kaotas hoopis ajaga, sest oli unustanud oma kella vajutada. Kirjutas aga partiiprotokollile alla ja meeskondade kaptenid allkirjastasid ka matśiprotokolli. Hiljem tuli küll protest, aga pärast protokollide allakirjutamist polnud sel enam mõju. Nii kinnitas apellatsioonikomitee kohtuniku otsuse.

Hollandis tõstatati küsimus, kas mängija võib alistuda seisus, kus ainult temal on materjali partii võitmiseks. Koodeksi art. 5.1b ütleb, et alistumisega partii lõpeb, art. 8.7 jätab aga allakirjutatud tulemuse jõusse isegi siis, kui see on vale (kui kohtunik ei otsusta teisiti). Kui aga kohtunik arvab, et tegemist on pettusega, tuleb rakendada art. 12.1 malemängu maine kahjustamise kohta koos vastavate karistustega.

Lisan siia veel mõtteid Hispaania koodeksikommentaaridest.
Alistumise levinumad vormid on: 1) kella seiskamine, 2) käe ulatamine vastasele, 3) kuninga ümberlükkamine, 4) valjusti teatamine. On kahetsusväärne, et kaks viimast esinevad üha harvemini, kuigi just need ei jäta võimalusi kahelda mängija kavatsustes.
Nii pole aga teise võimalusega. Enne kui vastane ulatab oma käe, võib mängija enda oma tagasi tõmmata. Kommenteerija arvates lõppes partii alistumisega, sest alistumine ei nõua mõlema mängija nõusolekut, vaid seda, et üks neist sellest teataks. Pärast alistumist partiid edasi mängima panna ei saa.

Kella seiskamine on tegevus, millest üksinda alistumiseks ei piisa. Kella võib seisata ka mingi taotluse esitamiseks, mingi malendi otsimiseks jne. Peab olema selge, milleks kell seisati. Alistumisel järgneb kella seiskamisele mingi muu tegevus (käe ulatamine, tulemuse märkimine protokolli).
Tähtsaks alistumise märgiks on ka partiiprotokoll, kuhu on märgitud alistumine või kantud vastav tulemus. Seetõttu on tähtis saada protokollile mõlema allkirjad. Ainsad erandid on juhud, kus partiis on varem olnud matt või patt.
Lembit