pühapäev, 22. mai 2011

Nii või teisiti?

Male toetusühingu kiirturniiride sarja polnud pärast päris esimest Laagri turniiri tegutsema pääsenud. Täna käisin ära Suure-Jaanis. Nii on kõige muu kõrval see turniirisari ka mu Eestimaa tundmist laiendanud. Tajusin, et on päris suur vahe, kas sul mängib peaaegu 100 mängijat nagu Laagris või alla 60 nagu täna. Mis sellest, et täna pidin oma kolleegi Askoldiga kahekesi hakkama saama. Askold võttis tehnikaga tegelemise kõrval enda hoole alla ka silma peal hoidmise kuuel esimesel laual.

Millele oleks vaja järgmisel korral rohkem tähelepanu pöörata? Üks asi on kindlasti kohalolijate ja paarimisnimekirjas olijate nimede täielik kattumine. Kui tegemist on eelregistreerimisega, siis kipub üsna viimase minutini lahtiseks jäävat, keda mittetulnutest ikka veel oodata on ja keda mitte. Või laudade paigutus. Tegelik mängijate arv jäi varem planeeritust veidi väiksemaks ja seetõttu oleks võinud mängijad veidi teistmoodi laudade taha panna. Ei hakanud viimastel minutitel enam midagi muutma, aga nii jäi meil laudade vahele üsna napilt ruumi, samal ajal kui osa ruumist jäi kasutamata. Või mõelda isegi sellisele pisiasjale nagu see, kuhu peaks paarimiste lehe üles riputama, et see kõigile paremini nähtav oleks.

Tava- ja kirimale erinevused ning mõned juhendi olulised punktid said algul selgeks tehtud nagu tavaliselt. Määrustevastastest käikudest ei pääsenud seekordki. Pealegi tehti neid vaid siis, kui ühel või isegi mõlemal mängijal aega jäänud alla minuti. Mistahes reegleid me ka ei kasutaks, peab vastaspool kindlasti saama oma kaks lisaminutit kätte. Aga kuidas neid seada, millisel kellal? Eksimuste vältimiseks ja kõikidele kontrolli võimaldamiseks olen kõigepealt pannud laual olnud kella seisma, siis võtnud teise kella ja seadnud sellele õiged näidud. Tegin nii tänagi. DGT kelladega on see siiski üsna aeganõudev protsess. See annab mängijaile täiendavat aega mõtlemiseks ja võib mõjutada partii käiku. Mõtlesin siis, et võiks ju siiski proovida parandada näitu samal kellal. Igaks juhuks konsulteerisin Askoldiga. tema ütles kindlalt: ei! Jäin siis endise ja ilmselt ikkagi õige mooduse juurde.
Määrustevastaste käikude asendamisega probleeme ei tekkinud. Askold ütles küll, et pidi üsna kogenud mängijatele selgeks tegema, kas määrustevastase käigu kohta võib taotluse esitada juba enne oma käigukorra saabumist ja mida teha, kui puudutatud malendiga pole ühtki võimalikku käiku. Muide ka minul tuli vastata küsimusele, kas reegel "puudutatud - käidud" kehtib tõesti ka kiirmales.

Oli partii, kus mõtlemisaeg oli mõlemal otsa saanud. Oli üsna selge, kelle aeg varem lõppes. Sel ajal aga mängija ajaületuse taotlust ei esitanud. Nii peame siis lähtuma artiklist A4d ja lugema niisuguse partii viigiks. Ega kumbki ei protesteerinudki, küsisid ise, kas see võib nii olla.
Ühe laua juurde sattusin siis, kui seal tõepoolest oli tegemist üsna viimaste sekunditega. Mõlemad välgutasid, kuidas oskasid ja nupud ei tahtnud kuidagi oma väljadel püsima. Välkmale jaoks olid need malendid kergevõitu. Kohtuniku poole kumbki ei pöördunud. Ilmselt oli tegemist olukorraga, kus isegi kiirmales oleks kohtunik pidanud omaalgatuslikult sekkuma, kui ... aega oleks rohkem olnud. Leidsin, et mistahes sekkumine oleks olnud kasulik ühele poolele. Nii ootasin ka need viimased sekundid ära ja kohe ületaski üks aja, teise kellale jäi üks sekund.

Ükski kell täna nulli ei jooksnud. Tõsi küll, üks mängija kaebas, et tema kell käib kogu aeg ka siis, kui vastane on käigul. Vaevalt küll. Võtsin selle kella siiski mõneks ajaks hoolikama järelevalve alla, aga ei avastanud midagi ebanormaalset. Võimalik, et mängija oli kord hooletult kella vajutanud ja siis vastasmängija kell ei käigustunud.
Kokkuvõttes oli aga tegemist täiesti tavalise normaalse turniiriga, kuigi nagu näha võivad paljud asjad kohtunikule järelemõtlemiseks ainet anda.
Lembit

Kommentaare ei ole: