Ikka elementaarsest

On küsimusi, mis Chesscafes korduvad ühes või teises variandis ühest veerust teise. Kas pole ikka jõutud endale selgeks teha, kuidas toimida, või on tõepoolest tegemist eriti tähtsate asjadega.
Tśiilis käib tavapartii. Valge teeb käigu, aga pole veel kella vajutanud. Must teeb nüüd vangerduse, aga mõistab siis, et sel moel saaks ta paari käiguga mati ja võtab käigu tagasi. Valge kutsub nüüd kohtuniku, viidates musta tehtud käigule. Must ütleb, et kuna valge polnud veel kella vajutanud, siis ei saanud ta ju käia. Mida võtaksite ette kohtunikuna?
Art. 1.1 ütleb, et mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud. Oli ju tehtud, nii et vangerdus loeb ja kuivõrd tegemist on määrustepärase käiguga, pole mingit alust selle tagasivõtmiseks ja mingi muu käigu tegemiseks.

Kohalik võistlus kusagil Brasiilias. Mängija teeb käigu, pakub viiki ja vajutab siis kella. Vastane võtab viigi vastu, seejärel aga mõistab, et viimane käik oli tegelikult matikäik. Pärast väikest segadust jäi turniiritabelisse siiski viik. Kas aga ka õigesti?
Art. 5.1a järgi on vastasmängija kuningale mati andnud mängija partii võitnud. Sellega oli partii kohe lõppenud, nii et edasine ei omanud enam tähtsust. Polnudki vist enam mõtet süveneda viike käsitlevasse art. 9.1b, nagu tehti seda Chesscafe vastuses.

Üks kanadalane pole mängides märganud, et tema kuningas on tulle jäänud. Vastane ka sellele tähelepanu ei juhtinud. Võtsid siis mehed need käigud tagasi, mis olid laual tehtud sellest peale, kui kuningas oli esmakordselt tules. Kas toimiti õigesti?
Kindlasti. Kunagi oli koodeksis omaette artikkel, et tuld pole vaja öelda (mul on praegu laual Ranneforthi 1922. a. kalender, mille järgi on tuleütlemine tavapärane, mitte aga tingimata vajalik). Artikkel kadus, aga ega sellega tule ütlemise kohustust tekkinud. Kuninga tulle jätmine on lihtsalt määrustevastane käik koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Taastatakse sellele eelnenud seis ja õige käigu otsingul arvestatakse puudutamise kohta käivaid reegleid..
Sellised elementaarsed asjad siis viimases Chesscafes.

Üks IA Ameerikast on otsinud tõlgendust reeglitele, mis puudutavad pimeda kaasamängimist nägijate võistlusel. 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni. Esimese kontrolli lõpul on mõlemad ajapuuduses ega pea enam partiiprotokolli pidama, kohtunik kirjutab. Art. 13.6 järgi ei või ta aga anda mingit infot tehtud käikude arvu kohta, kui kumbki nooleke pole veel kukkunud.
Art. 9.2(9d)järgi võib aga vaegnägijast mängijal olla abiline, kes tema palvel ütleb talle tehtud käikude arvu ja kasutatud ajad. Kusagil pole öeldud, et see artikkel ajapuuduses ei kehti. Nii saab mängija ka ajapuuduses oma abiliselt vajalikku infot. Kahtlen Geurti seisukoha reaalsuses, et seda infot peaks edastama selliselt, et vastasmängija ei kuuleks. Kui vaegnägijal abilist pole, võib kohtunik talle ajutise abilise määrata ainult kohtuniku poolt määratud ülesannete täitmiseks.
Lembit