Juhtumeid välkpartiidest

Schach-Zeitungi sellekuise numbri reeglirubriigist leiame artikli, millel üsna intrigeeriv pealkiri "Ümberpööratud vankritest ja märgistatud odadest". Selles vaadeldakse mitmeid välkturniiridel asetleidnud juhtumeid. Küllaldast järelevalvet neil võistlustel polnud, nii et kehtisid tavalised välgureeglid. Kuivõrd võisime äsja lugeda meie noorte suurest edust Euroopa esivõistlustel ja meie oma välguvõistlused tulekul, siis ehk võivad need näited mingit huvi pakkuda.

Juhtum 1. Valge annab vastase kuningale tuld. Must teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Valge seda ei märka ja haarab oma nupust. Siis näeb, et must kuningas on tules ja taotleb vastase "valekäigu" fikseerimist. Must aga nõuab "puudutatud - käidud". ?
- Art. B3c järgi võib taotluse määrustevastase käigu kohta esitada oma käigu tegemiseni. Valge on oma malendit ainult puudutanud, aga käinud ta sellega pole. Seega võib ta endale võitu taotleda.

Juhtum 2. Valge ettur jõuab viimasele reale. Valge haarab lipu, et see lauale panna. Siis aga märkab, et sel juhul oleks vastane patis. Paneb siis lipu malelaua kõrvale ja tahab peale panna hoopis vankri. Must aga nõuab siingi "puudutatud - käidud" ja lipu pealepanekut. ?
- Selliste juhtumite puhul pole oluline, kas tegemist oli välguga või mitte. Art. 4.4d järgi on uue malendi valik lõplik, kui see malend puudutab muundumisvälja. Siin lipp malelauale ei jõudnud, nii et selle asemel võib peale panna vankri.

Juhtum 3. Valge tahab etturit muundada lipuks, paneb selle märgiks lauale ümberpööratud vankri ja vajutab kella. Must teatab "valekäigu" tegemisest. ?
- Valge võis kavatseda küll etturit lipustada, aga ümberpööratud vanker jääb ikkagi vankriks. Musta taotlus tuleb ometi liiga vara. Määrustevastase käiguga on tegemist alles siis, kui see vanker hakkab mööda diagonaale käima. Kui ta liigub mööda ridu ja liine, siis valekäike pole.
Jürgen Kehr kirjutab, et kord olevat temalt küsitud, miks on tavaliselt odadel peal väike sisselõige. Tema öelnud, et see on pärit piiskopi peakattest (inglise keeles on Bishop piiskop, aga males oda). Tegelikult pidavat see lõhe olema aga selleks, et sinna panna sedel, mis näitab, et see oda on nüüd lipp.

Juhtum 4. Mõlemal kellapoolel on noolekesed kukkunud. Valge taotleb ajaületuse fikseerimist, must ulatab talle alistumise märgiks käe. Siis märkab ta aga, et kukkunud on mõlemad noolekesed ja ta taotleb viiki. ?
- Selles osas kehtivad ka välgus kiirmalereeglid. Art. A4d3 järgi loetakse mõlema noolekese langemisel partii viigiks. Kahjuks DGT kelladega, seda tavaliselt rakendada ei saa, sest kui nende ühele poolele ilmub ajaületust märkiv lipuke, jääb kell kohe seisma.

Juhtum 5. Valged toovad endale lipu, aga panevad igaks juhuks lauale ümberpööratud vankri. Järgmisel käigul annavad nad selle nupuga diagonaalis tuld ja vajutavad kella. Must ei märka, et tema kuningas on tules, teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Valge taotleb "valekäigu" fikseerimist. Alles nüüd märkab must, et valge on tuld andnud võltslipuga. Ka tema taotleb "valekäigu" fikseerimist. ?
- Kui valge käis vankriga diagonaalis (näiteks e8-c6), siis on see määrustevastane käik. Must oleks nüüd võinud enne oma käigu tegemist taotleda võitu (art. B3c). Ta jättis aga selle tegemata. Nüüd on tegemist valge taotlusega, aga ka see pole õige, sest vanker ei saa mööda diagonaali tuld anda. Nii et tuleb lihtsalt edasi mängida.

Juhtum 6. Valge paneb oma etturi viimasele reale ja ütleb "matt!", ilma sinna mingit vigurit panemata. Must taotleb "valekäigu" fikseerimist. Mis saab, kui 1) valge on juba kella vajutanud ja 2) kui valge pole veel kella vajutanud?    ?
Vastust otsime etturi muundamist käsitlevatest art.4d ja 4.6c ning välkmales määrustevastast käiku käsitlevast art. B3c. Et käik oleks tehtud, peab ettur olema malelaualt eemaldatud ja uus malend käest vabastatud. Mustal on taotlusõigus võiduks siis, kui valge on kellavajutusega oma käigu lõpetanud (etturi puudulik muundamine). Kui kell pole veel vajutatud, siis pole veel midagi juhtunud. Etturi muundamine tuleb lõpetada, teisele väljale enam etturit panna ei saa, sest see on juba käest lahti lastud.
Lembit