Puudutusest ja käimisest

Vaielda võib kõige üle, olgu selleks siis kasvõi üsna elementaarsed asjad. Eelmisel nädalal oli Saksa maleliidu lehel elav mõttevahetus malendite puudutamise ja määrustevastaste käikude ümber. Diskussiooni alustaja tõstatas kõigepealt küsimuse, kas välkpartiis saab taotleda vastase käigu määrustevastaseks kuulutamist ka pärast seda, kui oled juba mingit oma malendit puudutanud. Ega sakslaste arutlustest täit selgust kätte saanudki. Koodeksi art. 4.7 teatavasti ütleb: Mängija kaotab oma õiguse taotluse esitamiseks art. 4 rikkumise kohta vastasmängija poolt, kui ta on juba ise mingit malendit meelega puudutanud. Nii et kui on tegemist tavamalega, siis kui oled mingit nuppu puudutanud, siis pole sul vastase käigu kohta enam midagi öelda. Kiirmale kohta aga ütleb art. A4c: Vastasmängijal on õigus väita enne oma käigu tegemist, et mängija on sooritanud määrustevastase käigu. Sakslaste arutlusest jääb mulje, et kuivõrd enamik asju lahendatakse kiir- ja välkmales ühtmoodi, siis käib see ka selle artikli kohta. Aga ei käi ju. Välkmale osas ütleb art. B3b selgelt, et artiklid 10.2 ja A4c ei kehti.

Edasi tõstatati küsimus määrustevastaste käikude parandamisest. Vastava korra näeb teatavasti ette art. 7.4. Tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust, kui seda aga enne partii lõppu märgatakse. See käib mitte ainult tavamale, vaid ka küllaldase järelevalvega kiir- ja välkmale kohta.
Või kas kehtib puudutatud - käidud reegel ka siis, kui määrustevastane käik avastatakse partiis alles hiljem? Välkmales peaks asi selge olema. Kui kiirmales märkad alles pärast oma nupu pihkuvõtmist vastase määrustevastast käiku, siis peab vastane asendama selle käigu reeglitepärasega, aga vaevalt peaks mängijalt nüüd nõudma, et ta pihkuvõetud malendiga käiks. Olukord on ju muutunud.

Kui valge teeb tavamales määrustevastase käigu, siis peab ta musta taotlusel selle tagasi võtma ja tegema võimaluse korral sama malendiga määrustepärase käigu. Kui mitte, siis võib ta teha mistahes käigu ja puudutamine ei loe.
Kui must on juba malendi kätte võtnud ja esitab siis taotluse valge määrustevastase käigu kohta, siis taotluse õigsuse korral peab valge tegema määrustepärase käigu, musta jaoks aga puudutatud - käidud reegel ei kehti. Kui taotlus oli ekslik, jääb valge käik jõusse, must peab aga käima kättevõetud nupuga. Selle käigu suhtes kehtivad art. 4.3 ja 4.6 reeglid.

Niisiis: Kui kohtunik märkab määrustevastast käiku, peab ta kohe sekkuma. Mängijast ei või sõltuda, kas tema vastase tegevust parandatakse või mitte. Mehaaniliste kellade kasutamisel andsime vastasele tavaliselt veidi aega juurde, Fischeri kontrolli puhul seda teha ei saa.
Kiir-ja välkmales vastase taotluseta sekkuda ei või.
Kui mängija märkab vastase käigu määrustevastasust alles pärast seda, kui taõimalik  on oma malendit puudutanud, ei pea ta sellega käima, kuna tekkinud on uus olukord.
Tavamales võib määrustevastase käigu sooritaja mängida edasi ja teatada sellest käigust alles hiljem sõltuvalt partii käigust. Igal juhul pöördutakse varasema seisu juurde tagasi. Ta ei tohi ainult vahepeal matti saada, siis on ta partii kaotanud.
Võimatu käik ei kuulu üldreeglina parandamisele, kui see avastatakse pärast protokollide allakirjutamist. See on aga võimalik näiteks siis, kui see selgub partii kontrolliks läbimängimisel. Partiid ei saa siis veel lõppenuks lugeda.

Üks kurb sõnum on siiski ka. Oma 80. eluaastal on lahkunud Maido Jaansoo, meie maleföderatsiooni esimees aastatel 1966-72. Vist küll ainus mees sellel ametipostil, kes ka ise turniirimalet mägis ja seetõttu ala paremini tundis. Tagantjärele meenuvad need aastad tegusate ja asjalikena. Siis pandi algus Tallinna rahvusvahelistele turniiridele. Igal aastal avaldati Eesti edetabelid, mis sündisid meistrite, meistrikandidaatide ja presiidiumi liikmete ühise hääletuse tulemusel. Võrru tööleminek sundis Maidot esimehe ametist loobuma, kuid föderatsiooni presiidiumi kuulus ta ühtekokku üle 20 aasta. Puhka rahus, hea sõber!
Lembit