Tegemisest ja sooritamisest

Ettepanekuid koodeksi malekella puudutava art.6 parandamiseks ja muutmiseks sai juba põgusalt käsitletud (vt. meie 30.V Ajast ja kelladest). Selgub, et arutusele tulevaid asju on veelgi. Nii üritatakse täiendada  art. 6.7. Kui praegu öeldakse seal, et partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu tegemist oma kella, siis nüüd on see kavas panna käskivasse kõneviisi (peab seiskama). Käik loetakse selle artikli järgi sooritatuks mitte ainult siis, kui see lõpetab partii, vaid ka siis, kui vastane on oma järgmise käigu teinud.

Veel enne koodeksi muutmist on aga hakanud juba kostma ka vastuväited. Nii toob kanadalane Denommee viimases Chesscafes sellise näite. Oletame, et valge teeb määrustevastase käigu ega ole veel oma kella vajutanud. Enne valge kellavajutust teeb käigu ka must. Musta kellavajutus lõpetaks nüüd valge käigu ja tooks talle karistuseks 2 minutit aega. See aga tähendaks, et mustal on voli otsustada, millal on valge käik sooritatud ja see valik viib valge karistamisele. Praeguste reeglite järgi oleks valge võinud oma määrustevastase käigu karistamatult enne kellavajutust tagasi võtta. Kui see oleks olnud valge 3. määrustevastane käik, oleks must võinud panna kiiresti käies ja sel moel valge käiku lõpetades valget partiid kaotama. Mustal polegi vaja teha mingit loogilist käiku, kuna seis taastatakse sellisena, nagu see oli enne valge määrustevastast käiku.

Veelgi hullem olevat asi küllaldase järelevalveta välkpartiidega, sest sooritatud määrustevastane käik kaotab seal kohe mängu. Must võiks kiiresti käike sooritada oma vastase määrustevastaste käikude lõp0etamiseks, et sellega endale võitu tagada. See võiks aga malepartii halba valgusse seada.
Denommee jääb arvamusele, et käigu sooritamine tuleks teostada mängija enda tegevusega, mitte vastase omaga. See tagaks, et igaüks, kes määrustevastase käigu teeb, saaks seda ka karistamatult korrigeerida. Muidugi peab määrustepärane käik seejuures vastama art. 4 nõuetele.

Oma vastuses nendib reeglite komitee esimees Gijssen kanadalase märkuste loogilisust ja leiab, et neid tuleks arvesse võtta. Ta leiab aga, et eriti kiir- ja välkmales on kohtunikul raske jälgida, kas vastase järgmine käik tehti enne mängija käiku või mitte.
Ise tõstatab ta veel ühe probleemi, mis on seotud art. 6.9. Teatavasti ütleb see, et partii kaotab mängija, kes pole ettenähtud aja jooksul sooritanud nõutavat arvu käike. Kuidas aga rakendada seda artiklit siis, kui kumbki kella ei vajuta? Kas see tähendab siis, et käigud jäävadki sooritamata? Võimalikuks lahenduseks pakub Geurt, et kui mängija ei vajuta kella, loetakse käik sooritatuks järgmise käigu tegemisega.
Näiteks teeb valge 21. käigu, must samuti.Nüüd teeb valge oma 22. käigu ja sellega loetakse valge 21. käik sooritatuks. Viimane käik enne ajakontrolli tuleks siiski sooritada "normaalselt".
Nii et reeglite komisjonil Istanbulis tööd jätkub.
Lembit