Veel Chesscafest

Üks itaallane teeb viimases Chesscafes ettepaneku näha koodeksis ette karistus, kui keegi peaks vajutama kella ilma käiku tegemata. Heakskiitu ei järgnenud. Ütleb ju praegugi art. 6a üsna selgelt, et partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu tegemist oma kella ja käivitab ühtlasi  vastasmängija kella. Võib olla, et mängija teeb käigu ja enne kui ta vajutab oma kella, teeb vastane oma käigu. Siis on tal ju õigus käiku tegemata kella vajutada.

Kusagil Indias on mingil noorteturniiril tekkinud vaidlus partii tulemuse suhtes. Mustal olnud laual kuningas,  vanker ja ettur, valgel vaid kuningas ja ratsu. Sellise materjali juures ületas must aja. Partii loeti viigiks, kuigi must näitas, et matiseis on täiesti võimalik, näiteks Kh6, Rf7 - Kh8, Vg8, Eg2.
Praeguste reeglite järgi oleks kohtunik tõepoolest pidanud valgele võidu andma (art. 6.9). Uue koodeksi projekti järgi loetavat selline seis viigiks, kui ratsuga mängijal pole forsseeritud võitu (kuidas need seisud küll koodeksis piiritletakse?).

On tõstatatud küsimus, kas mängija peaks ka sel juhul 2 minutit täiendavat aega saama, kui tema vastane teeb tavapartiis määrustevastase käigu, aga ei soorita seda. Ilmselt mitte. Art. 7.4 rakendatakse vaid sooritatud käikude puhul.
Geurt on arvamusel, et nii tuleks toimida ka edaspidi. Ainus halb asi on, et kui mängija ainult teeb määrustevastase käigu, aga ei soorita seda, on vastasel ees ebaõige seis, mis raskendab tal järgmise käigu leidmist. Igatahes on asi lubatud reeglite komitees arutusele võtta.
Art. A4c keelab kohtuniku sekkumisse kiirpartiisse ilma mängija  taotluseta. Tavapartiis võib seda ilmselt teha. Kas midagi peaks muutuma, kui mängija märkab oma eksimust ja korrigeerib seda enne kohtuniku sekkumist?

Päritakse, kas kunagi olevat kehtinud reegel, mille järgi seotud malendiga käinud ja kella vajutanud mängijal tuli käia kuningaga. Geurt vastab jaatavalt. Ilmselt pidi see olema üsna ammu. Vanu raamatuid sirvides jäi mulle silme ette Dufresne´i Kleines Lehrbuch des Schachspiels (7.väljaanne 1901). Otseselt seda reeglit ei leidnud, aga mitmel juhul oli karistuseks kuningakäik küll.

Jälle on juttu kapteni rollist meeskonnavõistlustel. Kuidas peaks ta ikkagi toimima, kui mängija temalt küsib, kas ta võib pakutud viigi vastu võtta? Eelkõige peaks vastus sõltuma punktide arvust, mida meeskond vajab. Kapteni õigused jäävad paljuski selgusetuks. Ta ei tohiks minna vastase laua juurde ega seisu uurida. Ehk peaks mängija protestima, kui vastase kapten tema lauale läheneb?

Inglise krahvkondade võistlustel muudeti mobiilireegleid. Kaotuse fikseerimiseks peab mobiil nüüd helisema kaks korda.
Iga föderatsioon võib ju ise detailsemaid reegleid rakendada. Kui võistlus FIDE reitinguarvestusse ei lähe, siis probleemi pole. Reeglite komitee kavatseb art. 12.3b lõppu lisada: Võistluse reeglid võivad ette näha teistsuguse leebema karistuse. Seega läheb asi paindlikumaks.

Ettepanek Prantsusmaalt: Vaja on ühtset śveitsi süsteemi turniiride tarkvara. Kõiki FIDE heakskiiduga turniire tuleks paarida ühtviisi.
Vastus: Piisab sellestki, kui programmil on FIDE heakskiit.
Ettepanek Indiast: Vähendada mängija reitingut, kui ta pole aastas ühtki reitingupartiid mänginud.
Vastus: Pole aus. Turniiril mängides korrigeerib mängija oma reitingut ise.
Veel võib sellest Chesscafest leida praktilisi soovitusi, kuidas toimida partii viigiks tunnistamisel art. 10.2 alusel.
Lembit