kolmapäev, 19. september 2007

Geurt ja tema veerud

Iga kuu 3. kolmapäeva hommikul ilmub Chesscafes nähtavale järjekordne "Kohtuniku märkmik", kus talle esitatud küsimustele vastab hollandlane Geurt Gijssen, FIDE reeglite komitee esimees ja paljude viimase aja rahvusvaheliste turniiride peakohtunik. Nii on see olnud juba peaaegu kümme aastat. Tänane märkmik oli minu lugemist mööda juba 114.

Esmakordselt olin Geurtiga kaks ja pool kuud koos 1987 Sevillas Kasparovi-Karpovi matśil. Geurt on minust poolteist aastat vanem, kuid hakkas suure malega kokku puutuma minust kümmekond aastat hiljem, saades ka IA-ks 10 aastat hiljem. Mulle oli tookordne MM-matś juba neljas (+ peakohtunikuna viiel pretendentide matśil), Geurtile esimene. Nii et kui praeguseks on ta minust kaugelt rohkem tegutsenud, siis tookord võis tal minust ka mingit praktilist kasu olla, tippmatśidel on oma spetsiifika.

1989 tegime koos GMA suurt śveitsi süsteemis turniiri Palma de Mallorcas, 1994 Moskva ja 1998 Elista olümpiat. 1994. aastast alates olime koos FIDE tehnilises komisjonis ja reeglite komitees. Kui me Dohas 1999 FIDE kohtunikekogus arutasime, kas ei peaks IA-del nende autoriteedi hoidmiseks keelama võistlustel tegutsemise 65-aastaseks saanult, tõusis Geurt ja viskas ukse väljastpoolt kinni. Paar kuud varem oli ta saanud 65. Sellega ühtlasi arutlus lõppes ja et üldse midagi otsustada, pandi paika hoopis IA alumine vanusepiir.

Igakuised veerud ei kujuta endast reeglite komitee ametlikke seisukohti, ometi on nende jälgimine kindlasti igale kohtunikule kasulik. Oma igapäevatööks leiab siit palju kasutatavat. Muidugi pole kõik küsimused ühtviisi tähtsad. Kuivõrd olen välja kirjutanud kõik vähegi olulise kõigist senistest veergudest, siis on ajuti märgata ka ebajärjekindlust. Muidugi on ka reeglid ja nende rakendamise praktika aastakümne jooksul muutunud. Geurt isegi vananeb ja nii nagu tema varem laitmatut kohtunikutööd on viimasel ajal vahel hakatud teravalt kritiseerima, nii võib sama öelda ka tema vastuste kohta.

Eelmise aasta suvel oli ta Baltikumi-reisi peatuspaigana ka Tallinnas. Oli võimalus teda pool päeva saata, meenutada möödunut ning arutada aktuaalseid reeglite ja kohtunikutöö probleeme. Paari lausega viitas ta sellele ka järgmises Chesscafes. Ta osaleb mingi raamatu koostamisel maletajate haudade kohta. Nii pildistas ta hoolega Metsakalmistul Kerese, Olli ja Pohla haudu (viimase oma selle malelise väljanägemise pärast), Tõnismäel Kerese sammast. Kahjuks on lubatud pildid jäänud Tallinna jõudmata. Geurt ütles, et tema viimaseks suurturniiriks jääb Dresdeni olümpia. Arvas, et me võiksime oma kohtunikutegevuse seal ühiselt lõpetada, aga muidugi ei sõltu see minust.

Tänast Geurti veergu võib lugeda parajate keskmike hulka, kuigi ka selles on vastuseid, mis üllatavad ja panid näiteks Malekohtuniku mulle meili saatma veel enne, kui kogu veeru lugemisega olin lõpule jõudnud. Aga sellest ehk konkreetsemalt mõnes järgmises nupukeses. Siinkohal pööraksin tähelepanu vaid ühele veerus sisalduvale üldisemat laadi küsimusele.

Kreeklasest IA Viron Tsorbatzoglou leidis, et edaspidi peaks FIDE reeglitele hakkama lisama ka tõlgendusi. Koodeksis pole paljud asjad selgelt kirjas, mistõttu tehakse samades olukordades erinevaid otsuseid. Geurt nõustub sellega ja märgib, et sama küsimuse olevat tõstatanud ka ACP peasekretär Maceja. Igatahes võtvat ta asja üles reeglite komitee järgmisel koosolekul. Lahtine olevat vaid, kuidas vastavat materjali levitada.

Mingil määral oleks see tagasipöördumine juba olnu juurde. Minu koodeksieksemplaridest on lugemiseks kahtlemata huvitavaim 1975. aasta oma. Peaaegu iga artikli taga seisab seal FIDE ametlik tõlgendus, mis sageli kujutab endast Gijsseni-stiilis vastust kunagi esitatud küsimusele. Kuna väljaanne ilmus New Yorgis, on artiklite vahele paigutatud veel USA Maleföderatsiooni turniirimääruste vastavad sätted. Tõlkisin kunagi kõik selle isegi eesti keelde, aga käsikirja ta muidugi jäigi. Huvitav lugemismaterjal küll, aga kasutamiseks liiga laialivalguv ja ebaühtlane. Pealegi lisandus uusi tõlgendusi pidevalt juurde. Ehk seekord leitakse parem väljund. Sellise materjali olemasolul aga ehk jääks mõnigi Gerti poolt täna esilekutsutud vaidlus ära.
Lembit

Kommentaare ei ole: