Veidi mobiilihelinatest

Vahel on kasulik vaadata, kuidas toimivad kohtunikud teistes maades. Eile kulutasin mitu tundi jälgimaks diskussiooni mobiilihelinale reageerimise üle Saksa Maleliidu kodulehel. FIDE ranged reeglid on üldteada, aga neil on igal liidumaal oma turniirimäärused, kus esimene helin toob sageli vaid 5-minutilise lisaaja vastasele ja mõnel pool tuleb enne seda vaid hoiatus teha. Asi sai alguse sellest, et kusagil jättis kohtunik kaotuse panemata. Ja nüüd siis jaanuarist peale vaieldakse. Praeguseks on selge, et kuigi FIDE läks ehk liiale ja reeglite muutmist tuleb taotleda,

peavad siiski kehtima ühtsed reeglid, vähemalt reitinguturniiridel. Peamine vaidlus on viimasel ajal käinud selle üle, mis tuleks tabelisse kirjutada süüdlase vastasele (ehk peaks tema seisu üldse hindama hakkama, kuigi see pole kohtuniku töö, 10.2 rakendamine mingil määral välja arvatud) ning kas näiteks 0:0,5 on malepartii loomulik tulemus. Kas arvutid seda üldse aktsepteerivad? Kohtunikekogu esimees Jürgen Kohlstädt leiab, et alati tuleks tabelisse panna 1:0 või 0:1. Teisi tulemusi võib küll panna, aga siis pole välistatud, et kusagil mõni kohtunik toimiks teisiti. Ja tema jaoks oleks niisugune kohtuniku diskrediteerimine palju hullem kui see, et keegi võidaks kusagil ühe partii, mida ta normaalselt võitma ei peaks, aga siis pole süüdi kohtunik, vaid see mängija, kes oma telefoni välja ei lülitanud. Vaidlused jätkuvad kaheksas kuu. Ja meie? Püüdkem siis võimalikult koodeksist kinni pidada, nii kaua kui vastavaid sätteid muudetud pole. Ja andkem vastasele pool punkti vaid sellistel erandjuhtudel, kus tal tõesti matistamiseks jõudu pole. Koodeks seda täpselt ei ütle, aga sellise tõlgenduse võib kasvõi Geurt Gijsseni jaanuariveerust välja lugeda. Ja sakslaste jätkuvat diskussiooni võib iga asjahuviline ise vaadata.