1. Artikkel 10.2. ütleb, et kui mängijal on kellal vähem kui 2 minutit, siis tal on õigus taotleda viiki väites, et vastane ei tee jõupingutusi võitmiseks (mäng aja peale) või antud seisu ei ole võimalik võita normaalsete vahenditega. Koodeks loeb artiklit 10.2. sisuliselt viigi pakkumiseks.
2. NB ! Artikkel 10.2. kehtib ainult ajakontrollide puhul, kus mängijal on viimasel ajaperioodil ette nähtud lõplik aeg. See tähendab, et kui igal käigul lisandub kasvõi üks sekund, siis artikli 10.2. järgi ei saa viiki taotleda, sest et mängija aeg ei ole lõplik. See oli üks trikiga küsimus viimasel kohtunike eksamil. Tõsi, koodeksist on seda väga raske välja lugeda (kuid siiski see sisaldub artikli pealkirjas). Lisaks ei kehti artikkel 10.2. välkmales (s.t. kui ajakontroll partiile on väiksem kui 15 minutit).
3. Pärast sellist viigitaotlust on kohtunikule antud väga suured vabadused. Kohtunik võib taotluse põhjendatuks lugeda, oma otsuse edasi lükata või ka taotluse tagasi lükata. Kui kohtunik lükkab taotluse tagasi (ilmne juhtum, kui laud veel nuppe täis ja kohtunik on partiid enne jälginud), siis peab ta vastasmängija kellale lisama 2 minutit (lihtne meeles pidada, kuna on 2 minuti reegel. Eksamil oli palju segadust, kus aeti sassi seisu 3-kordse kordusega, kus kehtis 3 minuti reegel). Ilmselt kõige ohutum on oma otsus edasi lükata, sest kehtib üks kaljukindel reegel : kohtunik ei tohi kunagi sellisel juhul seisu hinnata !!! (Erandiks võivad siin olla seisud lipp lipu vastu, vanker vankri vastu jne, kuigi sealgi võib laual olla mingi lõks, mida mängija peab nägema) Kui kohtunik lükkab oma otsuse edasi, siis ta võib vastasmängija kellale lisada 2 minutit. Lisaks püüab kohtunik sel juhul partiid jälgida, sest tema jaoks on oluline, kas vastasmängija teeb jõupingutusi võitmiseks või mitte. Loomulikult ei tähenda see seda, et viigi taotleja võib nüüd laua taga uinuda ja oma kellal rahulikult sekundeid joosta lasta. Kohtunik ei pea otsuse tegemiseks ootama kella kukkumist, vaid võib oma otsuse teatada ka varem. Lisaks märgime, et partii tulemus ei ole ainult viik või vastasmängija võit. Kui vastasmängija ajaga kaotab, siis võib viigitaotleja selle partii koguni võita. Märgime veel, et kohtuniku otsus partii tulemuse kohta on lõplik ja selle kohta ei saa esitada mingeid pretensioone.
4. Seega jõudsime sinnamaale, et kohtunikule on tähtis antud partiid jälgida. Niisiis kui mängija kellal on näiteks kaks sekundit ja ta taotleb viiki artikli 10.2. järgi, siis tuleb selline taotlus enamasti tagasi lükata, sest et mängija ei andnud kohtunikule küllaldaselt võimalust partiid jälgida. Muidugi, kui palju peab mängijal aega olema, et partiid jõuaks veel jägida, on väga ebamäärane probleem. See sõltub kõik kohtuniku enda sisetundest ja sellepärast võivad erinevad kohtunikud sellises olukorras erinevalt käituda (lisaks annab koodeks selleks ka kõik võimalused).
5. Niisiis, kohtunik ei tohi mitte mingil juhul seisu hinnata. Tema jaoks on tähtis see, mis toimub laual - kas seal tehakse jõupingutusi võitmiseks või mitte (ja tegelikult ka, kas tehakse jõupingutusi vastavalt viigistamiseks, s.t. mängijad peavad tõesti üritama midagi teha). Järgmine diagramm võib paljudele ilmselt üllatusena tulla :
Nimelt võivad valged siin taotleda viiki artikli 10.2. järgi !!!, kui mustadel on küllalt aega ja jätkavad umbes nii :
1. … La3 2. Kb1 Lb3 3. Kc1 Lc3 4. Kd1 Ld3 5. Ke1 Le3 jne paarkümmend käiku ning kohtunik näeb pealt, mis toimub - ehe näide "vastane ei tee jõupingutusi võitmiseks".
5. On laialdane arvamus, et viiki saab taotleda ainult nõrgem pool. Kuid tegelikult ei olene see seisust. Viiki võib taotleda ka tugevam pool, kui ta ei taha riskida ajaga kaotamisega. Muidugi peab seda head tahet viiki saavutada laua peal demonstreerima. Tugevamal poolel on alati võimalus anda materjal tagasi ... loomulikult, kes meist küll seda teeks, ikka peaks võitu üritama ...
6. Milliseid seise võib kohe viigiks lugeda ? Ilmselt neid, kus vastasel ei ole võimalik võita ühegi määrustepärase käikude seeriaga. Näiteks lipp ratsu vastu, lipp oda vastu, ... (need on sel juhul tugevama poole viigi taotlused, kus vastasel ei ole võimalik matti panna). Kuid edasi võib lükata seisud vanker ratsu vastu, sest järgmisel diagrammil :
võivad valged käia 1. Vg8 ning mustadel on suurepärane võimalus panna matt Rf7++ Absurdne ? Jah, loomulikult, kuid need kes vähegi on ise välkmalet mänginud või ülisuures ajapuuduses olnud, vast saavad aru, milliseid absurdsusi võib ajapuuduses juhtuda.
Vaatame veel järgmist diagrammi :
Siin on valgetel ettur rohkem ja praktikas mustadel kaitsmine üsna problemaatiline. Seis ise on teoreetiline viik. Ütleme, et me hakkame nüüd valge lipuga musta kuningale tuld andma ja käiakse kiiresti paarkümmend käiku ning siis saadakase uuesti sama seis ... ning valged vaatavad, et aitab tuledest, käiks kuningaga ... 1. Kc4, mille peale võivad mustad oma lipu viia väljale d5 ning partii lõpeb matiga valgete kuningale. Märgime, et umbes sedalaadi seis on praktikas ette tulnud, kuid mustad jätsid mati panemata. Niisiis isegi väga lihtsates seisudes võib juhtuda väga pööraseid asju. Seega kohtunik otsustab laual toimuva, mitte seisu järgi.
Alustasime mõistega "kurikuulus". Nii seda vähemalt inglisekeelsetes kommentaarides nimetatakse. Põhjuseks ilmselt kohtuniku väga suured vabadused, kus iga kohtunik võib samas situatsioonis otsustada väga erinevalt ja see põhjustab praktikas väga suuri vaidlusi. See otsus võib olla õiglane ... kuid mis veelgi halvem - väga tihti ka ebaõiglane. Peaaegu igas Gijsseni veerus on küsimus või paar selle artikli kohta. Järelikult peaks kohtunik väga hästi teadma artikli 10.2 sisu, et võimalikult vältida ebaõigeid otsuseid. Muidugi päris vältida neid ei õnnestu ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar