Probleemidega välkmale

Kusagil ei juhtu nii palju ekstreemseid olukordi kui välgus, samal ajal ei tohi kohtunik seal kutsumata oma nina vahele pista. Kui ta lõpuks laua juurde kutsutakse, võib olla aset leidnud juba nii palju sündmusi, et kõige õigemat lahendust pole põrmugi kerge leida. Tavaliselt peaks tegelema vaid viimase käigu ja sellega tekkinud olukorraga, sest varasemate eksimuste korrigeerimiseks on mängijad võimaluse juba käest ära lasknud.

Ka Geurt Gijssen on pandud eilses Chesscafe veerus tegelema kahe 5-minutilises välkmales tekkinud probleemiga. Kusagil Saksamaal oli valgel laual võiduseis, mustale aga jäänud ainult kuningas. Valge muundas veel ühe etturi, aga asendas selle kogemata musta lipuga. Esialgu ei juhtunud midagi, mõni käik hiljem aga hakkas valge selle lipuga käima ja asendas selle ühtlasi valge nupuga. Nüüd taotles must võitu, sest vastane oli teinud määrustevastase käigu. Küsimus oli siis, kas taotlus oli õigustatud ja kas must oleks pidanud tõesti terve punkti saama.

Geurti mõttekäigu ja seisukohtadega võib enam-vähem nõustuda. Lauale pandud vale värvi lipp koos järgnenud kellavajutusega tähendasid tõepoolest määrustevastast käiku. Sel hetkel oleks must küll võinud taotluse esitada, mis oleks küll viinud ainult viigilisele tulemusele, sest tegelikult oli mustal vaid kuningas. Lippu Geurt siiski musta omaks ei loe. Pärast kellavajutust valge enam asja korrigeerida ei saanud. Must aga ei protesteerinud ja partii jatkus. Püüdu asendada must lipp valgega ei saa määrustevastaseks käiguks lugeda, aga valesti toimimine on see ometi. Kohtunik oleks seepärast pidanud valgetega mängijat kuidagiviisi karistama, tehes talle hoiatuse või andes mustadele mõned lisaminutid.

Teine, Belgiast pärit juhtum on veel drastilisem. Valge saab mati, aga sellele vaatamata lööb ometi vastase lipu! Must lööb nüüd kuninga ja valge taotleb selle käigu fikseerimist määrustevastasena. Kohtunikud korrapealt partii tulemuses ühisele seisukohale ei jõudnud. Veidi hiljem loeti siiski must partii võitjaks. Vaidlused ometi ei lõppenud ja jõudsid lõpuks Chesscafe veergudele.

Geurti arvates oli musta viga selles, et ta ei taotlenud lipulöömise kuulutamist määrustevastaseks, vaid lõi selle asemel kuninga. Ka see oli määrustevastane ja seetõttu valge vastav taotlus õige. Siit jõuab reeglite komisjoni esimees järeldusele, et antud partii võitjaks oleks tulnud kuulutada valged, eeldusel, et neil on laual matistamiseks piisavat materjali. Kui seda poleks olnud, siis oleks pidanud partii tulemuseks olema viik.

Ma polnud jõudnud veel tervet Geurti veergu läbi lugeda, kui sain hämmastust väljendava meili meie kohtunikekogu esimehelt Marek Kolgilt. Ühtlasi oli tal käepärast võtta näide, kus ka üks meie tippmängijaist on püüdnud punkti hankida analoogiliselt selles partiis valgetega mänginuga. Mul endal kulus asjaolude läbimõtlemiseks vanema mehena veidi kauem aega ja muidugi peab minu arvates kohtunik igas olukorras enne otsustamist ka mõnevõrra kahtlema.
Aga muidugi jõudsin ma Marekiga samasse punkti välja.

Milles asi? Olen Geurtiga nõus selles, et välkmales on väga tähtsad mängijate taotlused. Ei loe me ka ju aega ületatuks mitte siis, kui nooleke kellegi kellal kukub, vaid siis kui vastaspool selle kohta taotluse esitab. Õige on ka see, et kuningat lüüa ei tohi, olgu siis tegemist tava-, kiir- või välkmalega. Ja kui võib vaielda, kuidas kuninga löömise eest karistada, siis välgus on see koos järgneva kellavajutusega kindlasti kaotus.

Aga! Koodeksi artikkel 5.1a ütleb selgelt: "Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane." See, mis seisab koodeksi põhiosas, kaasa arvatud mainitud artikkel, kehtib ka koodeksi lisades käsitletud mänguliikide, see on kiir- ja välkmale kohta. Nii et sel hetkel, kui must mati pani, partii juba lõppes. Kõik edasine ei omanud enam mingit tähtsust, sest partiid ametlikult enam ei eksisteerinud. Tõsi küll, tavaliselt välgus kohtunikud mingi partii juurde matti fikseerima ei lähe, aga siin oli ju mängijate taotlus kohtunike sekkumiseks olemas ja vähemalt Chesscafes toodud info järgi ei vaielnud ükski osapool selle vastu, et sündmused just nii aset leidsid. "Kohtuniku asi pole sekkuda, aga siin oli matt hästi kindlaks tehtud," leiab Marek.

Ka minu tekst "Mõnda välkmale reeglitest" rõhutab, et matt lõpetab ka välkpartii, pärast matti võib aga kohtunik alati sekkuda, ükskõik missuguse mõtlemisajaga on tegemist. Muidugi ei loe Geurt minu eestikeelseid tekste, aga ta oleks ju võinud kätte võtta kellegi Gijsseni Chesscafe veeru juulist 2002, kus küll veidi teistsugust välguolukorda analüüsides samuti märgitakse, et matt lõpetab partii igasuguses males.

Nii et vähemalt esialgu tundub, et Geurt Gijssen on oma eile avaldatud arvamusega ilmses vähemuses, eriarvamusel oleme nii meie Marekiga kui ka Belgia kohtunikud koos Chesscafele esitatud küsimuse autoriga, aga samuti ka Gijssen ise. Muidu võib tõepoolest väita koos ühe mu kreeklasest kolleegiga, et välgul pole malega midagi tegemist.
Lembit