Juhtumeid Reini äärest

Üks sakslaste kodulehtedest kuulub Põhja-Rein-Vestfaali kohtunikekogule. Vaatame meiegi sellel toodud näiteid kohtunikutöö praktikast.
1) Meeskonnavõistlus. Ühel laual pole algul kumbagi mängijat. Kodumeeskonna kapten, kes täidab kohtuniku ülesandeid, paneb käima valgete kella. Must tuleb 6 minutit hiljem. Nüüd seiskab kapten kella, võtab ka mustalt 6 minutit maha ja paneb siis valge kella uuesti käima. Toimis ta õigesti?
Kindlasti mitte. Ütleb ju art. 6.6: Kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, minetab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni ... Tõsi küll, sama artikli lõpus seisab: ... kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti. Aga miks peaks ta seda tegema? Saksa Maleliidu tõlgendusjuhistes on pealegi otseselt öeldud, et seda ei pea tegema. On küll periood olnud, kus reeglid olid teistsugused.

2) Mängija ajab oma meeskonnakaaslasega väljaspool mängusaali juttu, siis läheb aga saali ja teeb oma laual käigu. Kaaslane noogutab. Võib selline käitumine viia kaotusele?
Vaevalt võiks siin korrapealt ammendava vastuse anda. Erinevad kohtunikud võivad otsustada erinevalt lähtudes konkreetsest olukorrast. Me ei tea, kumb pool oli käigul, kui mängija lahkus saalist. Võib-olla lahkus kaaslane saalist pärast seda, kui oli näinud, missuguse käigu vastane tegi, ja otsis siis ise vestlust. Nii et otsustamiseks on meil vaid vestluse ja noogutamise fakt. Kas tähendas see noogutus kinnitust varem arutatud variandile?
Loomulikult peab kohtunik mängijale selgitama, et niisugune käitumine kutsub paratamatult esile kahtluse. Ja tegema ehk hoiatuse ning võtma mõlemad sõbrad edaspidi hoolikama jälgimise alla. Kui midagi taolist kordub, pole kaotuse fikseerimine kindlasti välistatud.

3) Välkturniir. Mängija lööb laualt vastase viimase malendi (tal endal neid veel on). Enne kui ta aga kella vajutab, kukub tema kellal nooleke, mille kohta vastane ka taotluse esitab. On partii nüüd viik või tuleb viimasena löödud ettur lauale tagasi panna ja lugeda ajaületuse taotleja võitjaks?
Art. 6.10: ... lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul.
Art. 9.6: Partii lõpeb viigiga, kui jõutakse seisuni, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma mängu puhul. Sellega on partii kohe lõppenud tingimusel, et seda seisu tekitanud käik oli määrustepärane.
Käik oli ju enne ajaületuse taotlust juba tehtud. Kellavajutus polnud enam oluline, ega see välguski teistmoodi ole. Niisiis viik.

4) Jälle välk. Laual on seis Valged: Kg2, Rf3, Ea3, g3 ja h2 (5)
Mustad: Kf7, Oe4, Ea6, g5 ja h5 (5)
Selles seisus mängib valge Rxg5+. Must haarab kuningast, et see tule alt ära viia. Siis ta aga näeb, et valge käik on määrustevastane, kuna kuningas jääb tulle. Mida siis must nüüd teeb?
Art. C3: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Malendi puudutamine ei tähenda veel käigu tegemist. Järelikult võib must ikka veel võitu taotleda.
Lembit