esmaspäev, 24. november 2008

Veel üht-teist

Ega Chesscafe viimasest veerust peale eelmistes kommentaarides vaadeldud põhiteema suurt muud leiagi. Aga siiski.
Ühes Itaalias mängitud partiis mängis must 5. ... La5+ ning alles siis märkas, et tema kuningas ja lipp olid laual oma asukoha vahetanud. Tahtis siis vastasega kokku leppida, et tõsta need normaalsesse asendisse, see aga ütles, et 3 käiku on tehtud ja enam ei saa. Must kahtlustas, et valge (kellel ka kohtunikupaberid olemas) märkas vale algseisu juba algul, aga midagi ei öelnud. Kohtunik oli valgega päri: sellest seisust tuleb jätkata ja must vangerdada ei saa. Alles hiljem sai must teada, et koodeksis on artikkel 8.5 (?, tegelikult muidugi 7.1) Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus. Partiid oleks tulnud uuesti alustada. Aga kas siis nüüd võiks selle partii kaotanud valge selle tulemuse peale protesti esitada?

Nii valge kui ka kohtunik ajasid ilmselt mainitud artikli segamini artikliga B4 Kui kumbki mängija on sooritanud kolm käiku, ei võeta vastu mingeid taotlusi seoses malendite vale asendi, malelaua paigutuse ja kellanäitudega. Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud. See kehtib ainult kiir- ja välkpartiides, mitte aga tavapartiides. Mis puutub aga protestidesse, siis ütleb ju 7.1 selgelt: kui partii ajal. Nii et pärast partii lõppu pole enam teha midagi. Geurt lisab veel juurde, et ainus osapool, kellel oleks teatud moraalne õigus taotleda uue partii mängu, võiks olla vaid must. Jäi ju tema ebaõiglaselt vangerdusõigusest ilma.

Mingil väikesel Mehhiko turniiril tegi A valgetega vooru algul käigu. Tema vastast B-d veel mängusaalis polnud. 10 minutit hiljem helises A mobiil ja kohtunik luges partii talle kaotatuks. Selgus, et helistajaks oli B, kes tahtis vastasele oma hilinemisest teatada. Kas selline kaotuse panek on õige?
Päris selge, et valge rikkus artiklit 12.2b Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal partii ajal, kaotab see mängija partii ja peab saama kaotuse. Kui B lubatud hilinemisaja piires kohale jõuab, peaks ta saama punkti. Kas aga see päris õige on? FIDE loeb selle partii minetatuks (forfeit), sest tulemus fikseeriti enne partii tegelikku algust.
Aga millal ikkagi partii algab? Geurt meenutab sellega seoses juhtumit Hollandist, kus mõlemad olid küll algusmomendiks kohal, kuid üks keeldus millegipärast mängimast. Kohtunik andis võidu vastasele. Reitinguarvesse niisugune partii ei lähe (selleks on vaja, et mõlemad oleksid teinud või sooritanud vähemalt ühe käigu). Küll läheb selline partii arvesse mingi tiitlinormi täitmiseks. Ega seegi väga loogiline pole. Ehk just praegu RC seda asja Dresdenis arutab. Igatahes Geurt lubas, et seda tehakse. Minetamise teel võidetud partiil pole värve, seda ei saa kummalegi poolele lugeda ei valgete ega mustadega võidetud partiiks.

Veel sain sellest veerust veidi kinnitust oma tegutsemisele. Nimelt olevat Tais mingi śveitsi süsteemis turniiri III voorus üks paar kogemata mänginud vastupidiste värvidega. Seda märgati alles vahetult enne järgmise vooru paarimist. Mida siis nüüd teha, kas midagi muuta või mitte?
Oodatult leiab ka Geurt, et partii tulemus tuleb sel juhul jõusse jätta, küll aga muuta III vooru protokollis värv tegelikuks ja arvestada seda IV vooru paarimisel.
Lembit

Kommentaare ei ole: