Küsimisest ja vastamisest

Saksa Maleliidu lehel oli sel nädalal arutamiseks küsimus, kas pealtvaataja võib vastata partii ajal mängija reegleid puudutavale küsimusele. Antud juhul oli ühel mängijal jäänud 1. ajakontrollini vähem kui 5 minutit, küsimus aga selles, ega ta ei pea enam käike kirjutama. Vastuseks oli peanoogutus. Vastasvõistkonna kapten leidis, et see on lubamatu abiosutamine, mis peaks viima kaotusele. Partii ise lõppes kohe pärast ajakontrolli viigiga, üks pooltest jäi aga kaaluma, kas mitte esitada tulemuse kohta protesti.
Selgus ka, miks üldse pealtvaataja poole pöörduti. Nimelt oli tegemist võistkondade matśiga, kus võõrustav meeskond oleks pidanud nimetama kohtuniku. Seda ta aga ei teinud, niisama ei teinud seda ka vastasvõistkond. Seepärast tekkis arutluse käigus üldse küsimus, kas ei tuleks kohtunikuta mängitud matś hoopis tühistada ja selle asemel uus mängida. See karistus oleks ilmselt liialdatud ja meil Eestis vaevalt juhtub, et mingi matś üldse ilma kohtunikuta peetakse. Nii et selles suhtes see diskussioon meile vaevalt erilist huvi pakub.

Päris selge, et kui mõnel mängijal midagi küsida on, siis peab ta pöörduma kohtuniku poole (ja just selle turniiri oma ja mitte mõne juhuslikult kohalviibiva poole). Pealtvaataja toimimine nii nagu sel juhul oli kindlasti reeglite rikkumine ja oleks pidanud kaasa tooma vähemalt tema mängualalt eemaldamise. Selle näeb ette artikkel 13.7. Aga kui oleks küsitud kohtunikult?
12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
13.6: Kohtunik ei tohi sekkuda partii käiku, välja arvatud malekoodeksis kirjeldatud juhtudel.
Sellest on loetud välja, et kohtunikul pole õigust reegleid seletada.

Reeglitest peaksid mängijad olema teadlikud juba enne partii algust. Reeglite mitteteadmine on umbes sama kui mitte tunda draakoni varianti või mingit vankrilõppmängu.
Ehk peaks kohtunik küsimustele reageerides tegelema seda tüüpi asjadega üldisemalt, mitte konkreetse olukorraga mingis partiis. Art. 13.6 keelab mängijale öelda, mitu käiku partiis on tehtud. Kuigi diskussioonil mõned nii arvasid, pole see minu arust siiski samavõrdne sellega, et ütled mängijale, et tal pole enam vaja kirjutada. Veel parem on vastata, kui sult küsitakse, kas veel on vaja käike kirjutada, mitte konkreetselt "jah" või "ei", vaid tsiteerida koodeksi artiklit 8.4 Kui mängija kellal on jäänud ajakontrollini vähem kui 5 minutit, ... pole ta kohustatud täitma artikli 8.1 nõudeid.
Aga võib-olla võiks kohtunik mängijale lihtsalt koodeksi kätte anda (kuigi muidugi võib ka selle paigutada art. 12.2a mainitudinformatsiooniallikate hulka) ja lasta tal endal järele vaadata, mis seal seisab.
Igal juhul ei tohi reeglite selgitamine segada vastasmängijat. Nii ei peakski ehk seletusi andma otse mängulaua juures, vaid kusagil eemal. Kui mängijal pole selleks enam piisavalt aega, siis on see juba tema enda süü.
Juhtub ju, et vahel kahtlevad reeglites suurmeistridki. Seoses vangerdusega on ju muutunud klassikaliseks kaks näidet, kus suurmeistrid Kortśnoi ja Beljavski uurisid kohtunikelt, kas nad võivad vangerdada või mitte. Kortśnoil oli tules vanker, Beljavskil selle kõrval olev väli b1. Küllap kohtunikud ikka aitasid.

Ise olen peaaegu alati malekoodeksi endaga turniirile kaasa võtnud, sest tunnen siis end hoopis kindlamana, mis sest et üht-teist olen sealt ju ikka lugenud. Pole pahaks pannud, kui mängijadki sinna pilgu heidavad. Üldiselt olen heal meelel jaganud ka koodeksi kohta seletusi. Aga igal asjal olgu oma aeg ja partii aeg pole selleks tõepoolest parim aeg. Samal ajal pole ma nii jäigal seisukohal, et kohtunik ei võiks ega tohiks üldse mingeid selgitusi anda. Kuidas ja mismoodi seda teha, peab iga kohtunik ise olukorrast sõltuvalt otsustama.
Lembit