Sakslaste juhtumeid (14)

Saksa kohtunikepraktika juhtudest võtame täna vaatluse alla need, kus probleemiks mobiiltelefon ja selle helisemine. Ise arvan, et mobiilihelin peaks igal juhul tooma kaotuse, kui sel moel püüab mängija hankida mingit infot, kui aga tegemist on vaid mingi juhusliku helinaga, siis pole see põrmugi häirivam kui mistahes muu sama tugevusega segamine. Küll aga ei või ükski kohtunik toimida oma arvamuse järgi, vaid peab lähtuma kehtestatud reeglitest. Need on aga teatavasti väga resoluutsed. Võimalik küll, et koodeksi uue redigeerimise käigus Dresdenis toimub mingi muutus, kuigi ei usu, et seegi oleks päris hea pärast rangemate reeglite juba pikemaaegset kehtimist. Aga niisiis juhtumid.

1. (11/2007) Saksa kõrgem liiga. Ühel mängijal on taskus väljalülitatud mobiil. Mängutuhinas kummardub ta niimoodi laua kohale, et mobiili klaviatuur puudutab lauaäärt. Tekib lühike helin. Vastasvõistkond taotleb kohe partii kaotatuks tunnistamist.
Art. 12.2b: Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal mängu ajal, kaotab see mängija partii. Pole öeldud, kuidas ja mis põhjusel see helisemine toimub. Järelikult pole ka võimalik vastasvõistkonna taotlusele vastu vaielda ja jätta kaotus fikseerimata. Pealegi keelab juba sama artikli algus rangelt tuua mängualale mobiiltelefone.

2. (24/2007) Meeskonnavõistlus. Üks mängija tuleb siis, kui partiid juba käivad. Teel uksest mängulaua juurde heliseb ta mobiil ja vastane nõuab kohe partii võitu. Mängija ütleb, et pole veel partiid alustanud, sest ta on alles teel oma mängulaua juurde.
Peame jällegi võtma äsjatsiteeritud artikli 12.2b. Mängualaga on kindlasti tegemist, sest see ei tähenda ju ainult mängukohta. Art.12.5: Mänguala määratlusse mahuvad mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.
Mänguaeg algas hetkest, kui kohtunik pani kellad käima või andis mängijatele korralduse seda teha, nii et pole oluline, kus konkreetne mängija sel hetkel oli. Pealegi häirib mobiilihelin mängijaid ikka, kuigi see pole konkreetse mängulaua juures. Nii peaksime ka sel juhul kaotuse fikseerima.
Siiski: Gijssen on kirjutanud (1904), et ta ei paneks nulli mängijale, kelle äratuskell kotis kogemata kombel helisema hakkab. Austraalia kohtunik Bonham on kirjutanud (2006), et enne partii tegelikku algust pole võimalik partii kohta nõuandeid saada ja seega pole vaja kaotust
panna, kuigi see on ometi võimalik.

3) (20/2008) Lihavõtteturniir Eberswaldis. Garderoob on väljaspool turniirisaali selle sissepääsu juures, kust kõik toimuv on mängulaudade juurde kuulda. Vooru ajal heliseb seal valjusti mobiil. Näost punane, tõuseb üks mängija püsti, läheb oma jope juurde ja lülitab mobiili välja. Mida teeb kohtunik?
Mängijaid häiritakse. Häirija on teada. Sellise ruumilise paigutuse juures, kus kõik garderoobis toimuv on mängulaudade juurde kuulda, peaks arvatavasti ka garderoob kuuluma art. 12.5 nimetatud teiste kohtuniku poolt määratud kohtade hulka. Nii et ka siin peaks mobiilihelin kaotuse tooma.

4) (37/2008) Suur lahtine turniir. Üks pealtvaataja juhib kohtuniku tähelepanu sellele, et üks mängija tõuseb iga paari käigu järel oma kohalt ja lahkub turniirisaalist, otsides midagi närviliselt oma püksitaskust. Teda on nähtud ka köögiruumis telefoneerimas. Kohtunik oli hoiatanud, et mobiilide kasutamine ning nende helisemine ja vibreerimine turniirisaalis on keelatud. Kuna kohtunik teab mängija mobiilinumbrit, helistab ta talle korduvalt, signaali aga ei kuule. Suitsetamispausi ajal küsib kohtunik mängijalt, kas ta oma mobiili kasutab. Mängija jaatab ja saab siis nulli. Kohtunik huvitub, kas tema tegevus oli määrustepärane ja otsus null panna õige. Milline peaks sel korral olema partii tulemus? Mängijal oli suur materiaalne ülekaal. Kas rakendada artiklit 6.10, mis näeb ette võimaluse partii lõppemiseks viigiga?
Ilmselt toimis kohtunik õigesti, kuna mobiili (ja välisabi?) kasutamine oli ilmne ja seda ei vaidlustanud ka mängija ise. Niisiis pidi mängija kaotuse saama. Tavaliselt saab vastasmängija punkti. Ka tema materiaalne või positsiooniline halvemus ei oma siin tähtsust. Teisiti on lugu siis, kui vastasmängijal pole matistamiseks piisavat materjali. Siis lõpeb partii 0:0,5.
Näeme, et tavaliselt annavad reeglid kohtunikule aluse mobiili omaniku kaotanuks tunnistamiseks. Omaette küsimus on, kas kohtunik sellist toimimist ise päris õigeks peab. Aga ehk oleme pärast olümpiat ja kongressi targemad.
Lembit