Teema jätkuks

Üks sakslane kurtis viimases Chesscafe veerus, et neil pole ikka veel FIDE turniirimääruste ametlikku tõlget. Samal ajal aga kehtivad sellel maal kõik FIDE reeglid ainult siis, kui nende ametlik tõlge on avaldatud. Sellest siis ka temalt tervelt 10 küsimust Buchholzi kohta. Lähemalt neil peatuda pole siinkohal mõtet. Kõige rohkem on nendes siiski juttu sellest, kuidas toimida mängimata partiidega.
Meenutan, et kohe FIDE turniirimääruste kohtade jagamist puudutava lisa algul öeldakse: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse tulemus viigiks mängija enda vastu. Sel pole mõju voorujärgsete punktide summale ega Koya süsteemile. Nendes süsteemides loeb vaid tulemus.
Loomulikult käib see aga Buchholzi süsteemi kohta. See tähendab, et kui mängija mitteilmumise tõttu on tulemus 1:0, 0:1 või 0:0 (kui kumbki ei tule) või saab keegi punkti mängijate paaritu arvu tõttu või on tabelis 0 seetõttu, et mängija alustab turniiri mingist hilisemast voorust või on juba turniirist lahkunud, läheb Buchholzi arvestusse partii tulemusena ikka viik.
Millegipärast kipuvad nii mõnedki mängijad, aga ka kohtunikud selle vahetevahel unustama. Kes asja vastu lähemat huvi tunneb, leiab Chesscafe originaaltekstist selle reegli kohta piisavalt näiteid.

Olen isegi vahel mõelnud küsimusele, mille seekord tõstatab üks argentiinlane: missugust abi võib mängija kasutada lõppjärjestuse arvutamiseks? Näiteks mängib ta viimases voorus üldse kogu turniiri kõige viimast partiid ja vastane pakub viiki. Otsustamiseks peaks aga vaatama turniiritabelit ja mängijate paremusjärjestust ning arvutama Buchholzi, et teada saada, millisele kohale mingi tulemus võib viia.
Kas ta võib seda uurida sõbralt või arvutada ise pliiatsi ja paberiga või võib ta kasutada kalkulaatorit või arvutit? Ehk isegi kohtuniku arvutit, kus on śveitsi süsteemi programm? Ja mida peaks kohtunik sel puhul ette võtma?

Me kõik teame koodeksi artiklit 12.2a: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
Aga jah, ega see tegevus vist selle artikli alla ei taha mahtuda. Geurti arvates võiks seda pigem võrrelda nõuandega, mida mängijale võib turniirimääruste järgi anda võistkonna kapten. Ringsüsteemi puhul ei peaks asjadega toimetulekul raskusi olema, śveitsi süsteemis on aga lood märksa keerukamad. Sealgi oleneb palju sellest, missugust moodust kohtade jagamisel kasutatakse. Eelmises kommentaaris mainitud voorujärgsete punktide summa on kergesti arvutatav, Buchholz aga märksa raskem. Geurt igatahes ei sekkuks, kui mängija püüab ilma kalkulaatorita oma Buchholzi arvutada, küll aga ütleks talle, et seda on peaaegu võimatu arvutada, eriti kui on mängimata partiisid või mängijaid on paaritu arv.
Kohtuniku arvuti kallale Geurt mängijat mingil juhul ei laseks. Põhjendus on aga omapärane: kohtunik võib olla kusagil teinud vea ja siis peaks ta vastutama, kui mängija teeb ebakorrektsele infole tugineva vale otsuse.
Lembit