Kuidas parandada 10.2?

Eestis näivad elektronkellad kindlalt domineerivat, seetõttu siis ka lisasekunditega ajakontrollid ning kunagi ka meil paljuvaieldud artikkel 10.2 on siin oma tähenduse kaotanud. Paljudes kohtades näivad asjad olevat teistmoodi ning Mehhikost tulnud kiri näiteks ütleb, et 100 mängijaga turniiril peaks vähemalt üks elektronkell ikkagi igaks juhuks olema. Jätkuvad vaidlused üksikute mõistete tähenduse üle, tehakse ettepanekuid artikli 10.2 parandamiseks. Nii et veidi tasub meilgi asjade käigul silma peal hoida. Ükski teine koodeksi artikkel ju kohtunikule nii suurt võimu ei anna.

Endiselt püsib eriarvamusi mõningate terminite suhtes. Ka reeglite komitee esimees on austraallaste kriitika peale sunnitud möönma, et 10.2 tekstis esinev "pole võimalik võita normaalsete vahenditega" on üsna ebamäärane. On see sama, mis näiteks art. 6.9 või 9.6 esinev "mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga" või mitte, seda saab ikkagi ilmselt ainult RC öelda.

Artikli parandamiseks tehtavad ettepanekud aga jätkuvad. Võtame siinkohal kasvõi inglase Nick Thomase omad. Tema arvates toimivat kohtunikud enamasti viigitaotleja, mitte vastasmängija kasuks. Kohtunikud pole aga reegli rakendamiseks piisavalt hästi ette valmistatud ega mõista selle eesmärke. Enesekriitiliselt pean siin nõustuma sellega, et sageli pole ka nende endi maletamisoskus piisav, aga just selle artikli puhul oleks seda vaja.

Niisiis on ettepanekute autori arvates vaja jätta küll kohtunikule õigus art. 10.2 alusel viiki fikseerida, aga samal ajal peaks talle soovitama seda õigust väga ettevaatlikult rakendada ja kahtluse korral viik fikseerimata jätta. Art. 10.2b näeb teatavasti ette, et viigitaotluse võib esialgu edasi lükata ja seejärel selle rahuldada isegi pärast noolekese langemist. Ka see õigus peaks kohtunikule edasi jääma, küll oleks aga nüüd ka viigitaotleja vastasel oma sõna öelda.
Kui ta leiab, et viik on õige tulemus, siis nii ka jääb. Kui aga mitte, siis peab kohtunik lükkama mõlemad kellad 2 minutit tagasi ja laskma partiid jätkata. Allesjäänud ajaga peaks kumbki tegema 15 käiku. Kui selle ajaga kellegi nooleke langeb, kaotab ajaületaja partii. Kui nooleke langeb hiljem, siis taastub kohtuniku otsustusõigus nii nagu selles artiklis kirjas. Rohkem aega enam ei lisata.

Ettepaneku esitaja arvates peaks kohtunik nüüd oma subjektiivset otsustusõigust kasutama märksa vähemas arvus partiides. Kohtunik saab nüüd partiid jälgida vähemalt 15 käiku ja see annab rohkem võimalusi korrektse otsuse langetamiseks. Iga käigu kohta saadud 8 sekundit peaks viigi taotlejale olema piisav tõestamaks, et seis on tõepoolest viik, vastasel aga märksa rohkem võimalusi võidukatseteks. Viigitaotlejal on 2 minutit, vastasel võib olla rohkem. Küllap on loogiline, et viigitaotleja on halvemas olukorras. See parandus võib mängu pikendada vaid umbes 5 minuti võrra.
Oma ettepanekutega on seekord välja tulnud veel Krause Saksamaalt ja Weles Mehhikost, aga neist vast kord hiljem.
Lembit