Sirvisin veidi varasemaid märkmeid. Leidsin juhtumi mingilt USA turniirilt. Ühel mängijal oli laual kaks seotud etturit vastase üksiku kuninga vastu. Tegi käigu ja arvas, et on vastase patti pannud. Hüüdis veel: "Ei suuda uskuda, et panin su patti!" Mehed surusid käsi ja panid kellad seisma. Nüüd aga näitas vastane, et tegelikult mingit patti polnud. Kohtunik leidis, et viik jääb püsima, kuna suruti käsi ja seisati kellad. Sealne maleliit jäi seisukohale, et kuivõrd olukord oli ebaselge, võis kohtunik langetada mistahes otsuse.
Niisiis "patt" öeldi, käsi suruti ja kellad peatati (või tegi seda vastane teise poole nõusolekul). Partiiprotokolli küll veel alla ei kirjutatud, ometi leidis ka Geurt, et toodud andmetest piisab kohtunikuga nõustumiseks.
Torino olümpial võttis üks mängija malendi, pani selle aga lähteväljale tagasi ja käis hoopis teisega. Vastane protestis, aga kuivõrd ta oli enne seda unustanud kella vajutamast, kaotas ta ajaga. Kirjutas aga partiiprotokollile alla ja kaptenid andsid allkirja ka matśiprotokollile. Hiljem protesteeriti, aga kuivõrd protokollile oldi alla kirjutanud, siis ametlikult seda enam teha ei saanud. Selline oli peakohtunikuks olnud Geurti seisukoht, mille kinnitas ka apellatsioonikomitee.
Hollandlased tõstatasid küsimuse, kas mängija saab alistuda seisus, kus ainult temal on materjali partii võitmiseks.
Teatavasti on vastavalt art. 5.1b partii kohe lõppenud ja mängija võitnud, kui vastasmängija teatab, et ta alistub. Ja art. 8.7 leiame, et kui mõlemad mängijad on partii tulemuse mõlemasse partiiprotokolli märkinud ja nendele alla kirjutanud, jääb see tulemus kehtima isegi siis, kui see on vale. Küll aga leiame sealt klausli: "kui kohtunik ei otsusta teisiti".
Kui aga kohtunik arvab, et tegemist on pettusega, tuleb rakendada art. 12.1 (malemängu maine kahjustamine)koos vastavate karistustega.
Nii on vaieldavates ja kriitilistes olukordades kohtunikul alati oluline roll.
Või mida teha siis, kui keegi alistub patiseisus? Siis võib muidugi lihtsalt viidata art. 5.2a ja ikkagi fikseerida viigi: patiga lõppes partii kohe, kui vaid patiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Patikäik tehti ju enne alistumist.
RC pikaajaline sekretär Stewart Reuben on siiski kirjutanud, et kui mõlemad on alla kirjutanud kaotust fikseerivale protokollile, siis otsustab kohtunik. Ise jätaks ta protokolli jõusse. Sest kui mängija ei mõista, et ta on patis, mismoodi erineb see seis siis halvast seisust?
Ja ehk oleks õige, kui ka kohtunikud partiiiprotokollile alla kirjutaksid.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar