Kiire ja tegemist täis päev täna. Nagu igal kolmandal kolmapäeval alustasin ka täna Chesscafe kohtunikuveeru tõlkimisega. Seejärel muinsuskaitsekuu avamine, seejärel olin kutsutud Tõnismäele olümpianäituse avamisele. Sinna aga ei jõudnudki, sest selgus, et tuleb hakata hoopis korraldama Kasparovi simultaani, mis pealegi venis oodatust pikemaks. Ja koju tulles veel praegu loetav kommentaar teha, sest tavaks on see ju igal kolmapäeval üllitada.
Karpovi ja Kasparoviga on mul 80-ndatest aastatest veidi eriline suhe, sai ju kunagi kolmes linnas tähelepanelikult jälgitud nende 60 omavahelist matśipartiid ja nagu näha, mäletavad nemad mindki veel nendest aastatest. Karpov käis Tallinnas simultaani andmas eelmise aasta algul, Kasparov nüüd. Simultaanide paigadki peaaegu teineteise vastas üle tänava. Ega simultaane endid omavahel võrrelda maksa. Kui mullu oli suur osa mängijaid loomeinimeste seast, siis täna oli tegemist noorte maletajatega.
Ega simultaanidel suuri reegleid ole. Simultaaniandja mängib kõik partiid valgetega, tal on käigu mõtlemiseks piiramatult aega ja ta võib tehtud käiku muuta enne käigu tegemist järgmisel laual. Simultaanist osavõtja teeb oma vastukäigu alles siis (ja otsekohe), kui simultaaniandja tuleb tema laua juurde. Osavõtjal pole õigust analüüsiks malendeid paigast nihutada ega rikkuda malekoodeksi käigu sooritamist ja malendi puudutamist käsitlevaid artikleid.
Kasparovi kodulehel oli siiski mitmeid eritahtmisi. Maksimaalselt võis olla 20 mängijat (nii oligi). Võistlejate reiting pidi olema alla 2000 (kaks erandit lubati siiski teha). Igaühe ees laual oli suur nimesilt, kus ka reiting peal, et siis teada, kuidas mängida. Sealsamas pidid olema partiiprotokollid ja kirjutusvahendid. Muidugi ei võinud kasutada treenerite ega arvutite abi. Pildistada võis ainult suurmeistri viie esimese käiguringi ajal. Ristkülikuna asetatud laudade vahel võis liikuda vaid simultaaniandja. Tema jaoks pidi olema lauake veepudeli ja śokolaadiga. Pärast laud autogrammide jagamiseks. Pealtvaatajad pidid olema vaiksed ja muidugi ei mingit suitsetamist.
Kutsusime mängijad varakult kohale, et neile sõnad peale lugeda. Seletasime neile, kuidas nad peavad end ülal pidama ja et näiteks vähemlipuga pole viisakas edasi mängida. Riputasime välja kirjad, et mobiilid ei heliseks (peaaegu ei helisenud ka). Asjale lisas tähtsust see, et üritust avama ei tulnud mitte ainult maleliidu president, vaid ka haridusminister.
Mängijate põhiosa mahtus paari erandiga 8 ja 14 aasta vahele. 20 mängija seas oli 7 tüdrukut. Algul paistis, et Kasparov püüab edu saavutada väga kiire mänguga, hiljem tempo tunduvalt langes. 10 käigule kulus 25 minutit, 20 käigule 1 tund 15 minutit, 30käigule 3 tundi, selleks ajaks olid pooled partiid läbi. Lõpuks kulus meil peaaegu neli tundi. Tulemusega võivad vist mõlemad pooled rahule jääda. Kasparov võitis 18 partiid, 2 mängu jäi viiki. Võiduprotsent seega 95.
Mingeid reeglirikkumisi ei tuvastanud. Ometi vist esmakordselt oma praktikas kasutasin mõtlemisaja arvestamiseks oma käekella. Nimelt oli viimasena mängima jäänud poisil tava oma käiku pikalt mõtelda ja nägin, kuidas see muudab Kasparovi närviliseks. Kuna ühtki malekella käepärast polnud, siis leppisime kokku, et käigule võib kulutada maksimaalselt 2 minutit ja seda ma siis oma sekundiosutiga kellalt jälgima hakkasingi. Kui poolteist minutit täis, hoiatasin. Muidugi oli see hädaaabinõu. Nii et hoidke igaks juhuks alati üks malekell käepärast, ka siis kui seda reeglite järgi ei peaks nagu vaja olema.
Aga kokkuvõttes oli üsna huvitav üritus ja tähelepanu sellele ilmselt suurem kui mulluse Karpovi simultaani ajal.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar