Oleks kaartidest kasu?

Eelmisel nädalal arenes Austraalia lehel väike diskussioon selle üle, kuivõrd täpselt koodeksis kõik kirja pandud on. Lähtuti määrustevastaste käikudega seostuvatest punktidest. Teatavasti kui kohtunik märkab seda tavamales, laseb ta eelnenud seisu taastada, teha uue käigu puudutamise kohta käivaid reegleid arvestades ja korrigeerib kelli (art. 7.4). Kui tegemist on kiirmalega, siis ta ise vahele ei lähe (välja arvatud erandjuhtudel), vaid ootab mängijate taotlust (art. A4d). Välkmales määrustevastast käiku ei korrigeerita, vaid see toob mängijale kohe kaotuse (art. B3c). Artiklid 7.4 ja B3c on omavahel täielikus vastuolus, viimane ei luba korrigeerida ainsatki varasemat määrustevastast käiku. Ometi ütleb art. B3 ainult, et küllaldase järelevalveta välkmales ei kehti ainult artiklid 10.2 ja A4c. Miks ei mainita siin siis art. 7.4? Küllap oleks võinud tõepoolest ka seda mainida, aga kõike, mis ajakontrollist olenevalt teisiti on, ei jõua ikkagi üles lugeda.

Vaieldi veel selle üle, kas art. 7.5 välgus kehtib või mitte. Selles räägitakse, mida teha siis, kui malendid on oma kohtadelt ära nihkunud. Küllap läheb ka välgus kohtunik sel juhul appi, aga vaid siis, kui teda vähemalt üks pool kutsunud on. Kui mängijad jätkavad käikude tegemist ja tegelik seis kahtluse all pole, las siis mängivad. Austraalias näib olevat etaloniks muutunud mingi Smerdon - Solomoni partii Melbournist 2002, kus kummalgi olnud vanker ja ettur, aga ülivähe aega. Äkki olnud kõik nupud põrandal, ühel aeg otsas, teise kellal veel 2 sekundit. Kohtunik oli asja jälginud. Mehed aga surunud tühja laua kohal käsi ja läinud ära, nagu oleks see täiesti normaalne.

Arrutlusel leiti, et kasu võiks olla ka viimastel Aasia mängudel rakendatud reeglitest. Vähemalt pealtvaatajad olevat laudadel toimuvast hakanud paremini aru saama, aga ka reeglirikkumiste arv olnud üsna minimaalne. Kohtunik oli seal muide iga nelja laua kohta.
1. Kui mängija teeb määrustevastase käigu ja vastane esitab vastava taotluse, saab mängija kollase kaardi.
2. Kui mängija juhuslikult (või ka ettekavatsetult) ajab oma käigul malendid ümber ja vastane esitab vastava taotluse, saab mängija kollase kaardi. See reegel sunnib mängijaid kohendama malendeid enne kellavajutust.
3. Mõlemal juhul võib kohtunik lisada vastase ajale ühe minuti.
4. Kui on tegemist sama mängija teise eksimusega punkti 1 või 2 järgi, saab mängija punase kaardi ja kaotab partii.

Ja välkmales:
1. Kui mängija teeb määrustevastase käigu ja vastane esitab vastava taotluse, saab mängija punase kaardi ja kaotab partii.
2. Kui mängija juhuslikult (või ka ettekavatsetult) ajab oma käigul malendid ümber ja vastane esitab vastava taotlusee, saab mängija punase kaardi ja kaotab partii. See reegel sunnib mängijaid kohendama malendeid enne kellavajutust.

Nii võrdsustatakse malendite ümberajamine praktiliselt määrustevastase käiguga. Vahe FIDE reeglitega on olemas: ühel juhul peab kohtunik lisama 2 minutit, teisel juhul võib ta lisada 1 minuti.
Oli ettepanek määrustevastase käigu või malendite paigast nihutamise eest ka välgus mitte panna kaotust, vaid ajast 1 minut ära võtta (kui aega on jäänud alla 1 minuti, siis mängija kaotab) - minu arust liiga keeruline. Aga arutada võib ju kõike.
Lembit