Ütlustest ja kirjutamisest

Mõnedest sel nädalal Chesscafes puudutatud küsimustest. Koodeksi art. 8.1 nõuab, et mõlemad mängijad kirjutaksid nii oma kui ka vastasmängija käigud korrektsel viisil käik-käigult, võimalikult loetavalt ja selgelt algebralises notatsioonis võistluseks ettenähtud partiiprotokollile. Aga mis saab siis, kui nii ei toimita? Koodeksist ühtki vihjet karistustele me ei leia. Kõige rohkem vajaksime korralikku protokolli ajaületuste fikseerimisel ja taotlustel võimatu käigu kohta. Geurt leiab, et kõige hullem on, kui kohtunikulauale ilmuvad kaks puudulikku protokolli vastupidiste tulemustega. Temagi praktikas olevat selliseid juhtumeid esinenud. Ilmselt peaks taotluse esitajal olema mõistlikult täielik protokoll (väljend ise on üsna ebamäärane ja annab kohtunikule manööverdusvõimalusi). Kuu lõpul kogunevatele RC nõunikele lubas Geurt sellise ettepaneku teha. Kui sellist protokolli pole, taotlust arutusele ei võeta. USA-s on selline nõue praegugi olemas. Mille muuga taotlust ikka põhjendada. Üsna analoogiline on ka üks teine küsimus. Selles kurdetakse, et on rohkesti selliseid protokolle, mida on võimatu lugeda. Milline ikkagi peaks sellisel juhul karistus olema? Geurti arvates on see, mida pidada loetavaks, küllalt subjektiivne. Käigud peaks ikkagi saama välja lugeda. Ta ise pole halva kirjutamise pärast kedagi karistanud ega kuulnud ka, et teised kohtunikud oleksid seda teinud. Tema arust sobiks hoiatus, mõtlemisaja vähendamine mõne minuti võrra või selle lisamine vastasele. Kaotuseni kindlasti minna ei tohiks. Geurt toob näite mängijast, kes ajapuudusele lähenedes muutub nii närviliseks, et tema protokolle enam tõepoolest lugeda ei saa. Ta leiab, et sel juhul võiks kasutada abilist nagu nägemispuudega mängijate puhul ja muidugi ka siis mõned minutid ajast ära võtta. Koodeks ei näe ette, et mängija peaks ütlema, kui ta vastase kuningale tuld annab. Aga kas ei peaks tule ütlemise üldse ära keelama, nii et mängija võiks partii ajal rääkida ainult reeglitega lubatud juhtudel: viiki pakkudes, malendeid kohendades või alistudes? Tegelikult on ju tegemist vastase häirimisega, eriti kui tuleandmised korduvad järjest. Geurt nõustub küll küsimuse sellise tõstatamisega, ei pea aga keeldu otstarbekaks. Tema arust on tuleütlejaiks vanemad mängijad, kes on seejuures väga viisakad. Kui tuleütlemine segab, siis võib ju selle eest vastasele aitäh öelda, aga lisada juurde, et korrata seda vaja pole. Egiptuse meistrivõistluste peakohtunikuks olnud IA on toonud näite mängijast, kes öelnud kohtunikule, et peab minema tualetti. FA vastanud ainult: "Oma ajast". Peakohtunik nägi, et mängijal oli kaotusseis ega sekkunud. Partii lõppeski peatselt kaotusega, aga tagantjärele küsitakse, mida oleks kohtunik pidanud tegema. Geurti arvates võis see ütlus tähendada jaatavat vastust, aga ühtlasi seda, et juhul kui on mängija käik, siis tema kell käib ja seda ei seisata. Kindlasti ei võinud see tähendada seda, et mängija kell käib igal juhul või seda, et mängija võib minna vaid siis, kui ta on käigul ja tema kell käib ega seda, et ta peab ära ootama vastase käigu ja võib alles siis minna. Kui kohtuniku mõttekäik oli selline, siis oli tema tegevus väär. Vastavalt art. 12.2 ei tohi mängija kohtuniku loata lahkuda mängualalt, käigul olles aga ka mitte mängukohast. Väga kahju on Anastasia Golubenko lahkumisest. Temaga oli hea teha koostööd kõigil viimastel aastatel Kohtla-Järvel peetud noorteturniiridel. Lembit