pühapäev, 12. august 2012

Etturi muundamisest

Paljude maade kohtunike seas näib praegu olevat käimas FIDE kongressil arutusele tulevate  koodeksiparanduste elav arutelu, kuigi eriti põhimõttelisi asju on nende seas ju vähe. Ise kulutasin üsna mitu tundi sellele, et jälgida Austraalia interetiküljel etturi muundamist käsitlevat arvamustevahetust. Minu arust oli seal asjalikke mõtteid, kuigi ka peaaegu et mõttetusi. Arutluse umbes 40 sõnavõttu saab igaüks ise vaadata, aga kuhu siis välja jõuti?

Senisele suhteliselt kindlale muundamiskorrale, mille rikkumisele kohtunikud siianigi sageli läbi sõrmede vaatasid, peaks asemele tulema märksa liberaalsem moodus. Art. 3.7a lõppu peaks lisanduma: Mängijal on valik: eemaldada ettur eelviimaselt realt ja siis asetada viivitamatult muundumisväljale uus malend või viia ettur viimasele reale, siis eemaldada ettur malelaualt ja seejärel asetada viivitamatult muundumisväljale uus malend. Järelikult võib eemaldada etturi malelaualt ja asetada uue malendi vastavale väljale mistahes järjekorras.

Paistab, et põhimõtteliselt ollakse Austraalias asjaga päri, sõnastuse suhtes on aga mitmesuguseid arvamusi. Jesper Norgaardi ja Kevin Bonhami parandusettepanekus näiteks seisab: Ettur tuleb eemaldada, uus malend tuleb asetada muundumisväljale ning kui seejuures lüüakse mingi malend, tuleb seegi eemaldada laualt mistahes järjekorras. Etturi käimine muundumisväljale pole kohustuslik.

Puudutamist käsitleva art. 4.4d lõppu tuleks lisada: Muundumisvälja valik on lõplik, kui ettur või uus malend on muundumisvälja puudutanud (võis ju olla võimalik kõrvalväljalt midagi lüüa).
Seda asjaolu peaks arvestama ka  art. 4.6c, lisades sealgi malelaualt eemaldatud etturile ka võimalikult löödud malendi.

Rincewordi arvates tuleks aga art. 6.12b (kellade seiskamine kohtunikult abiotsimiseks) ära märkida, et kui mängija seiskab kellad, et kohtunikult abi otsida muundamiseks, peab ta enne seda viima oma etturi kavatsetud muundumisväljale.

Keegi oli oma kommentaaris märganud, et 1.VIII Veel  Chesscafest teksti lõpus olin viidanud neljale FIDE kohtuniku elutöö auhinna saajale, aga ära toonud vaid kolm nime. Üks väljavalitu olin millegipärast mina ise.
Lembit

Kommentaare ei ole: