Kuidas lõpeb mäng?

Jürgen Kehri veerg viimases Schach-Zeitungis kannab pealkirja "Kui vastane aitab" ja on inspireeritud ühest lugejakirjast. Lauale on peale kuningate jäänud vaid ühe poole kaks ratsut. Üks pooltest taotleb viiki. Matiseis on võimalik, kasvõi diagrammil toodud seisus Kg6, Rf6 ja f7 - Kh8.
Ilmselt on viigitaotlejaks must, teistpidi poleks ju asjal mõtet. Kuigi kooperatiivmatt oleks võimalik, poleks Kehri arvates siin siiski tegemist normaalsete vahenditega, millest kõneldakse art. 10.2 ning seepärast fikseeriks Kehr sellel  juhul viigi.

Edasi on aga artiklis juttu sellest, milline tulemus tuleks tabelisse kanda, kui üks pooltest on juba aja ületanud. Küllap oleneb kõik sellest, kas teine pool võiks veel lauale jäänud jõududega matti anda. Ega siin midagi uut ole, selliseid arutlusi on ilmunud varemgi. Ise tõin 28.VIII 2011 Aeg on üle   
siinsamas ära India kohtuniku Saharasbudbe koostatud tabeli.

Aga ikkagi. Kehr eeldab, et valge ületab aja. Mis tuleks tabelisse kanda?
1) Valgel on jäänud kuningas ja veel mingi malend, mustal ainult kuningas. - Viik.
2) Valgel on jäänud vähemalt oda, ratsu või ettur, mustal oda. Odad on lahkvärvilised. - Matt on konstrueeritav. 0:1.
3) Valgel on üks või mitu lippu, vankrit või oda, mustal on vähemalt oda. Odad on samavärvilised. - Matti konstrueerida ei saa. Kuningal jääb ikka väli põgenemiseks, oda on võimalik vahele käia  või tulistav malend lüüa. Viik.
4) Valgel on veel mingi malend, kõik ülejäänud malendid laual on aga lipud. Mustal on ratsu. - Kooperatiivmatt on võimalik. 0:1.
Siin tuuakse ka näide kohtuniku valeotsusest. Seisus K + O - K + R oli valge nooleke lagenud, kohtunik aga luges partii viigiks.
5) Valgel on üks või mitu lippu (muud pole), nii et tegemist on eelmisega lähedase juhtumiga. Mustal on ratsu. - Matti konstrueerida ei saa, lipp saab alati ratsut lüüa või on kuningal põgenemisvõimalus. Viik.
6) Valgel on ainult kuningas või ka muid malendeid, mustal peale juhtudes 2, 4 ja 5 toodute veel mingid malendid. - Matt on alati võimalik. 0:1.

Kõigil juhtudel on tähtsusetu, kas matt oleks forsseeritud või mitte.
Põhilise ütleb ära ju art. 6.9 - kaotab see, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Kui aga matistamisvõimalus täielikult puudub, lõpeb partii viigiga. Tähtis on vaid see, et matiseisuni saaks jõuda reeglitele vastavate (mitte tingimata mõttekate) käikudega.

Lõpuks toob Kehr näite ühelt sealselt kiirturniirilt, mis näitab, et ka kohtuniku roll on oluline.
Valge aeg on läbi, mustal veel mõni sekund jäänud. Kohtunik sekkub ja fikseerib ajaületuse. Must polnud noolekese langemist märganud, aga nõuab nüüd loomulikult võitu. Saabki siis selle, sest fakt jääb faktiks (ajaületus) ja musta taotlus õige.
Ainsaks vea tegelejaks oli siin kohtunik (vt. art. A4d1), kes oleks pidanud ära ootama teise noolekese võimaliku kukkumise.

Siit siis järeldus: kohtunike kvalifikatsioon vajab tõstmist. Kindlasti käib see ka meie kohta, kui taotleme 2016. a. maleolümpia korraldamist. Ainult 14 litsentsiga kohtunikku on kindlasti vähe ja kas neistki võib kõigile kindel olla.

Lahkunud on pikka aega maailma tippude seas püsinud Svjatozar Gligorić. Mõne kuu pärast oleks ta saanud 90 (juhtumisi on meil sama sünnikuupäev). Kohtasin teda mitmetel võistlustel. Praegugi on mul ees 1977.a. EM-i programm, kus tema autogramm Euwe, Tali, Petrosjani, Gelleri ja O´Kelly vahel. Hiljem oli ta mitmete suurte võistluste peakohtunik. Nende seas on ka kõige pikem ja palju vaidlusi tekitanud Karpovi - Kasparovi  MM-matś. Järgmistele matśidele teda enam ei kutsutud, nii et kolleegidena me pole tegutsenud. Nõukogude maleentsüklopeedia väidab, et IA-ks sai ta juba 1972, aga ilmselt pole see õige, sest kõigist teistest allikatest leidsin 1989. Sageli pole tippmaletajatelt tegutsemiseks kohtunikutiitlit nõutud.
Lembit