Üks hollandlane on viimasesse Chesscafesse andnud arutamiseks juhtumi ühest välkpartiist, mis võib tõenäoliselt mujalgi korduda. Õieti oli tegemist etteandepartiiga, kus mängu alustades oli mustal küll 5 minutit, aga valgel ainult 1. Ollakse jõutud seisuni:
Valged: Kg1, Ob2 ja d5, Rf6, Ea4, b5, f2, g2 ja h3 (9).
Mustad: Kh6, Od6, Ea7, f4, g5 ja h5 (6).
Niisiis on valgel suur materiaalne ülekaal, aga matini läheb veel natuke aega. Mäng jätkub nii: 1. a5 (valgel jääb kellale vaid 2 sekundit) Oc5 2. Kh1 h4 3. g4 (jääb viimane sekund) Kg6. Seda käiku tehes ajab aga must oma etturi g5 ümber, nii et see satub g3-le. Nüüd vajutab must kella ja valge nooleke langeb. Mis siis nüüd?
Kas võiks valge taotleda võitu musta tekitatud määrustevastase seisu tõttu, võidab must ajaületusega või peaks hoopis seisu taastama?
Määrustevastast käiku ju must ei teinud, nihutas ainult ühe malendi oma kohalt. Kui mingeid erandeid märgitud pole, siis kehtib koodeksi põhiosa ka välkmale kohta. Artiklist 7.3 loeme:
Kui mängija nihutab käiku tehes kohalt ühe või mitu malendit, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kellad ja palub abi kohtunikult. Kohtunik võib karistada malendeid paigast nihutanud mängijat.
Seega võitu taotleda valge ei saa. Kui tegemist oli küllaldase järelevalvega (partii jaoks oli omaette kohtunik), siis peab see sekkuma omal algatusel ja etturi tagasi panema. Kui küllaldast järelevalvet polnud, siis on kohtuniku sekkumise eelduseks mängija taotlus.
Vaieldav võib olla see, kui palju aega valge kellale lisada. Kui vaid 1 sekund, kaotaks ta ajaga, kui aga 10, peaks sellest partii võitmiseks piisama. Geurt annaks igal juhul analoogilistel juhtudel 10 ning seda sõltumata seisust ja aegadest kellal. Jätkem see reeglite komitee esimehe seisukoht siis meelde. Ta ei leia, et ka tavapartiis peaks teisiti toimima, kui seal on näiteks kontrollini jäänud 5 minutit ja lisasekundeid pole.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar