Oli kohtunikul õigus?

Üks meie veeru lugejaist (selgub, et neidki on!) pööras mu tähelepanu poleemikale, mis ühel Vene internetiküljel arenes ühe välkpartii, õigemini selle lõpu ümber.
Niisiis Volgodonski festival "Mirnõi atom". Laua taga GM Galkin ja keegi Ivaśtśenko Rostovist. Meeste ajavarud on peaaegu otsakorral, vähemalt valgetel. Kohtunikku laua juures pole, küll aga rohkesti pealtvaatajaid. Keegi neist isegi filmib toimuvat.

Laual arenevad sündmused suurmeistri kasuks. Mäng pole eriti korrektne, taotakse kella, mõned käigud tehakse kahe käega, isegi ebatsensuurseid väljendeid olla kasutatud. Valge lükkab oma etturi viimasele reale, lippu, milleks seda muuta, pole aga näha ja nii vajutab ta teise kellapoole lihtsalt käima.
Siis tuleb kohtunik. Loeb valge viimase käigu (kellavajutus etturit millekski muundamata) määrustevastaseks. Selle eest on välgus teatavasti ette nähtud kaotus. Kuivõrd aga mustal polnud jäänud midagi, millega matiseisu konstrueerida, fikseerib kohtunik viigi. Nii partii lõpebki.

Kus aga oli valge lipp, mida laual näha polnud? Selgub, et must oli selle oma valdusse võtnud ja hoidis seda kõvasti peos. Isegi oma tooli olevat ta veidi tahapoole tõmmanud. Otsest reeglit, mis sellise teo eest karistuse ette näeks, koodeksis pole, päris selge aga, et malemängu eetikaga selline toimimine kooskõlas polnud.
Väga emotsionaalselt internetis kulgenud mõttevahetuse käigus küsiti, kas kohtunik peaks lähtuma eelkõige reeglite kirjatähest või nende vaimust. Kindlasti on olulised mõlemad, aga kui reegel midagi selgelt ära ütleb, siis tuleb sellest ka lähtuda.

Praegu kehtiva koodeksi art. 7.4a võrdsustab muundamisnõuete mittetäitmise määrustevastase käiguga. Välkmale osast art. B3c loeme: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu. Kui aga vastasmängija ei saa matistada mängija kuningat mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, on tal õigus enne oma käigu tegemist taotleda viiki. Nii toimuski.

Kohtunikul oli vähemalt formaalselt õigus. Küllap oleks  ka Ivaśtśenko väärinud vähemalt hoiatust. Koodeks siin täpselt ära ei ütle, otsustab kohtunik. Kasutusel olid mehaanilised kellad. Ei mäletagi enam, millal sellistega viimati turniiril kokku puutusin. Kui mõned arutlejad soovitasid mõnesekundilist ajakorrektiivi, oleks see keeruline olnud.

Kohtunik kõiki partiisid jälgida ei jõua. Küllap aga peaks püüdma vähemalt neil mängudel silma peal hoida, kus kired lõkkele puhkevad. Vajadusel võib kohtunik kasutada igasuguseid abivahendeid, olgu selleks siis kasvõi juhuslik amatöörvideo. Iseasi, kas sellest ka mingit kasu oleks olnud.
Kui Galkin lippu ei näinud, oleks ta pidanud lükkama etturi viimasele reale ja seiskama kellad, siis aga asuma lippu otsima või pöörduma vastava taotlusega kohtuniku poole.

FIDE kongressil arutusele tuleva uue koodeksiprojektiga on kavas asjad veidi liberaalsemaks muuta ja mitte nõuda etturi muundamisel toimingute järjekorrast täpset kinnipidamist (ka meie 12.VIII Etturi muundamisest). Kindlasti võib aga edaspidigi kella vajutada vaid siis, kui uus malend on juba laual ja seega käik tehtud.
Lembit