kolmapäev, 1. august 2012

Veel Chesscafest

Pilguheit igakuistele Chesscafe veergudele on kohtunikele kindlasti kasulik. Midagi sealt ikka leiab, olgu siis tegemist vastusega konkreetsele küsimusele või mõttetööle teatud suuniste andmisega. Ega juulikuu veerg küll eriti targaks tee. Mida sealt veel vaadata võiks?
Ühe küsimuse esitaja jääb ka peale vastuse  ilmumist täielikult tundmatuks. Me ei tea, mis turniiriga oli tegemist ega kus maal seda mängiti. Jutt on aga ühest noorest mängijast, kes seal olevat igat moodi veiderdanud turniiri algusest lõpuni: lobisenud, naernud, teinud mingeid kurguhääli. Mida niisugusel juhul teha? Minu arust piisab tavaliselt juba vastasmängija etteheitvast pilgust. Ja kui asi ei muutu, siis tuleb pöörduda kohtuniku poole. Loogiline oleks muidugi, et kohtunik omal algatusel asjale tähelepanu pööraks. Tagantjärele on siin asja tõstatamisel vaevalt mõtet.

Segada võib  vastast muidugi mitmeti. Üks Hollandi maletaja küsib, kas vastasele võib tema käigukorra ajal pidevalt otsa vaadata ja mida teeks kohtunik, kui selle tähelepanu asjale juhtida.
Siin on tõepoolest raske määrata, mis võib vastasmängijat häirida. Kui siiski on vaja kohtuniku poole pörduda, küllap see siis ka mõned sõnad ütleb ja loodetavasti on neist ka kasu.
Kohtuniku poole võiks juba enne vooru pöörduda ka näiteks siis, kui mõnel mängijal kipub nina vahel verd jooksma. Koodeksi eessõna ja  artikkel 13.2 annavad ju kohtunikule teatud vabaduse tegutsemiseks ootamatutes olukordades. Vajaduse korral võib ta üheaegselt seisata mõlemad kellapooled.

Ühest vastase segamise moodusest kirjutab ka üks USA maletaja. Tema rünnanud vastase lippu oma kaitstud etturiga. Sel olnud võimalik lipp ära viia mistahes 14 tühjast väljast. Paneb siis ta neist esimesele, hoiab seal 10 sekundit, siis järgnevale jne.  Nii võib ta kõik 14 välja läbi käia, takistades vastaspoolel tegeliku seisupildi nägemist. Nii kaua, kui nupp pole käest lahti lastud, olevat tal õigus nii teha. Kuivõrd ta analüüsib partiid tegelikult samal laual (art. 12.3a keelab vaid teise laua kasutamise), siis otseselt ta nagu koodeksiga pahuksis pole.
Seda küll, aga juba koodeksi eessõnas öeldakse, et kõiki mängu käigus esiletulevaid juhtumeid koodeks katta ei suuda. Sellisel juhul tuleks arvesse võtta analoogilised olukorrad ja toimida nii nagu nende puhul. Ka oma ajast ei või mängija teha kõike, mida tahab. Antud juhul on vastase segamine ilmne, nii et vähemalt hoiatuse on mängija küll  ära teeninud. Ja kui hoiatus ei mõju, võiks Geurti arvates isegi kaotuse panna.

Või partiide korralik üleskirjutamine, mille jälgimine ka loomulikult kohtunike asi on. Ühel India turniiril lisandunud igale käigule 30 sekundit, mis tähendas, et selles partiis ajapuuduse mõistet koos käikude kirjutamisest vabastamisega ei ole. Ajapuuduses jättis valge kirjutamise pooleli, korralikult jätkanud must märganud seda alles 20-30 käigu pärast (!?). Mida peaks tegema kohtunik, kui ta nüüd protesti saaks?
Kummaline küll, et kohtunik seda ise ei märganud. Eks ta peab siis nüüd kirjutamist nõudma. Kella seisma panna käikude taastamiseks ei tohi. Küll võib ta aga ilmselt lubada valgel paluda vastaselt abiks selle partiiprotokolli.

Eeloleval FIDE kongressil on kavas esmakordselt välja  anda teenekatele kohtunikele elutöö auhinnad (Long Service Meritorious Awards). Eeltingimuseks oli, et pretendendid oleksid saanud rahvusvaheliseks arbitriks enne  1975.a. ning tegutsenud kohtunikuna vähemalt kolmel tippvõistlusel. Nelja esimese laureaadi seas on GM Juri Averbahh (Venemaa, 1922, IA 1969), Philip Haley (Kanada, 1924, IA 1973) ja Svi Bar-Shira (Iisrael, 1932, IA 1974). Palju õnne, kolleegid!
Lembit


1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Nelja esimese laureaadi seas on GM Juri Averbahh (Venemaa, 1922, IA 1969), Philip Haley (Kanada, 1924, IA 1973) ja Svi Bar-Shira (Iisrael, 1932, IA 1974).

tundub, et üks on märkimata jäänud.