Mängime matini?

Ühel populaarsemal ja vist ka autoriteetsemal veebilehel tekkis arutlus selle üle, kuidas ja millal võiks malepartii lugeda lõppenuks. Alguse sellele pani Mehrdad Pahlevanzadeh, iraani arhitekt, kes malemänguski pole ilmselt võhik. Tiitlitest on tal IA ja IO, ta esindab oma maad FIDE-s ning on peale selle Aasia Maleföderatsiooni laekuriks. Aga seisukoht, millega mees välja tuli, tundus vähemalt esialgu veidi kummalisena: malepartiides tuleb keelata alistumine, mängida tuleb matini välja.

Põhjendus? Maailmas olevat 100 miljonit malet oskavat inimest, reitinguga ainult 100 000 ehk 0,1 %. Seega 99,9 % suurt mängu ei mõistvat. Ei mõisteta kasvõi MM-matśidel, miks seal keegi alla annab. Kui male oleks mõistetavam, toetataks seda rohkem ja ka mängijate sissetulekud suureneksid. Kui mängitaks matini, mõistaks üldsus vähemalt partii lõpuosa. Näeksime huvitavaid lõpukombinatsioone ja noored õpiksid? Näiteks seda, kuidas GM lipuga mati paneb. Viimased käigud on lihtsad, neid tehtaks kiiremini ja nii muutuvat mäng dünaamilisemaks (võtmata arvesse, et neid käike hakatakse tegema siis, kui tavaline mäng oleks juba ära lõppenud). Olevat ju naljakas, kui veendutakse, et vastasest pole võimalik jagu saada.
Esialgu võiks lõpuni mängimise reegleid kasutada mingitel eriturniiridel või näidispartiides, hiljem üldiselt. Siis kaoks ka koodeksist art. 5.1b Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud. Jääks vaid art. 5.1a Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati.

Too iraanlane on varemgi ekstravagantsete ettepanekutega püüdnud tähelepanu võita. Pigem üllatas see, et Chessbase´i veergudel nii palju reageerijaid oli ning et nende hinnangutes esinesid väljendid täielikust rumalusest briljantsete ideedeni. Ei teinud küll statistilist analüüsi, aga mulle tundus, et neid oli umbes võrdselt.
Esialgu näib õnneks siiski, et iraanlase idee realiseerimiseks lootust pole. Male ja jalgpalli vahel tõmmatud paralleelid pole eriti õnnestunud. Jalgpallimatś on kindla ajaga piiratud, malepartii mitte. Males võib üks suur viga tulemust diametraalselt muuta, üks värav jalgpallis suure vahe korral enam mitte. Jalgpallis võib ka täielikus kaotusseisus ilusasti mängida, males enne matti millegagi silma paista on märksa raskem.

Turniirid on mängijate, mitte korraldajate, sponsorite ja pealtvaatajate jaoks. Arvati, et lõpuni mäng väsitab mängijaid ja paneb need järgmistes voorudes veel halvemini mängima. Ei usu, et viimase nupuni mängimine kummalegi poolele huvi pakub. Vaevalt on eriti palju neid, kes tahavad lasta endale kõigi nähes matti panna. Arvati, et kui alistuda ei lubata, paneks mängija järjekorras kõik malendid ette või kuninga tulle. Võib ju ka kaotusseisus lihtsalt ära minna ja kellal aja üle lasta (või teeniks nii kaotuse kõigis ülejäänud mängudes?). Võib ju ka lasta sõbral oma mobiilile helistada ja nii partii kaotada.
Mulle küll tundub, et ka alistuda tuleb õigel ajal osata, kasvõi seepärast, et austada vastasmängijat ja tema oskusi. Tean, et kõik treenerid pole minuga ühel nõul ja kõnelevad kõigi võimaluste ärakasutamise vajadusest. On loomulik, et kohtunik ei või partiisse sekkuda. Aga usun, et ma ei toimi kohtunikueetika vastu, kui pärast partiid mõnelt noormehelt küsin, kas varem ei võinud alla anda. Nii et vastupidiselt Pahlevanzadehile.
Ja pärast diskussioonimaterjalide lugemist ühineksin sellega, kes ütles: Jätke male nii, nagu see on!
Lembit